Juba üheteistkümnendat aastat järjest on Eesti 2024. aasta rahvusvahelises maksukonkurentsivõime indeksis (International Tax Competitiveness Index, ITCI) tõusnud esikohale, säilitades oma positsiooni kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemiga riigina. Eesti edu tugineb peamiselt unikaalsele mudelile, mille kohaselt maksustatakse ainult jaotatud kasumit.
40 näitajat: ITCI hindamise peamised aspektid
Maksukonkurentsivõime indeks (ITCI) hindab igal aastal, kuivõrd toetavad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide maksusüsteemid majanduskasvu ja investeeringuid ning kui neutraalsed nad on erinevate majandustegevuste suhtes.
Vaatluse all on 38 OECD liikmesriiki, keda võrreldakse enam kui 40 näitaja põhjal viies põhikategoorias:
- Ettevõtete tulumaks;
- Füüsilise isiku tulumaks;
- Tarbimismaksud;
- Kinnisvaramaksud;
- Piiriülese maksustamise reeglid.
Indeksi eesmärk on esile tuua riigid, kelle maksusüsteemid on ühtaegu tõhusad ja läbipaistvad ning tagavad piisava maksutulu avalike vajaduste katteks, luues samal ajal võimalikult vähe takistusi majandustegevusele.
Olulisemad muudatused ja trendid 2024. aastal
Aastal 2024 teostasid paljud OECD riigid muudatusi oma maksusüsteemides, mis kajastus nende positsioonides rahvusvahelise maksuvõistluse indeksis (ITCI). Mõned riigid parandasid oma näitajaid maksukoormuse vähendamise ja reeglite lihtsustamise kaudu, samas kui teised, vastupidi, kaotasid positsioone kõrgemate määrade ja keerukamate maksumehhanismide tõttu.
- Austria viis lõpule oma planeeritud ettevõtte tulumaksumäära alandamise 23 protsendini, tõustes edetabelis 17. kohalt 15. kohale.
- Kanada alustas põhivara täieliku kulukannete mahaarvamise (full expensing) järk-järgulist lõpetamist ning kehtestas digiteenuste maksu (DST). Lisaks tõsteti kapitalikasumi maksumäära. Need sammud langetasid Kanada koha 15. positsioonilt 17. kohale.
- Tšehhi langes 5. kohalt 7. kohale pärast seda, kui tühistati teatud seadmete kiirendatud amortisatsioon ja tõsteti ettevõtte tulumaksumäära 19 protsendilt 21 protsendile.
- Saksamaa seevastu taastas teatavate põhivarade kiirendatud amortisatsiooni ning leevendas kahjumi edasikandmise piiranguid, tõustes 18. kohalt 16. kohale.
- Sloveenia tõstis oma ettevõtte tulumaksu määra 19 protsendilt 22 protsendini, jäädes 22. positsioonile.
- Ühendkuningriik kehtestas täismahus kulukannete mahaarvamise režiimi (full expensing) teatud põhivaraliikidele, tõustes 31. kohalt 30. kohale.
- Ameerika Ühendriigid jätkavad seadmete 100% kulukannete mahaarvamise järk-järgulist lõpetamist (praegu 60%). Samas paranes USA positsioon piiriülese maksustamise osas, kuna teised riigid võtsid kasutusele globaalse miinimumtulu maksustamise (Pillar Two). Üldkokkuvõttes tõusis USA 23. kohalt 18. kohale.
OECD riikide maksusüsteemides toimunud muudatused näitavad, et isegi väikesed kohandused võivad oluliselt mõjutada nende atraktiivsust ettevõtete ja investorite jaoks. Edukad reformid, nagu Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides, näitavad, et paindlikkus ja kohanemine globaalse trendiga võivad parandada edetabelis saavutatud positsioone. Samas võivad määrade tõstmine ja soodustuste kaotamine – nagu Tšehhi Vabariigi ja Sloveenia puhul – viia konkurentsivõime languseni.
Maksuvaba reinvesteerimine: Eesti edu saladus
2024. aasta aruande kohaselt püsib Eesti esikohal tänu oma maksusüsteemi eripäradele, eelkõige ettevõtete maksustamisele, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksust vabastatud. Ehkki Eesti ettevõtte tulumaksumäär on 22%, kehtib see ainult dividendide jaotamise korral. Reinvesteeritud kasumit ei maksustata üldse.
Eestis on füüsilise isiku tulumaksu määr 22%, kuigi sealjuures eksisteerib astmelisuse element, mis sõltub maksuvaba tulu suuruse muutumisest. Madalama sissetulekuga isikud on sisuliselt tulumaksust vabastatud, kõrgema sissetulekuga isikutel maksuvaba tulu väheneb või kaob täielikult.
