MiCA määruse jõustumine EL-i riikides, mis reguleerib krüptovarade turgu ja sellega seotud teenuseid, on tekitanud küsimusi blockchain, krüptovaluutade ning laiemalt kogu Web 3.0 turu tuleviku osas. Ülemaailmses ja keskpikas perspektiivis mõjutab Euroopa krüptoökosüsteemi kahtlemata USA presidendi Donald Trumpi hiljuti väljakuulutatud digitaalvarade poliitika ning isegi idee luua reservvarasid digitaalsetes valuutades. Mõistlik on eeldada, et ka Aasia turud ei jää sellest kõrvale ning püüavad uute suundumustega kohaneda.
MiCA ja Web3: uue ajastu algus või häirekell?
Diskussioonid MiCA regulatsiooni võimaliku mõju kohta krüptovarade turule on kestnud üle kahe aasta. Kuid alles pärast selle vastuvõtmist ja jõustumist sai võimalikuks esialgne hinnang, kuidas õigusnormide ja finantsasutuste regulatiivpraktikate koosmõju mõjutab krüptovaluutaturge, blockchain idufirmasid ning sellega seotud töö- ja haridusturge.
MiCA määruse esialgne mõjuhinnang Euroopa krüptovarade ja teenuste turule on näidanud, et juba käesoleva aasta keskpaigaks võivad kolmveerand Euroopa VASP-dest (Virtual Asset Service Providers) kaotada oma registreeringu staatuse. Litsentseerimise ja määruse nõuetele vastavusega seotud kulud kasvavad mitmekordselt. Lisaks väheneb krüptoprojektidele suunatud riskikapitali rahastamise maht. Selle tulemusena paljud idufirmad kas sulgevad tegevuse või kolivad riikidesse, kus õigusruum on soodsam. Blockchain ja krüptovaradega seotud teenuste tööturg väheneb oluliselt. Ülikoolilõpetajad on sunnitud otsima võimalusi mujal, süvendades Euroopa ajude äravoolu probleemi.
Vaatamata sellele, et krüptovara omavate inimeste absoluutarv EL-is kasvab, riskib Euroopa jääda üha rohkem maha turgudest, mille regulatiivne keskkond on läbipaistev ning infrastruktuur hästi arenenud.
MiCA määrus: analüüs, prognoosid ja mõjud
Euroopa Liidu määrus krüptovarade turgude kohta, tuntud kui MiCA (Markets in Crypto-Assets), jõustus täielikult 30. detsembril 2024. Määrus võeti vastu 31. mail 2023 ning jõustus 29. juunil 2023, selle sätteid hakati rakendama järk-järgult. Alates 30. juunist 2024 jõustusid nõuded varadega seotud tokenitele (ART – Asset-Referenced Tokens) ja e-raha tokenitele (EMT – Electronic Money Tokens). Alates 30. detsembrist 2024 rakendus MiCA määrus täies mahus kõigile teistele krüptovaradele ja krüptovarade teenusepakkujatele (CASP – Crypto-Asset Service Providers).
Pärast jõustumist: Euroopa krüptoturg analüüsi peeglis
Kuud, mis on möödunud MiCA määruse täielikust jõustumisest Euroopas – täpsemalt EL-i riikides –, on võimaldanud teha esialgse hinnangu selle regulatsiooni mõjule krüptovarade ja nendega seotud teenuste turule. Seda hinnangut on nüüd võimalik võrrelda nende prognooside ja oletustega, mis tehti määruse arutelude ja vastuvõtmise perioodil. Värskeim analüütiline aruanne Euroopa digitaalvarade ja krüptovaluutade turu olukorrast ja perspektiividest avaldati platvormil Coincub, mis on spetsialiseerunud Bitcoini ja Web3-ga seotud analüütikale.
