Kuidas Eestis abielu lahutada: täielik juhend abielu lõpetamiseks kohtus, notari juures või perekonnaseisuasutuses
Eestis näevad perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus ette kaks peamist viisi abielu lõpetamiseks: kohtuväliselt (vastastikusel kokkuleppel) ja kohtumenetluse kaudu. Esimene viis põhineb abikaasade vastastikusel kokkuleppel ning seda menetleb kas kohalik perekonnaseisuasutus või notar. Kui kokkuleppele ei jõuta, kasutatakse teist viisi ehk kohtumenetlust.
Järgmises artiklis selgitatakse kahte peamist abielu lõpetamise võimalust, seda, mida oodata kohtumenetluse ajal (sealhulgas võimalikku leppimisaega), ning seda, kuidas toimida puuduva abikaasa korral. Selge teabe ja professionaalse toe abil saate Eestis abielu lahutades kindlalt lahendada küsimusi alates vara jagamisest kuni lapse hooldusõiguseni.
Abielulahutus vastastikusel kokkuleppel: perekonnaseisuasutuses või notari juures
Eestis saab abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel ilma kohtusse pöördumata. Kokkuleppelise abielulahutuse jaoks on kaks ametlikku võimalust: perekonnaseisuasutuse või notari kaudu. Mõlemal juhul esitavad abikaasad ühise abielulahutusavalduse ning süü tõendamine ega kohtulik arutamine pole vajalik, sest mõlemad pooled nõustuvad abielu lõpetamisega.
Abielulahutus perekonnaseisuasutuses
Kui mõlemad abikaasad on nõus ja mõlema abikaasa elukoht on Eestis, võivad nad esitada ühise abielulahutusavalduse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuasutusele (perekonnaseisuosakonnale). Mõlemad abikaasad peavad avalduse esitama koos ja isiklikult (või võib üks abikaasa esitada notariaalselt tõestatud avalduse, kui tal pole võimalik kohale tulla). Koos avaldusega tuleb esitada isikut tõendavad dokumendid ja tavaliselt ka abielutunnistus (kui abieluandmed ei ole juba Eesti rahvastikuregistris).
Pärast avalduse esitamist kehtib enne abielu ametlikku lahutamist 1–3-kuuline ooteaeg. See seadusest tulenev ooteaeg annab abikaasadele võimaluse oma otsus uuesti läbi mõelda – abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ega hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest, võimaldades lühikest järelemõtlemisaega. Kui abikaasad selle aja jooksul lepivad, võivad nad oma otsust muuta ja avalduse tagasi võtta.
Kui nad soovivad menetlust jätkata, kinnitab abielu lahutamise perekonnaseisuametnik ning pärast abielu lahutamist saavad abikaasad ametliku lahutustunnistuse (vastavalt soovile paberil või elektrooniliselt). Oluline on märkida, et perekonnaseisuasutus tegeleb üksnes abielulahutuse endaga – seal ei lahendata lapse hooldusõiguse, elatise ega vara jagamise küsimusi. Kõik lapsi või vara puudutavad kokkulepped või vaidlused tuleb lahendada eraldi (kas notariaalse kokkuleppega või hiljem kohtus), kuid sellised erimeelsused ei takista abielu lõpetamist perekonnaseisuasutuses.