Eesti maksusüsteem: minimaalne koormus ettevõtetele
Eesti maksusüsteemis ei maksustata hooneid ega rajatisi kinnisvaramaksuga – maksustamisele kuulub vaid maa, mis vähendab koormust kinnisvaraomanikele. Samuti ei maksustata Eestist väljaspool teenitud kasumit, mis hõlbustab oluliselt rahvusvahelist äritegevust.
Seetõttu on Eesti 38 OECD liikmesriigist 2024. aastal juba üheteistkümnendat korda järjest esimesel kohal. Talle järgnevad Läti, Uus-Meremaa, Šveits ja Leedu. Edetabeli lõppu jääb Colombia ning lõpuosa moodustavad ka Itaalia, Portugal, Prantsusmaa ja Island.
Madalate kohtade peamised põhjused on kas kõrged kogukuludes arvestatavad ettevõtete maksud või keerukad süsteemid, mida iseloomustavad arvukad erandid, soodustused ja liigne kinnisvara- ning kapitalimaksustamine.
Ettevõtete maksustamine
Ettevõtete maksustamise hindamisel vaatleb ITCI nii ametlikku ettevõtte tulumaksumäära kui ka kulude taastamise (cost recovery) mehhanismi kvaliteeti (st kui kiiresti ja millises ulatuses saavad ettevõtted kapitalikulutusi maha kanda). Samuti võetakse arvesse erinevaid maksuerisusi ja -soodustusi ning süsteemi keerukust, sealhulgas patentide maksurežiime (patent boxes), teadus- ja arendustegevuse soodustusi, digimakse, mitut maksumäära, lisatasusid jmt.
Kus on OECD-s kõrgeimad ettevõtte tulumaksumäärad?
OECD riikide keskmine kombineeritud ettevõtte tulumaksumäär on 23,9%. Kõrgeim on Colombias (35%), madalaim Ungaris (9%), millele järgnevad Iirimaa (12,5%) ja Leedu (15%). Kõrgete määradega riikide hulka kuuluvad näiteks Portugal (31,5%) ning Austraalia, Costa Rica ja Mehhiko (kõigis 30%).
Ettevõtete tulumaksu peetakse sageli üheks peamiseks teguriks, mis mõjutab investeeringute mahtu ja majanduskasvu tempot. OECD analüüs näitab, et just ettevõtete tulumaks pärsib arengut kõige enam, samas kui füüsilise isiku tulumaks avaldab mõõdukat negatiivset mõju ning kinnisvaramaksul on kasvule kõige väiksem mõju.
Füüsilise isiku maksud
Füüsilise isiku tulumaksu hindamisel vaatleb indeks järgmisi aspekte:
- Teenitud tulu maksustamise määrad
- Maksustamise astmelisus (sealhulgas tase, millest alates rakendub kõrgeim määr)
- Marginaalse ja keskmise maksumäära suhe
- Süsteemi keerukus (lisatasud, sotsiaalmaksed jmt)
- Dividendide ja kapitalikasumi maksustamine, st mil määral maksustatakse ettevõtte kasumit topelt
Kõrged marginaalsed määrad kipuvad tekitama suuremaid moonutusi. Näiteks toob aruanne välja, et Sloveenias võib efektiivne marginaalne määr ulatuda 67,5%-ni, samal ajal kui Eestis on see vaid 21,6%. Samuti on oluline, millisel sissetulekutasemel hakkab kehtima kõrgeim maksumäär, ning kuivõrd soodustab või piirab üldine maksupoliitika täiendavat tööhõivet.
Kuidas mõjutab sissetuleku tase maksukoormust
Käibemaks on paljude riikide jaoks üks stabiilsemaid tuluallikaid. Põhikriteeriumid on käibemaksu määr (OECD riikides tavaliselt 10–27%) ja maksustatava baasi laius (s.o kui suur osa lõpptarbimisest maksustatakse). Mida laiem on baasmaksustamine, seda vähem on moonutusi. Näiteks on Uus-Meremaal üks kõige ulatuslikumaid käibemaksu baase ja suhteliselt madal määr (15%), mistõttu ta saab selles kategoorias kõrge hinnangu. Seevastu Itaalias on käibemaksu määr 22%, kuid baasi ulatus on üks kitsamaid, mis vähendab tema skoori.
Kinnisvaramaks ja piiriülene maksustamine
Selles kategoorias vaadeldakse kinnisvaramakse, sh kuidas kujuneb kinnisvaramaksu alus (maa, ehitised või kogu kinnisvara väärtus), ning pärimis-, kinkimis-, varamakse ja finantstehingute makse.