Arvud, arvamused, järeldused: EL-i krüptoturg läbilõikes
Aruandes analüüsitakse Euroopa krüptokeskkonda aastatel 2022–2025, kasutades kvantitatiivseid andmeid – sealhulgas litsentseeritud krüptoettevõtete dünaamikat, investeeringute vooge ja tööturgu puudutavaid andmeid –, aga ka kvalitatiivseid hinnanguid ja järeldusi ettevõtete juhtidelt ning idufirmade asutajatelt seoses krüptoturgudel tekkivate trendidega. Täpsemalt uuritakse krüptoettevõtete (VASP – Virtual Asset Service Providers) reguleerimist, litsentsimisega seotud kulusid ja raskusi pangakontodega. Lisaks pööratakse tähelepanu ka elanikkonna seas levinud krüptovarade omamisele ning blockchainga seotud haridusele.
Aruande autorid juhivad tähelepanu eri riikides kasutatavate terminite erinevale tõlgendamisele ning globaalsetel krüptoturgudel toimuvatele kiiretele muutustele. Lisaks eksisteerivad EL-i siseselt ka märkimisväärsed riikidevahelised erinevused regulatiivsetes lähenemistes.
Analüütikute jõutud järelduste kohaselt Euroopa krüptovarade turud vähenevad, Aasia ja Ladina-Ameerika turud jäävad killustatuks, samas kui USA turu kasv jätkub vaatamata turul olevate krüptovaluutade suurele volatiilsusele. Euroopa turu peamiseks eeliseks jääb aga õiguslik integratsioon.
Euroopa Keskpanga (EKP) seisukoht MiCA suhtes
Euroopa Komisjoni digitaalsete finantsteenuste strateegia osana vastuvõetud EL-i määrus krüptovarade turgude kohta (MiCA – Markets in Crypto-Assets) on üks olulisemaid regulatiivseid meetmeid, mille eesmärk on ühtlustada krüptovaluutade regulatsiooni kõigis 27 EL-i liikmesriigis. MiCA eesmärk on luua digitaalsete varade jaoks ühtne õiguslik keskkond, kõrvaldada erinevatest siseriiklikest õigusaktidest tulenev killustatus ning tagada tarbijakaitse ja finantsstabiilsus.
EKP skepsis ja selle hind idufirmadele
MiCA määrus pakub põhjalikku regulatiivset raamistikku, milles määratakse kindlaks minimaalsed nõuded krüptovarade teenusepakkujatele (CASP – Crypto-Asset Service Providers), sealhulgas börside, rahakotiteenuste ja muude teenusepakkujate litsentseerimisprotseduurid. Lisaks kehtestab MiCA ranged nõuded läbipaistvusele ning stabiilsusmüntide (näiteks varadega seotud tokenid – ART ja e-raha tokenid – EMT) emiteerijate reservide piisavusele. Määrus sisaldab ka sätteid sisetehingute, turumanipulatsioonide ja muude krüptoturgude kuritarvituste ennetamiseks, tagades seeläbi turu terviklikkuse. Lisaks sätestab määrus tarbijakaitse nõuded, sh teabe avalikustamise, turvameetmete ja riskijuhtimise protseduurid, mida CASP-id peavad täitma.
Euroopa Keskpank on toetanud stabiilsusmüntide ranget reguleerimist, eesmärgiga kaitsta rahanduslikku suveräänsust. MiCA rakendamine liikmesriikide tasandil on riiklike järelevalveasutuste, näiteks Eesti Finantsinspektsiooni ülesanne. Blockchain ja kohalike krüptoturgude ettevõtjad rõhutavad täna, et peamiseks ülesandeks ühtse Euroopa regulatiivse raamistiku tingimustes on Euroopa konkurentsivõime säilitamine blockchain innovatsiooni keskusena.
Pangandusmüür: krüpto pole teretulnud
MiCA määrus loob Euroopa krüptoökosüsteemile regulatiivse selguse. Samas ei käsitle see piisavalt selliseid olulisi küsimusi nagu töökohtade loomine, finantsteenuste innovatsioon või Euroopa ülikoolide lõpetajate seast pärit blockchain spetsialistide hoidmine Euroopas. Kui algselt eeldati, et MiCA toob digitaalvarade regulatsiooni selgust, siis tegelikkuses on see kehtestanud ettevõtetele ranged nõuded ja kõrge compliance-koormuse, mistõttu uutele standarditele vastamine on muutunud äärmiselt keeruliseks.
