Käibemaks Eestis: käibemaksukohustuslase number, määrad ja registreerimine

Käibemaks Eestis kohaldub enamikule kaupadele ja teenustele ning Eesti ettevõte peab hankima käibemaksukohustuslase numbri, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaastas €40,000. Käibemaks on kaudne maks, mis lisatakse igas tootmis- või turustusetapis ja mille tasub lõppkokkuvõttes lõpptarbija — nagu teised Euroopa Liidu riigid, maksustab ka Eesti sellega enamiku riigisisestest kaupade ja teenuste müügitehingutest.

Eesti Firma, tunnustatud ekspert ettevõtete asutamise alal Eestis ja raamatupidamisteenuste osutamisel, jagab sellel lehel praktilisi juhiseid Eesti käibemaksu ja käibemaksukohustuslase numbri kohta — kuidas number saada, millised käibemaksumäärad kehtivad, kes peab registreeruma ning mis toimub pärast registreerimist.

Mis on käibemaks Eestis?

Eestis on käibemaks tarbimismaks, mis lisatakse tarneahela igas etapis — tootmises, turustamises ja jaemüügis — ning arvutatakse protsendina tarbija makstavast lõpphinnast. Ettevõtted lisavad oma müügile käibemaksu ja võivad üldjuhul maha arvata enda ettevõtlusega seotud ostudelt tasutud käibemaksu (sisendkäibemaksu), mistõttu lasub maks lõppkokkuvõttes lõpptarbijal, mitte ettevõttel.

Eestis peab ettevõtja registreeruma käibemaksukohustuslasena, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaastas €40,000. Ettevõte võib registreeruda vabatahtlikult ka enne selle piirmäära saavutamist, kui see on tema ärimudeli jaoks kasulik või vajalik — näiteks rahvusvahelise kaubanduse, kaugmüügi või peamiselt käibemaksukohustuslastest partneritega töötamise korral.

Eestis reguleerib käibemaksu käibemaksuseadus (mis on kooskõlas ELi käibemaksudirektiiviga 2006/112/EÜ) ning seda haldab riiklik maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet.

Eesti käibemaks: põhipunktid (2026)

Praktiline kokkuvõte Eestis tegutsevate ettevõtete käibemaksumääradest, registreerimisest ja aruandlusest.

Käibemaksumäärad Eestis

Eestis on neli käibemaksumäära: standardmäär 24%, vähendatud määrad 13% ja 9% ning nullmäär 0%; kohaldatav määr oleneb tehingu laadist. Standardmääraga, vähendatud määraga, nullmääraga ja maksuvabade tehingute kategooriate tundmine aitab ettevõtetel käibemaksu õigesti arvutada, nõudeid täita ja rahaasju kavandada. Allpool käsitleme iga kategooriat, et saaksite kindlaks teha oma kaupadele või teenustele kohalduva määra.

Standardne käibemaksumäär — 24%

Standardmäär tõusis 1. juulil 2025 22%-lt 24%-le (2023. aasta lõpuni oli see 20% ja 2024. aastal 22%). Seda kohaldatakse Eestis enamikule maksustatavatele kaupadele ja teenustele — tavapärastele jaekaupadele, kutse- ja IT-teenustele, elektroonikale ning enamikule äritehingutele, millele ei kohaldu vähendatud määr ega maksuvabastus.

Vähendatud käibemaksumäär — 13%

Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse majutust ja majutust koos hommikusöögiga 13% määraga (varasema 9% asemel). Vähendatud määr kehtib majutusteenusele endale ja selle hinnas sisalduvale hommikusöögile, kuid mitte teistele koos majutusega osutatavatele teenustele.