Süsteemid, kus maksustatakse ainult maad (nagu Eestis) ega kehtestata täiendavaid kapitalimakse, on üldiselt neutraalsemad. Riikides, kus on mitu erinevat kinnisvaramaksu (nt Itaalia ja Colombia), on vara kogukoormus kõrgem, vähendades maksusüsteemi konkurentsivõimet.
Territoriaalne põhimõte: võti kõrge konkurentsivõime saavutamiseks
Piiriülesed maksustamistavad mõjutavad samuti riigi konkurentsivõime edetabelit. Olulised on välismaise tulu maksustamise põhimõtted (kas maksustatakse ülemaailmset tulu või rakendatakse territoriaalset lähenemist), dividendide, intresside ja litsentsitasude kinnipidamismäärad, samuti maksulepingute võrgustiku ulatus ja maksudest kõrvalehoidumise vastased reeglid. Paremad hinnangud saavad riigid, kus kasutatakse territoriaalset süsteemi ja kus on madalad või nullmääraga kinnipidamismaksed. Täiendavad lisatasud ja globaalse miinimummaksu nõuded võivad tõsta süsteemi keerukust. Globaalse miinimummaksu (sh kodumaiste lisamaksude) rakendamine mõjutab samuti riikide asetust pingereas.
Eesti: vaieldamatu ITCI liider
Eesti on ITCI edetabelis püsinud esikohal juba üksteist järjestikust aastat, mida toetavad neli peamist tegurit:
- Ettevõtte tulumaks jaotatud kasumilt. Nominatsioonimäär on 22%, kuid seda rakendatakse vaid dividendide jaotamisel. Reinvesteeritud kasumit ei maksustata, mis annab ettevõtetele suurema paindlikkuse kapitalipaigutustes.
- Fikseeritud 22% füüsilise isiku tulumaksu määr. Ühtne määr lihtsustab maksusüsteemi ja vähendab moonutavaid tegureid. Kuna dividende maksustatakse juba ettevõtte tasandil, on füüsilisele isikule makstavate dividendide täiendav maks kas minimaalne või puudub sootuks.
- Kinnisvaramaks kehtib vaid maale. Omanik ei pea maksma hoone enda pealt, vältides topeltmaksustamist ning soodustades ehitustegevust ja kinnisvara arendamist.
- Välismaise tulu territoriaalne maksustamine. Eesti ettevõtted ei pea üldjuhul riigisiseselt maksma makse välismaal teenitud tulult (vastavalt teatud põhitingimustele), lihtsustades rahvusvahelist laienemist.
Tänu neile omadustele saavutab Eesti suurepäraseid tulemusi nii ettevõtete kui ka füüsilise isiku tulumaksu ning kinnisvaramaksu valdkonnas. Isegi globaalse maksukeskkonna muutudes – näiteks miinimummaksu sisseviimisel – jääb Eesti üheks atraktiivseimaks jurisdiktsiooniks äritegevuseks ja investeeringuteks.
Eesti Firma osutab juriidilisi ja konsultatsiooniteenuseid erinevatel turgudel tegutsevatele ettevõtetele, sealhulgas digivarade valdkonnas. Võttes arvesse iga kliendi individuaalseid vajadusi, pakub Eesti Firma nõustamist ja selgitusi kõigis Eesti ja Leedu maksusüsteemidega seotud küsimustes ning samuti ELi kehtivate regulatsioonide osas.
Lihtsus ja läbipaistvus: edu võti ITCI-s
Eesti näide toimib teetähisena riikidele, kes soovivad reformida nii ettevõtete kui ka füüsilise isiku tulumaksu. Läti (indeksi 2. koht) on juba kasutusele võtnud sarnase „jaotatud kasumi maksu“. Juhtivate riikide, nagu Eesti, Läti, Uus-Meremaa ja Šveits, kogemus näitab, et olulised pole mitte ainult madalad nominaalsed maksumäärad, vaid ka lihtne ja läbipaistev maksustruktuur. Majanduste taastudes kriisidest ja kohanedes ülemaailmsete reformidega peavad riigid tasakaalustama vajaduse konkureerida kapitali, talentide ja ettevõtluse pärast ning tagama samal ajal piisava maksutulu avalike funktsioonide tarbeks.
Ettevõtetele ja investoritele, kes kaaluvad oma äritegevuse paiknemist eri jurisdiktsioonides, annab ITCI ülevaate pikaajalistest kuludest ja regulatiivsetest riskidest. Selles kontekstis on Eesti tänu oma ebatraditsioonilisele, ent äärmiselt tõhusale ettevõtete maksustamise mudelile jätkuvalt väga atraktiivne sihtkoht investeeringuteks.