Praegu on ka Euroopa Keskpank krüptovarade suhtes ettevaatlik. EKP seab pidevalt esikohale finantsstabiilsuse ja tarbijakaitse, kutsudes liikmesriikide keskpanku üles ettevaatusele krüptovarade suhtes. Coincubi platvormil läbiviidud analüüs näitab, et sellise poliitika tulemusena on kommertspangad hakanud piirama või lausa täielikult keelama pangateenuseid krüptoettevõtetele, eesmärgiga vähendada süsteemset riski. Selline lähenemine on aga tõrjunud mainekad krüptoettevõtted finantssüsteemi äärealadele, kus neil on äärmiselt keeruline traditsioonilise pangasüsteemiga koostööd teha.
Pangateenuste piiramine ja IBAN-iga seotud probleemid
Veel üheks oluliseks väljakutseks EL-i krüptoettevõtetele on pangakontode avamine. Euroopa Keskpanga (EKP) riskikartliku poliitika tõttu on mitmed kommertspangad kehtestanud kas mitteametlikud keelud või märkimisväärselt tõstnud krüptovaradega seotud kontode tasusid. Uuringute kohaselt on paljud idufirmad nüüd silmitsi olukorraga, kus nad ei suuda õigeaegselt maksta töötajatele palka, võtta vastu tulusid ega viia läbi tavapäraseid finantsoperatsioone. Isegi juhul, kui konto õnnestub avada, kerkib teine probleem – diskrimineerimine IBAN-numbri alusel. Ettevõtted teatavad korduvalt, et äripartnerid keelduvad vastu võtmast makseid välismaistelt IBAN-idelt, kartes võimalikke AML-i nõuetele vastavusega seotud probleeme.
Krüptoäri pangandusblokaadi all
USA-s nimetatakse sarnast olukorda „Choke Point 2.0”, mille raames koordineerivad reguleerivad asutused tegevusi, et piirata finantsjuurdepääsu tervetele majandusharudele. USA-s on Kongress juba alustanud uurimist debanking’u probleemide osas. Euroopas jääb see teema aga endiselt mõneti tabuks – sellest räägitakse harva avalikult ning praktiliselt puuduvad avalikud andmed, mis näitaksid, kui ulatuslikud probleemid on tavalistel krüpto-idufirmadel.
Esimene avalik mainimine sellest probleemist ilmus hiljuti Suurbritannia raportis „Startup Coalition Report 2025”, pealkirjaga „Don’t bank on it” („Ära looda pangale”). Raportis nimetatakse selgelt mitmeid panku, sealhulgas rahvusvahelisi institutsioone nagu AIB (Allied Irish Banks), Bank of Ireland ja Santander, mis kas tõsiselt piiravad või täielikult keelduvad osutamast pangateenuseid krüptoettevõtetele. Raporti kohaselt on suurpangad keeldunud avamast pangakontosid 50%-le fintech- ja krüptoettevõtetest või hiljem sulgenud varem avatud kontosid. Ainult 14%-l ettevõtetest õnnestus konto avada ning vältida selle hilisemat sulgemist.
Pangad lõpetavad sageli konto teenindamise järsult, andmata täpset selgitust. Tavalised maksed ja tehingud võivad ootamatult käivitada täiendavaid compliance-kontrolle, mis viivad viivituste või tagasilükkamisteni. Lisaks kehtestavad pangad põhjendamatult kõrgeid tasusid krüptovaradega seotud tehingute eest ning samal ajal piiravad päevaseid või igakuiseid ülekandelimiite minimaalsetele tasemetele.
ESMA seisukoht krüptovaradesse
2005. aasta aprillis esines ESMA juhtkond taas rangete hoiatustega krüptovaradega seotud riskide kohta, hoolimata MiCA määruse jõustumisest. Tegevdirektori Natasha Cazenave’i sõnul jäävad krüptorahad ka pärast uue õigusraamistiku käivitumist spekulatiivseteks ja äärmiselt ebastabiilseteks. Regulaator rõhutab, et MiCA ei kõrvalda peamisi ohte — alates volatiilsusest kuni investorite tegeliku kaitse puudumiseni. ESMA tõdeb, et regulatsioon ei suuda turu dünaamikaga sammu pidada ning 2025. aasta alguse hinnalangus on reguleerijate muret veelgi suurendanud.
