Majandusaasta aruande audit ja ülevaatus Eestis

Kas mul on vaja audiitorit? Varem või hiljem küsib seda peaaegu iga Eesti ettevõtja. Vastus sõltub ettevõtte suurusest: enamik väikeettevõtteid ei vaja audiitorit üldse, keskmise suurusega ettevõtted võivad vajada lihtsamat kontrolli ehk ülevaatust ning suuremad ettevõtted peavad korraldama oma majandusaasta aruande kohustusliku auditi.

Selles juhendis selgitame lihtsas keeles Eesti auditinõudeid: mida audit ja ülevaatus tegelikult hõlmavad, milliste täpsete finantsnäitajate piirmäärade ületamisel kohustus tekib ning miks mõned ettevõtted tellivad auditi vabatahtlikult. Eesti läbipaistvas ettevõtluskeskkonnas on reeglid meeldivalt selged: need on lihtsad, arvulised ja hõlpsasti iseseisvalt kontrollitavad.

Mis on finantsaudit?

Finantsaudit (audiitorkontroll) on ettevõtte majandusaasta aruande sõltumatu kontroll. Audiitor kontrollib raamatupidamisandmeid, olulisi tehinguid ja sisekontrolle, et kinnitada finantsaruannete õigsust, õiglast ülevaadet ettevõtte seisundist ning vastavust raamatupidamisreeglitele.

Tulemuseks on audiitori aruanne, milles avaldatakse arvamust finantsaruannete kohta. Seda nimetatakse põhjendatud kindluseks — see on kõrgeim kindluse tase, mida väline kontroll saab anda. Omanike, investorite, pankade ja ametiasutuste jaoks tähendab see üht: arve võib usaldada.

Kes võib teha kohustuslikku auditit?

Kohustuslikku auditit ja ülevaatust võib teha ainult vandeaudiitor või tegevusloaga audiitorettevõtja. Audiitorid kuuluvad Audiitorkogusse, järgivad rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid ning peavad olema ettevõtte juhtkonnast täielikult sõltumatud. Tavaliselt nimetavad audiitori ametisse osanikud või aktsionärid ning ametisse nimetamiseks on vaja audiitori kirjalikku nõusolekut.

Audit ja ülevaatus: mis neil vahet on?

Täismahus auditi kõrval tunnustab Eesti õigus ka ülevaatust — väiksema mahuga kindlustandvat töövõttu. Üksikasjaliku testimise asemel esitab audiitor peamiselt juhtkonnale küsimusi ja teeb arvandmete analüütilisi kontrolle. Kuna töö ulatus on väiksem, annab ülevaatus ainult piiratud kindluse: positiivse arvamuse asemel märgitakse aruandes, et audiitorile ei saanud teatavaks midagi, mis viitaks olulistele vigadele.

Lühidalt öeldes teeb mõlemat kutsetunnistusega spetsialist, kuid audit on põhjalikum ja annab suurema kindluse, ülevaatus aga on kiirem kontroll, mis suurendab siiski majandusaasta aruande usaldusväärsust.

Millal on audit kohustuslik? Eesti ettevõtete piirmäärad

Kohustusliku auditi kriteeriumid on sätestatud audiitortegevuse seaduses ja põhinevad majandusaasta aruande kolmel näitajal: müügitulu, varade maht majandusaasta lõpu seisuga ja keskmine töötajate arv. Täismahus audit muutub kohustuslikuks, kui vähemalt kaks kolmest näitajast ületavad tavapärase piirmäära või kui üks ainus näitaja ületab oluliselt kõrgema piirmäära.

Millistele üksustele on audit alati kohustuslik?

Mõned organisatsioonid peavad läbima auditi igal aastal olenemata oma näitajatest. Peamised näited on rohkem kui kahe aktsionäriga aktsiaseltsid (AS), avaliku sektori üksused, riigieelarvest rahastatavad erakonnad ning teatavad riigi või kohaliku omavalitsusega seotud sihtasutused. Kui juhite mõnda sellist üksust, on audit iga aruandlustsükli püsiv osa.

Millal piisab ülevaatusest?

Keskmise suurusega ettevõtted, kelle näitajad jäävad auditi piirmääradest allapoole, võivad siiski olla kohustatud korraldama lihtsama kontrolli. Ülevaatus on kohustuslik, kui vähemalt kaks kolmest näitajast ületavad madalamad piirmäärad või kui üks näitaja ületab selle kõrgema piirmäära.

Tasub teada kahte asja. Esiteks võib kohustusliku ülevaatuse ettevõtte soovil alati asendada täismahus auditiga, kui eelistatakse suuremat kindlust. Teiseks tõsteti rahalisi piirmäärasid viimati ligikaudu veerandi võrra, et vähendada väiksemate ettevõtete halduskoormust. Seetõttu võib varem auditit vajanud ettevõttele nüüd piisata ülevaatusest ning paljud väikeettevõtted on mõlemast nõudest täielikult vabastatud.

Kas vabatahtlik audit tasub end ära?

Enamik Eesti väikeettevõtteid on auditikohustusest vabastatud — neil puudub seadusest tulenev kohustus audiitorit kaasata. Sellest hoolimata tellivad mõned auditi või ülevaatuse vabatahtlikult ning käsitlevad seda kulu asemel investeeringuna. See võib anda järgmisi eeliseid:

• Usaldus: sõltumatult kontrollitud aruannetel on pankade, investorite ja äripartnerite silmis suurem kaal, mis aitab rahastuse kaasamisel või lepingute saamiseks pakkumiste tegemisel.
• Kord: protsess paljastab sageli raamatupidamise või sisekontrolli nõrgad kohad ajal, mil nende kõrvaldamine on veel odav.
• Valmisolek kasvuks: kui plaanite kaasata suurema investeeringu või ettevõtte kunagi müüa, muudab kontrollitud aruannete ajalugu nõuetekohase hoolsuse menetluse palju sujuvamaks.
• Maine: rahvusvahelistes tehingutes ja riigihangetel annavad kontrollitud finantsaruanded märku professionaalsusest ja läbipaistvusest.

Kasvava ettevõtte jaoks kaalub saavutatud usaldusväärsus tavaliselt tasu üles — eriti kui alternatiiviks on selgitada ettevaatlikule investorile kontrollimata arve.

Auditiks valmistumine Eesti Firma abiga

Auditi sujuv läbimine sõltub eelkõige ettevalmistusest. Eesti Firma pakub igas suuruses ettevõtetele raamatupidamisteenuseid — alates igapäevasest raamatupidamisest kuni audiitori kontrollitava majandusaasta aruande koostamiseni. Korrektne ja hästi korraldatud raamatupidamine muudab auditi pingelisest kontrollist tavapäraseks kinnitamiseks.

Aitame klientidel kindlaks teha, kas neile kohaldub auditi- või ülevaatuskohustus, korrastame raamatupidamise enne töövõtu algust ning suhtleme kliendi nimel otse vandeaudiitoritega. Olenemata sellest, kas kontroll on seadusega nõutud või tellitud vabatahtlikult, on meie eesmärk sama: selge protsess ja korrektne aruanne.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused