Aastal 2025, mil Eesti elektroonilise residentsuse programm tähistab oma kümnendat sünnipäeva 🎂, saab see „uue hingamise.“ Eeldatakse, et plastist e-residendi ID-kaartidest loobutakse järk-järgult ning need asendatakse biomeetrilisel tuvastusel põhineva mobiilse digitaalse identifitseerimisega. See suurendab turvalisust ja võimaldab e-residentidel oma äri kiiremini alustada. Eesti ametivõimud prognoosivad, et e-residentide asutatud ettevõtete arv kasvab ligikaudu 25%.
E-residentsuse programm käivitati Eestis 1. detsembril 2014, et pakkuda välismaalastele turvalist juurdepääsu Eesti riiklikele e-teenustele. Alates programmi algusest on e-residendi staatuse saanud 📈 üle 117 000 inimese 185 riigist (tühistatud staatusi arvestamata). Hetkel on ringluses ligikaudu 59 500 kehtivat e-residendi digitaalset ID-kaarti. See staatus võimaldab e-residentidel kiiresti Eestis ettevõtet asutada, dokumente digitaalselt allkirjastada ning äri ajada ükskõik kus maailma paigas.
e-Residency: iga viies Eesti ettevõte
Aastate jooksul on e-residendid loonud või kaasasutajaks saanud enam kui 33 800 Eesti ettevõttele. See tähendab, et ligikaudu iga viies uus juriidiline isik registreeritakse e-residentsuse programmi raames. Lisaks on 38% Eesti idufirmadest seotud e-residentidega. Programmi algusest alates on nende otsene majanduslik panus Eesti majandusse ulatunud 📣 244 miljoni euroni.
Programmi mõju arvutamiseks kasutatakse riiklikku metoodikat, mis hõlmab nii tööjõumakse kui ka spetsiaalset tulumaksu (enamasti dividendide pealt). „E-residendi ettevõtteks” loetakse sellist ettevõtet, kus välismaalane sai e-residendi staatuse enne ettevõtte asutamist ja sai asutajaks või liitus ettevõttega 90 päeva jooksul selle registreerimisest.
Hispaania, Ukraina ja Türgi juhtivad uute e-residentide arvus
2024. aastal asutasid e-residendid 4818 uut ettevõtet – keskmiselt 400 uut juriidilist isikut kuus. Möödunud aastal lisandus programmi veel 11 484 e-residenti 📊, mis on 3% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem uusi ettevõtteid asutasid Hispaania (711), Ukraina (387), Türgi (305) ja Saksamaa (299) kodanikud. Need samad riigid juhivad ka programmi uute osalejate arvus.
E-residentsuse programmi juhi, Liina Vahtrase sõnul „oli igal viiendal eelmisel aastal Eestis loodud ettevõttel asutajate seas e-resident ning selliste ettevõtete koguarv on jõudnud rekordtasemele. Samal ajal peame keskenduma ka kvaliteedile, ehk toetama nende ettevõtete arengut, mis tulevikus annavad üha suurema panuse Eesti majandusse maksutulude kaudu.”
e-Residency strateegia: äri ligimeelitamine ja bürokraatia lihtsustamine
Aastate 2026–2029 strateegia eesmärk on meelitada Eestisse ettevõtteid, millel on juba toimiv äri ja mis on valmis palkama siinseid töötajaid. Plaanis on veelgi lihtsustada ettevõtete registreerimisprotsessi ning täiustada äriserviste ökosüsteemi.
Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutab, et „iga e-residentsuse edusse investeeritud euro toob Eestile vähemalt kaheksa eurot. Kümne tegutsemisaasta jooksul on e-residentsus aidanud Eestil saavutada digiriigi mainet. Nüüd kavatseme oma konkurentsieelist veelgi tugevdada, et meelitada siia rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid ja uusi maksumaksjaid.”
E-residendid juhtivad IT ja teadus-tehnilises tegevuses
Enamik e-residentide asutatud ettevõtteid tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, millele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikavaldkond ning hulgimüük ja jaekaubandus. See seletab, miks suur osa uutest idufirmadest Eestis tegutseb IT-sektoris, sealhulgas tarkvaraarenduses ja mitmesugustes SaaS-projektides, millest paljud kasutavad nüüd tehisintellekti.