ESMA tugevdab survet: MiCA pole piiriks
Kuigi ESMA osaleb aktiivselt MiCA rakendamises ja toetab üleeuroopalise litsentseeritud ettevõtete registri loomist, panustab amet tegelikkuses pigem sektori piiramisele kui selle arendamisele. Regulaator nõuab täielikku vastavust, rangemat järelevalvet ja krüptoettevõtete reaalset kohalolekut EL-is, kritiseerides samas äritegevuse katseid kasutada juriidilisi lünki nagu „reverse solicitation“. Selle tulemusena seisavad uued turule tulijad silmitsi takistustega juba enne turule sisenemist, rahvusvahelisi platvorme ähvardab aga blokeerimine ilma selgete menetlusteta.
Allasurumine või reguleerimine? ESMA roll küsimärgi all
Hoolimata deklaratiivse eesmärgina välja toodud investorikaitsest tajutakse ESMA meetmeid sageli liigsete ja ajast mahajäänutena. Amet piirab populaarsete stabiilsete krüptomüntide kasutust, kehtestab mahukaid nõudeid läbipaistvusele ja personali kvalifikatsioonile, pakkumata vastu mingeid kohanemismehhanisme ega innovatsiooni soodustavaid stiimuleid. Kriitikud rõhutavad järjest sagedamini, et stabiilsuse ja järelevalve ettekäändel loob ESMA Euroopa krüptoäri arenguks toksilise keskkonna.
Litsentseerimisprobleemid
Alates MiCA määruse kehtestamisest kulub litsentseerimisprotsessile kuus kuud või rohkem, mis on kolm korda pikem kui varem. Selle põhjuseks on tugevam regulatiivne kontroll ja bürokraatlikud viivitused. Enamiku krüpto-idufirmade jaoks on MiCA protseduuride läbimiseks vajalike juristide ja audiitorite palkamise kulud muutunud sedavõrd suureks, et ettevõtetel ei jää sageli muud võimalust, kui oma tegevus lõpetada või valida ühinemise ja ülevõtmise (M&A) tee. Enne MiCA-t oli krüptoettevõtetel võimalik registreeruda madalate kuludega EL-i riigis (näiteks Poolas), täites minimaalseid rahapesuvastaseid (AML) nõudeid maksimaalselt 10 000 euro suuruse väljaminekuga. Pärast MiCA määruse täielikku jõustumist detsembris 2024 kasvasid samad litsentsimise ja vastavusega seotud kulud järsult, ületades mitmel juhul isegi 60 000 eurot.
Vastavuse hind: krüptoidufirmad ei pea vastu
2024. aasta lõpuks oli Euroopas registreeritud üle 3167 virtuaalvarade teenusepakkuja (CASP, VASP, DASP), kellest üle 1200 oli registreeritud viimase kahe aasta jooksul. Need ettevõtted pakkusid mitmesuguseid teenuseid alates krüptorahakottidest kuni täiemahuliste krüptobörsideni ning olid registreeritud EL-is erinevate regulatsioonide alusel.
Enne MiCA-t koondusid Euroopa VASP-id madalate kulude ja lihtsamate nõuetega riikidesse. Juhtpositsioonil oli Poola üle 1400 registreeritud teenusepakkujaga, pakkudes odavat litsentsimist ja lihtsaid compliance-protseduure. Teisel kohal oli Leedu rohkem kui 530 VASP-iga, kuna riigi krüptosõbralikud regulatsioonid meelitasid ettevõtteid. Riikides, kus nõuded olid rangemad – näiteks Itaalias (150), Hispaanias (106) ja Prantsusmaal (104) – oli teenusepakkujaid märgatavalt vähem. Eriti rangete regulatsioonidega riikides, nagu Saksamaa (11), Austria (12) ja Belgia (8), oli litsentseeritud ettevõtete arv minimaalne.
Regulatiivne filtreerimine: EL-i krüptoturg tõmbub kokku
Selline regulatiivne killustatus sundis ettevõtteid hankima eraldi litsentse igas 27 EL-i liikmesriigis, tekitades põhjendamatuid kulusid ja keerukust piiriüleste äritegevuste puhul.