Abielulahutus notari juures
Abikaasad, kes soovivad suuremat paindlikkust või peavad korraldama täiendavaid küsimusi, valivad sageli notari. Eesti notar võib vormistada abielulahutuse vastastikusel kokkuleppel ning samal ajal tõestada lahutuskokkuleppe osana kõik lapse hooldusõigust, suhtluskorda, elatist või abieluvara jagamist puudutavad kokkulepped. Kokkuleppeline abielulahutus notari juures on võimalik ka siis, kui üks abikaasa elab välismaal või ei ole Eesti resident, tingimusel et mõlemad abikaasad nõustuvad lahutusega. (Seevastu perekonnaseisuasutuses lahutamiseks peab mõlema abikaasa elukoht tingimata olema Eestis.) Notariaalse abielulahutuse algatamiseks ilmuvad mõlemad abikaasad tavaliselt notaribüroosse, et esitada ühine abielulahutusavaldus ning näidata isikut tõendavaid dokumente ja abielutunnistust. Kui üks abikaasa viibib välismaal või ei saa mõjuval põhjusel isiklikult kohale tulla, on võimalik korraldada kaugmenetlus – näiteks võib abikaasa anda nõusoleku eraldi notariaalselt tõestatud dokumendiga või välismaal asuva Eesti konsulaarametniku kaudu. Seejärel määrab notar abielulahutuse vormistamise kuupäeva, mis (nagu perekonnaseisuasutuseski) ei või olla varasem kui üks kuu pärast avalduse esitamist. Abielu ametlikuks lahutamiseks notari poolt peavad mõlemad abikaasad viimasel kohtumisel kohal viibima (välja arvatud juhul, kui üks neist on andnud eelnevalt notariaalselt tõestatud nõusoleku). Kui notar on abielulahutuse vormistanud, on abielu lõppenud ja abikaasad võivad saada lahutustunnistuse. Notari kasutamise eelis on see, et kõik seotud kokkulepped (laste, elatise ja vara kohta) saab sõlmida korraga, mistõttu on see mugav terviklahendus, kui neis küsimustes valitseb vastastikune mõistmine. Sellega kaasnevad tasud (riigilõiv või notaritasu), kuid paljud paarid peavad seda kokkuleppe olemasolu korral paindlikuks ja kiiremaks võimaluseks.
Vaidlustatud abielulahutus kohtumenetluse kaudu
Kui abikaasad ei jõua abielulahutuses kokkuleppele – näiteks kui üks abikaasa ei nõustu abielu lõpetamisega või kui olulistes küsimustes ei suudeta kokku leppida –, tuleb abielu lahutada kohtus. Kohtumenetlust kasutatakse ka siis, kui perekonnaseisuasutusel või notaril puudub pädevus abielu lahutada (näiteks kui mõlemad abikaasad ei ela Eestis ega ole kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises või esineb muid kohtualluvusega seotud küsimusi). Kohtuliku abielulahutuse korral esitab üks abikaasa (hageja) teise abikaasa vastu maakohtule abielu lahutamise hagi. Kohus lahutab abielu, kui tuvastab, et abielusuhe on pöördumatult lõppenud – sisuliselt puudub lootus abielulise kooselu jätkumiseks.
Kui vastastikust nõusolekut ei saavutata: kuidas kohus abielulahutust menetleb
Eesti perekonnaõiguse kohaselt on „abielusuhted pöördumatult lõppenud“, kui abikaasad enam koos ei ela ja on alust arvata, et nad ei taasta kooselu. Praktikas on pöördumatu lõppemise selge näide olukord, kus abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat; sel juhul eeldab seadus, et abielu on lõplikult lõppenud. Isegi kui kaks aastat ei ole möödunud, võib kohus abielu lahutada muude abielu purunemist tõendavate asjaolude alusel (näiteks tõsine konflikt või väärkohtlemine), kui abielu jätkamine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik.
Lepitamiskatsed vaidlustatud abielulahutustes: Eesti õiguspraktika
Tasub teada, et Eesti kohtud pakuvad vaidlustatud abielulahutuse korral tavaliselt leppimisaega. Kohus on kohustatud rakendama abinõusid abikaasade lepitamiseks või nendevahelise leppimise soodustamiseks, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt mõttetu või ebaõiglane (näiteks perevägivalla korral või kui abikaasad on pikka aega lahus elanud).
Kui kohtunik leiab, et abielu võib olla võimalik päästa, võib kohus menetluse peatada ja anda pooltele leppimiseks kuni kuus kuud. See on paarile sisuliselt viimane võimalus olukorra üle järele mõelda või nõustamisel osaleda; selleks ajaks pannakse kohtuasja menetlemine pausile.
Kohus ei sunni siiski abikaasasid leppima, kui see ei ole ilmselgelt võimalik – näiteks kui üks abikaasa on kindlalt otsustanud lahutada või leidub tõendeid suhte pöördumatu lõppemise kohta, jätkab kohus menetlust viivituseta.