Tasakaal kasvu ja turvalisuse vahel
2024. aastal laekus e-residentide ettevõtetelt Eesti riigieelarvesse 63,6 miljonit eurot makse. Sellest 71% (45 miljonit eurot) moodustasid tööjõumaksud, ülejäänud 29% – peamiselt dividendimaks – ulatus 18 miljoni euroni. Samal ajal olid riigi kogukulud e-residentsuse programmi elluviimisele 2024. aastal 7,5 miljonit eurot.
e-Residency: üle 121 600 osaleja 185 riigist
2014. aasta lõpus käivitunud e-residentsuse programm on võimaldanud enam kui 121 600 välisriigi kodanikul 185 riigist turvaliselt kasutada Eesti e-teenuseid. Hetkel on üle 59 000 kehtiva e-residendi digitaalse ID-kaardi, mille kehtivusaeg on viis aastat.
Kuni 1922. aasta veebruarini moodustasid Venemaa ja Valgevene kodanikud umbes 12% uutest e-residentidest. 2022. aasta märtsis peatas Eesti valitsus e-residendi staatuse andmise Venemaa ja Valgevene kodanikele, kartes, et juurdepääsu Euroopa ja maailma majandusele võidakse kuritarvitada Venemaa Föderatsiooni või Valgevene huvides. Lisaks on Kaitsepolitseiameti (KAPO) andmetel alates programmi algusest tuvastatud 26 isikut, keda seostati islamiäärmusluse või terrorismiga ja kes üritasid saada või omasid juba e-residendi staatust. Nende hulgas oli isikuid, kellel olid võimalikud seosed Al-Qaeda, Hizbollah’, Talibani ja Moslemivennaskonnaga.
Mobiilne digitaalne identifitseerimine
Vaatamata märkimisväärsele majanduslikule kasule peab e-residentsuse programm tasakaalustama digitaalsete teenuste avatust riiklike julgeolekuhuvidega. Samas on ilmne, et taoline elektroonilise suhtluse mudel välisriikide kodanikega loob Eestis soodsa ärikeskkonna, järgides olulisi turvameetmeid.
Programmi laiendamine nõuab tugevdatud kontrolli ja turvalisust
E-residentsuse programmi riskijuhi Oskar Õuna sõnul on e-residentsuse peamine eesmärk hoida Eesti ärikeskkonda konkurentsivõimelisena ning maandada riske. Alates programmi käivitamisest on e-residendid loonud üle 32 500 ettevõtte, mis on maksude ja tasude kaudu andnud Eesti majandusse ligikaudu 250 miljonit eurot. Programmi laienemine suurendab vajadust järelevalve järele: e-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust ega elamisõigust ELis, ning osad võivad seda kasutada seadusest mööda hiilimiseks.
Kontrollide tulemusel on üle 100 000 e-residendi staatusest tühistatud umbes tuhat, sageli seetõttu, et ei järgitud programmi eesmärke, nagu panustamine Eesti majandusse, teadusesse või kultuuri.
Oluline arengusuund on loobuda plastilisest ID-kaardist ja rakendada selle asemel biomeetrilisel tuvastusel põhinevat mobiilset digitaalset identifitseerimist, mis suurendab turvalisust ning võimaldab e-residentidel äritegevust veelgi kiiremini alustada. E-residentsuse juht Liina Vahtras usub, et see samm tugevdab Eesti konkurentsieeliseid järgnevatel aastatel. Tema hinnangul võib see lühendada dokumentide menetlemise aega kahelt kuult kahele nädalale ning suurendada e-residentide asutatud ettevõtete arvu 25% võrra.
ELi uued reeglid võivad mõjutada e-Residency atraktiivsust
Lähiaastatel jõustub eIDAS 2.0 määrus ehk European Digital Identity (EUDI) Regulation, mis võimaldab ELi riikide kodanikel avada ettevõtteid Eestis ilma traditsioonilise e-residendi kaardita.. Selliste taotlejate puhul ei pruugita rakendada sama rangeid kontrolle, mis võib muuta välismaiste ettevõtjate osakaalu ning samas tõsta e-residentsuse tähtsust kui „kvaliteedimärki.“
Rangemad valikumeetmed on juba kasutusel: alates 2022. aasta märtsist ei ole e-residentsus Venemaa ja Valgevene kodanikele kättesaadav. 2025. aasta esimesel poolel on oodata seaduse vastuvõtmist, mis võimaldab keelduda taotluste menetlemisest riikidest, kel puudub asjakohane õiguskaitse- ja julgeolekualane koostöö Eestiga. Seega jääb e-residentsus privileegiks, mis aitab Eestil areneda kiiresti digitaalses tempos, nõudes samal ajal läbimõeldud riskijuhtimist.