Vähendatud käibemaksumäär — 9%

9% määra kohaldatakse raamatutele ja õppematerjalidele, retseptiravimitele ja teatavatele meditsiiniseadmetele ning ajakirjandusväljaannetele, nagu ajalehed ja perioodilised väljaanded (nii füüsilised kui ka elektroonilised, välja arvatud peamiselt reklaami- või täiskasvanutele mõeldud sisuga väljaanded). Ajakirjandusväljaannete varasem eriti madal 5% määr muutus 1. jaanuaril 2025 9%-ks.

Nullmäär — 0%

0% määra (maksuvabastus koos sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega) kohaldatakse peamiselt rahvusvahelisele ja ühendusesisesele kaubandusele: kaupade ühendusesisesele tarnele teistes ELi liikmesriikides registreeritud käibemaksukohustuslastest ostjatele ning kaupade ekspordile ELi-välistesse riikidesse. Erisätted näevad ELi käibemaksudirektiivi alusel ette nullmäära või maksuvabastuse ka teatavatele teenustele, nagu rahvusvaheline kaubavedu, ning teatavatele kaupadele, nagu investeeringukuld.

Käibemaksuvabad tehingud

Mõned kaubad ja teenused on käibemaksuvabad — kliendilt käibemaksu ei nõuta ning tarnija ei saa üldjuhul nendega seotud sisendkäibemaksu maha arvata. Eestis hõlmavad maksuvabad kategooriad paljusid sotsiaal- ja avaliku huviga seotud tegevusi: tervishoiu- ja meditsiiniteenuseid, haridusteenuseid, finants- ja kindlustusteenuseid ning teatava kinnisvara müüki või üürileandmist. Kindlaksmääratud juhtudel võib maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks valida muidu maksuvaba tehingu (näiteks kinnisvara müügi) maksustamise, kui sellest teavitatakse maksuhaldurit ja käibemaksuseaduse tingimused on täidetud.

Kes peab Eestis käibemaksukohustuslasena registreeruma?

Peate registreeruma Eestis käibemaksukohustuslasena, kui teie maksustatav käive ületab kalendriaastas €40,000, kuid iga ettevõte ei pea seda tegema kohe pärast asutamist. Registreerimine oleneb teie käibest, tehtavate tehingute liikidest ning sellest, kas kauplete ELis või rahvusvaheliselt. Peamised tingimused on esitatud allpool.

• Käibepiirmäär — €40,000: kui teie maksustatav müük Eestis ületab kalendriaastas €40,000, peate esitama Maksu- ja Tolliametile käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse (praktikas 3 tööpäeva jooksul alates piirmäära ületamisest). Kui eeldate piirmäära peatset ületamist, on sageli mõistlik registreeruda veidi varem.
• Kaupade ühendusesisene soetamine — €10,000: isegi kui teie müük jääb alla €40,000, peate registreeruma, kui soetate kalendriaasta jooksul teistest ELi liikmesriikidest kaupu rohkem kui €10,000 väärtuses.
• ELi-välised ettevõtted, kes müüvad Eestis: ELi-välisele ettevõttele, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, üldjuhul piirmäära ei kohaldata ja ta peab registreeruma enne esimest maksustatavat tehingut. Tavaliselt peab ta määrama Eestis ka maksuesindaja, kes vastutab käibemaksu eest solidaarselt. ELis asuvad ettevõtted ei vaja maksuesindajat ja võivad registreeruda otse.
• Vabatahtlik registreerimine: võite registreeruda enne €40,000 piirmäära saavutamist. Seda teevad sageli ettevõtted, kes müüvad peamiselt käibemaksukohustuslastest klientidele või soovivad investeeringutelt märkimisväärset sisendkäibemaksu tagasi küsida. Vabatahtlik registreerimine vajab heakskiitu — Maksu- ja Tolliamet võib nõuda tõendeid tegeliku või kavandatava maksustatava tegevuse kohta, näiteks äriplaani, lepinguid või arveid.

Kuidas registreerida Eestis käibemaksukohustuslase number?