2005. aasta alguseks oli MiCA alusel litsentseeritud vaid 12 krüptovarade teenusepakkujat (CASP) ja 10 e-raha tokenite emiteerijat (EMT). Prognooside kohaselt tõuseb see arv aasta lõpuks ligikaudu 100–130 litsentseeritud ettevõtteni.
Strateegiline valik: kohaneda või lahkuda
MiCA määrus tekitab olemasolevatele Euroopa VASP-dele märkimisväärse finantsilise ja regulatiivse koormuse, sundides neid radikaalselt muutma oma ärimudeleid. Üleminekuperioodil seisavad ettevõtted strateegilise valiku ees: kas taotleda MiCA litsentsi (saades CASP staatuse) või otsida alternatiivseid lahendusi. Seda probleemi raskendavad veelgi MiCA täielikuks rakendamiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid. Näiteks Poolas on need aktid alles väljatöötamisel ning seetõttu ei saa ettevõtted isegi litsentsitaotlusi esitada, kuna puudub pädev ametiasutus, kes neid vastu võtaks. See mõjutab negatiivselt ka MiCA alusel vajalikke teavitamis- ja passimismenetlusi, pidurdades turu arengut sellistes riikides.
Teisest küljest võib väita, et suuremate turuosaliste jaoks on üldkulud tegelikult vähenenud, kuna varem pidid ettevõtted iga uue turu jaoks eraldi riigis registreeruma. MiCA kehtima hakkamisega annab ühe liikmesriigi CASP-litsents nüüd juurdepääsu kogu EL-i turule. Sellest võimalikust eelisest hoolimata seisavad ettevõtted silmitsi tõsiste raskustega: 2025. aasta märtsi seisuga on EL-is suutnud litsentsi saada ainult 12 krüptobörsi. Need ettevõtted, kes suudavad protsessi edukalt läbida, saavad juurdepääsu ühtsele, 448 miljoni inimesega krüptoturule. Euroopa Liit on esimene piirkond maailmas, kus on kehtestatud ühtne krüptovarade regulatiivne süsteem. Isegi Ameerika Ühendriikides, kus on olemas föderaalne krüptolitsents, peavad ettevõtted taotlema eraldi litsentsi igas osariigis, mis muudab protsessi kalliks ja aeganõudvaks.
Web3 lahkub: investorite huvi väheneb
Kuigi turgu elavdab Bitcoini kasvav populaarsus ning kaupmeestele ja e-kaubandusele suunatud teenuste laienemine kogu Euroopas, näitavad valdkonna uuringud, et paljud Euroopa tehnoloogia-idufirmad kaaluvad juba praegu oma tegevuse üleviimist mujale. Need ettevõtted, mis otsustavad jääda EL-i, seisavad silmitsi raskustega riskikapitali hankimisel, kuna investorid tajuvad uut regulatiivset keskkonda faktorina, mis suurendab riske ja vähendab investeeringute tasuvust.
Kokkuvõte
MiCA määruse kehtestamine on olnud Euroopa Liidu suurim samm ühtse krüptoaktivate õigusruumi loomisel. Esimesed rakenduskuud on aga näidanud, et sektori kulud osutusid oodatust suuremaks. Selle asemel, et kiirendada Web3 arengut Euroopas, on nähtud vastupidist efekti: kasvanud bürokraatlik koormus, raskendatud ligipääs pangateenustele ja vähenenud tegutsevate krüptoettevõtete arv. Globaalse konkurentsi tingimustes asetab see Euroopa haavatavasse olukorda ja sunnib idufirmasid kolima väljapoole EL-i.
Kuigi MiCA pakkus õiguslikku selgust, ei ole see kõrvaldanud olulisi infrastruktuuri- ja investeerimistõkkeid. Kui paralleelselt ei toetata innovatsiooni, ei leevendata haldusnõudeid ega vaadata üle pangapoliitikat, riskib Euroopa muutuda mitte digimajanduse liidriks, vaid regiooniks, millel on kõige rohkem regulatiivseid piiranguid. Konkurentsivõime säilitamiseks peab EL ümber mõtestama mitte ainult regulatsiooni eesmärgid, vaid ka selle praktilise elluviimise.