Abielulahutuse ajakava: kuidas kohus abielu lõpetamise otsustab ja vormistab
Pärast leppimisaja möödumist (või kohe, kui seda aega ei anta) korraldab kohus asja läbivaatamiseks istungid. Kui kohus on veendunud, et abielu ei ole võimalik päästa, teeb ta abielu lahutava otsuse. Abielu lõpetatakse ametlikult kuupäeval, mil kohtuotsus jõustub (pärast võimaliku edasikaebamistähtaja möödumist). Kohtumenetluse käigus võivad abikaasad paluda kohtul lahendada abielulahutuse otsuse osana ka vaidlusaluseid seonduvaid küsimusi, näiteks abieluvara jagamist, lapse hooldusõigust ja elatise maksmise korraldust ning abikaasa ülalpidamisnõudeid. Kohtulik abielulahutus võib kesta mitu kuud või kauem, olenevalt küsimuste keerukusest ja mõlema poole koostöövalmidusest.
Probleemid, kui abikaasa on kadunud või viibib välismaal
Rahvusvaheliste abielulahutuste korral on levinud probleem olukord, kus ühe abikaasa asukoht on teadmata või ta elab välismaal ning talle ei ole võimalik kohtudokumente kätte toimetada. Eestis, nagu enamikus õigussüsteemides, ei saa kohus abielulahutuse menetlust jätkata, kui teist abikaasat ei ole menetlusest nõuetekohaselt teavitatud. See tähendab, et kohtuliku abielulahutuse algatamisel peate esitama kohtule aadressi või muu võimaluse kohtukutse ja abielu lahutamise hagi ametlikuks kättetoimetamiseks abikaasale. Kui abikaasat tõepoolest ei leita – näiteks kui ta on lahkunud riigist uut aadressi jätmata –, tekitab see õigusliku takistuse. Teatud asjaoludel võib kohus lubada alternatiivseid kättetoimetamisviise (näiteks avalikku kättetoimetamist), kuid üldjuhul peab olema tõendatud, et abikaasat teavitati abielulahutuse kohtuasjast. Kui abikaasa asukoht on täiesti teadmata, võib abielulahutusmenetlus takerduda, sest kohus ei saa abielu lihtsalt äraoleva abikaasa teadmata lahutada. Sellises olukorras peab lahutust sooviv abikaasa tavaliselt taotlema kohtult erimeetmete rakendamist.
Mida teha, kui abikaasa asukohta ei õnnestu abielulahutusmenetluseks kindlaks teha
Üks Eesti õiguses ette nähtud võimalus on lasta kohtul tunnistada puuduva abikaasa ametlikult teadmata kadunuks, mis võib teatud aja möödudes võimaldada abielu lõpetada (perekonnaseadus lubab abielu lõpetada ka abikaasa teadmata kadunuks tunnistamise korral ning näeb ette võimaluse abielu taastada, kui isik hiljem naaseb). Kui abikaasa viibib välismaal, kuid ei vasta, võib dokumentide kättetoimetamiseks olla vaja kasutada professionaalset kohtudokumentide kättetoimetajat või diplomaatilisi kanaleid. Igal juhul kujutab teadmata asukohaga või kättesaamatu abikaasa endast märkimisväärset probleemi. Eesti allikate kohaselt peab teine abikaasa puuduva abikaasa või tema teadmata elukoha korral pöörduma abielulahutuse algatamiseks kohtusse, kuid menetluse jätkamiseks vajab ta õigusabi, et järgida äraoleva poole teavitamise menetlusreegleid. Sellises olukorras on õigusspetsialisti abi eriti väärtuslik, et kaaluda lahendusi, nagu kohtuasja avalik teatavakstegemine või kohtult asenduskättetoimetamiseks loa taotlemine.
Peamine järeldus on, et äraolevast abikaasast ei saa lihtsalt tagaselja lahutada; järgida tuleb nõuetekohast õigusmenetlust ja teavitamiskorda, mistõttu on selliste juhtumite lahendamisel mõistlik kasutada asjatundja abi.