Eesti käibemaksukohustuslase numbri registreerimine on lihtne protsess, kuid selleks tuleb esitada avaldus ja teave oma ettevõtte kohta. Kõiki avaldusi menetleb Maksu- ja Tolliamet.

Kuhu avaldus esitada?

• Elektrooniline avaldus: lihtsaim viis on kasutada Maksu- ja Tolliameti e-teenuste portaali (e-MTA). Sisse logitakse turvalise elektroonilise isikutuvastusvahendiga — Eesti ID-kaardi, Mobile-ID või e-residendi digi-ID-ga — mis võimaldab e-residentidel esitada avalduse mugavalt välismaalt.
• Kohapeal: kui eelistate vahetut teenindust, võite avalduse esitada Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos Eestis.
• Esindaja kaudu: võite volitada raamatupidaja või juristi esitama avaldust enda nimel volikirja alusel — see on kasulik võimalus mitteresidendist ettevõtjatele.

Vajalik teave

• Ettevõtte andmed: ametlik nimi, registrikood, juriidiline aadress ja kontaktandmed.
• Äritegevuse kirjeldus: lühike selgitus pakutavate kaupade või teenuste kohta ning selle kohta, kuidas ettevõte hakkab Eestis või ELis maksustatavat müüki teenima.
• Kavandatavad tehingud ja partnerid: vajaduse korral peamised võimalikud kliendid või tarnijad — eriti käibemaksukohustuslased —, sest nende käibemaksukohustuslase numbrid võivad avaldust toetada.
• Prognoositav käive: eeldatava müügi hinnang ning vabatahtliku registreerimise korral selle taotlemise põhjus.
• Tõendavad dokumendid: amet võib teabe kontrollimiseks nõuda lepinguid, arveid, ostutellimusi või äriplaani.

Nõuetekohased avaldused menetletakse tavaliselt 5 tööpäeva jooksul ning käibemaksukohustuslase number saabub sageli e-MTA teavitusena. Kui amet vajab selgitusi (see on tavaline uute, veel käibeta ettevõtete puhul), võib ta küsida lepinguid, arveid või muid majandustegevust tõendavaid dokumente, mis võib menetlust pikendada. Kiire ja põhjalik vastamine aitab viivitusi vältida. Pärast heakskiitu saab ettevõte käibemaksukohustuslase numbri vormingus EE123456789 — riigikood „EE“, millele järgneb üheksa numbrit (EE-number). Euroopa Komisjoni VIES-i andmebaasis saate kontrollida iga Eesti käibemaksukohustuslase numbrit ja kinnitada selle kehtivust ELi käibemaksusüsteemis.

Saada päring

Pärast registreerimist: käibemaksunõuete täitmine ja aruandlus

Käibemaksukohustuslase numbri saamine on alles algus. Pärast registreerimist on teie ettevõttel pidev kohustus käibemaksu õigesti lisada, deklareerida ja tasuda. Nõuete rikkumine võib kaasa tuua karistusi, mistõttu on oluline kohustusi mõista.

• Käibemaksu lisamine ja arvete väljastamine: alates registreerimise kuupäevast peate maksustatavale müügile lisama õige määraga käibemaksu (24%, 9% jne) ning väljastama nõuetekohased käibemaksuarved, millel on teie ja kliendi andmed, arve kuupäev ja number, kaupade või teenuste kirjeldus ning käibemaksumäär ja -summa (või märge, kui müügile kohaldub nullmäär või maksuvabastus).
• Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioonid: tavapärane maksustamisperiood on kalendrikuu. Igakuine käibedeklaratsioon (KMD) tuleb esitada ka tegevuseta kuude eest ning deklaratsiooni ja makse tähtpäev on järgmise kuu 20. kuupäev — näiteks märtsi deklaratsioon tuleb esitada 20. aprilliks.
• ELi müügiaruanne ja lisad: ühendusesiseste tarnete korral peate iga kuu koos käibedeklaratsiooniga esitama ühendusesisese käibe aruande (VD aruanne ehk Eesti EC Sales List), märkides ELi klientide käibemaksukohustuslase numbrid ja iga kliendi nullmääraga müügi väärtuse. Riigisisese müügi ja ostude arved kajastatakse käibedeklaratsiooni lisal KMD INF ning üle statistiliste piirmäärade ELi piiride kaupu liigutavad ettevõtted võivad olla kohustatud esitama ka Intrastati aruandeid.
• Dokumentide säilitamine: säilitage müügi- ja ostuarveid ning impordi- ja ekspordidokumente Eesti seaduse kohaselt vähemalt 7 aastat.
• Maksed ja tagastused: kui väljundkäibemaks ületab sisendkäibemaksu, tasute vahe tähtpäevaks. Kui sisendkäibemaks on suurem, kantakse enammakse tavaliselt edasi või tagastatakse pärast kontrolli, mis võib suuremate summade puhul võtta kuu või kauem.
• Sisendkäibemaksu mahaarvamine: saate tagasi küsida maksustatava ettevõtluse tarbeks tehtud ostudelt tasutud käibemaksu. Igas deklaratsioonis lahutate väljundkäibemaksust sisendkäibemaksu — näiteks kontoriüüri, seadmete või tarvikute 24% või 9% käibemaksu. Kui ostu kasutatakse osaliselt maksuvabaks tegevuseks või ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, saab maha arvata ainult maksustatava osa ning kehtivad ostuarved tuleb säilitada.
• Väikeettevõtete erikord: Eestis esitatakse deklaratsioone üldjuhul iga kuu, kuid ELi väikeettevõtete käibemaksu erikord võib võimaldada tingimustele vastavatel väikeettevõtetel käibemaksukohustusi lihtsustada või jääda kindlaksmääratud piirmääradeni maksuvabaks — väikeettevõttel tasub selle sobivust kontrollida.

Käibemaksu erikorrad ja -lahendused

ELi käibemaksudirektiiviga kooskõlas olev Eesti käibemaksuseadus pakub mitut erikorda, mida teatavad ettevõtted võivad või peavad kasutama. Tavaliselt lihtsustavad need raamatupidamist või käsitlevad kindlaid tegevusvaldkondi.

• Kassapõhise arvestuse erikord: väiksemad ettevõtted võivad arvestada käibemaksu kassapõhiselt — deklareerida ja tasuda käibemaksu alles kliendilt makse saamisel ning arvata sisendkäibemaksu maha alles tarnijale tasumisel. Kohalduvad tingimused (sealhulgas käibemaksuseaduses sätestatud käibepiir), Maksu- ja Tolliametit tuleb teavitada ning igale arvele märkida „kassapõhine arvestus“. See parandab rahavoogu, kuid lükkab sisendkäibemaksu tagasiküsimise õiguse tasumiseni edasi.
• Riigisisene pöördmaksustamine: teatavate B2B-tehingute puhul ei lisa müüja käibemaksu ja käibemaksukohustuslasest ostja arvestab selle ise. Eestis kohaldub see muu hulgas vanametallile, teatavatele metalltoodetele, ehitusteenustele, kinnisvarale, mille müüja on otsustanud maksustada, ning investeeringukullale, kui on valitud maksustamine. Arvele märgitakse „pöördmaksustamine“; jaemüügile tarbijatele see ei kohaldu.
• Ühe akna süsteem (OSS): kui müüte digiteenuseid või kaupu internetis teiste ELi riikide tarbijatele, võimaldab OSS säilitada Eesti käibemaksukohustuslase numbri ja deklareerida mujal tasumisele kuuluva käibemaksu ühe Eestis esitatava kvartalideklaratsiooniga. Seejärel jaotab Maksu- ja Tolliamet maksu riikide vahel — lihtsustades oluliselt piiriüleste B2C-tehingute nõuete täitmist.
• Kinnisasja maksustamine: enamik kasutatud kinnisvara müügitehinguid ja eluruumide üüritehinguid on maksuvabad, kuid müüja võib otsustada teatavad B2B-kinnisvaratehingud käibemaksuga maksustada. Valikust tuleb Maksu- ja Tolliametile enne tehingut kirjalikult teatada ning kui mõlemad pooled on käibemaksukohustuslased, võib kohalduda pöördmaksustamine.
• Import ja tolliliit: väljastpoolt ELi pärit kaupade impordikäibemaks tasutakse tavaliselt tollis; sagedased importijad võivad kaaluda impordikäibemaksu ajatatud arvestust või tolliladustamist. Ekspordile kohaldub 0%, kuid nullmäära tõendamiseks tuleb säilitada tolli ekspordidokumendid.

Rahvusvahelise käibemaksu aspektid Eesti ettevõtetele

Kuna Eesti on ELi liige, kauplevad kohalikud ettevõtted sageli piiriüleselt. Eesti käibemaksukohustuslase numbril on nende tehingute käsitlemisel oluline roll.

• ELi-sisene B2B-müük: kaupade müük teises ELi riigis registreeritud käibemaksukohustuslasest ettevõttele on ühendusesisene tarne. Kui mõlemal poolel on kehtiv käibemaksukohustuslase number, kohaldate 0% käibemaksu, märgite kliendi ELi käibemaksukohustuslase numbri ja märke „ühendusesisene tarne“ ning klient arvestab käibemaksu oma riigis (pöördmaksustamine). Ilma käibemaksukohustuslase numbrita ei saa üldjuhul ELi äriklientidele käibemaksuvabalt müüa.
• ELi-sisesed B2B-ostud: kui ostate ELi tarnijalt kaupu või teatavaid teenuseid, arvestate soetuselt ise Eesti käibemaksu ja maksustatava kasutuse korral küsite selle samas deklaratsioonis tagasi — tavaliselt netomaksu ei teki. Kui soetused jäävad alla €10,000 piirmäära ja teil puudub käibemaksukohustuslase number, võivad välismaised tarnijad lisada oma kohaliku käibemaksu.
• Piiriülene kaupade B2C-müük: ELi-ülese €10,000 kaugmüügi piirmäära ületamisel peate lisama käibemaksu kliendi riigis. Lihtsaim viis nõuete täitmiseks on OSS, mis võimaldab deklareerida kogu välisriigi käibemaksu Eesti käibemaksukohustuslase numbri kaudu, selle asemel et registreeruda igas riigis.
• Teenuste osutamine välismaal: paljudele B2B-teenustele kohaldub üldine pöördmaksustamine — te ei lisa Eesti käibemaksu ja äriklient arvestab selle ise. B2C-teenustele kohaldub vaikimisi Eesti käibemaks, kuid tarbijatele osutatavaid digitaalseid elektroonilisi teenuseid maksustatakse tarbija asukohas (sellest tuleneb OSS) ning kinnisasjaga seotud teenuseid kinnisasja asukohas.
• Käibemaksu kohaldamisalast välja jäävad tehingud: mõned tegevused — toetused, annetused või tegutseva ettevõtte võõrandamine — jäävad täielikult käibemaksu kohaldamisalast välja ega lähe piirmäära arvestusse. Selliste tulude ja maksustatavate tulude kombinatsioon võib olla keeruline ning väärib ülevaatamist.
• Kooskõla tulumaksuga: Eestis maksustatakse ettevõtte tulumaksuga ainult jaotatud kasumit, kuid käibemaks ja kasumimaksud toimivad paralleelselt. Mõni kulu ei pruugi olla tulumaksu seisukohalt mahaarvatav, kuid selle käibemaks võib olla tagastatav, ja vastupidi — korralik raamatupidamine hoiab mõlemad kooskõlas.