Kokkuvõte: professionaalne abi abielulahutuse küsimustes
Abielulahutust ja abielu lõpetamist reguleerib Eestis selge seaduste ning menetluste raamistik, kuid erimeelsuste või erandlike olukordade korral võib protsess muutuda keeruliseks. Kahe peamise võimaluse – perekonnaseisuasutuses või notari juures toimuva kokkuleppelise lahutuse ning kohtus toimuva vaidlustatud lahutuse – mõistmine aitab teil valida oma olukorrale sobiva lahenduse. Kui teie ja teie abikaasa jõuate kokkuleppele, on vastastikusel kokkuleppel lahutamine tavaliselt kiirem ja vähem pingeline. Kui kokkulepet ei saavutata, tagab kohus abielu õiglase lõpetamise, kuigi see nõuab rohkem aega ja formaalsusi. Pidage alati meeles, et Eesti kohtud võivad anda vaidlustatud asjades leppimiseks aega, kuid kui abielu on lõplikult purunenud, lahutatakse see viimaks ikkagi. Samuti on väga oluline arvestada võimalike takistustega, näiteks raskustega abikaasa asukoha kindlakstegemisel, mis võivad menetluse peatada kuni probleemi lahendamiseni.
Perekonnaõiguse osakond
Korduma kippuvad küsimused
Eestis näevad perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus ette kaks peamist viisi abielu lõpetamiseks: kohtuväliselt (vastastikusel kokkuleppel) ja kohtumenetluse kaudu. Esimene viis põhineb abikaasade vastastikusel kokkuleppel ning seda menetleb kas kohalik perekonnaseisuasutus või notar. Kui kokkuleppele ei jõuta, kasutatakse teist viisi ehk kohtumenetlust.
Kui mõlemad abikaasad on nõus ja mõlema abikaasa elukoht on Eestis, võivad nad esitada ühise abielulahutusavalduse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuasutusele (perekonnaseisuosakonnale). Mõlemad abikaasad peavad avalduse esitama koos ja isiklikult (või võib üks abikaasa esitada notariaalselt tõestatud avalduse, kui tal pole võimalik kohale tulla). Pärast avalduse esitamist kehtib enne abielu ametlikku lahutamist 1–3-kuuline ooteaeg.
Oluline on märkida, et perekonnaseisuasutus tegeleb üksnes abielulahutuse endaga – seal ei lahendata lapse hooldusõiguse, elatise ega vara jagamise küsimusi. Kõik lapsi või vara puudutavad kokkulepped või vaidlused tuleb lahendada eraldi (kas notariaalse kokkuleppega või hiljem kohtus), kuid sellised erimeelsused ei takista abielu lõpetamist perekonnaseisuasutuses.
Eesti notar võib vormistada abielulahutuse vastastikusel kokkuleppel ning samal ajal tõestada lahutuskokkuleppe osana kõik lapse hooldusõigust, suhtluskorda, elatist või abieluvara jagamist puudutavad kokkulepped. Kokkuleppeline abielulahutus notari juures on võimalik ka siis, kui üks abikaasa elab välismaal või ei ole Eesti resident, tingimusel et mõlemad abikaasad nõustuvad lahutusega. Kui üks abikaasa viibib välismaal või ei saa mõjuval põhjusel isiklikult kohale tulla, on võimalik korraldada kaugmenetlus – näiteks võib abikaasa anda nõusoleku eraldi notariaalselt tõestatud dokumendiga või välismaal asuva Eesti konsulaarametniku kaudu.
Kui abikaasad ei jõua abielulahutuses kokkuleppele – näiteks kui üks abikaasa ei nõustu abielu lõpetamisega või kui olulistes küsimustes ei suudeta kokku leppida –, tuleb abielu lahutada kohtus. Kohtuliku abielulahutuse korral esitab üks abikaasa (hageja) teise abikaasa vastu maakohtule abielu lahutamise hagi. Kohus lahutab abielu, kui tuvastab, et abielusuhe on pöördumatult lõppenud – sisuliselt puudub lootus abielulise kooselu jätkumiseks.
Eesti perekonnaõiguse kohaselt on „abielusuhted pöördumatult lõppenud“, kui abikaasad enam koos ei ela ja on alust arvata, et nad ei taasta kooselu. Praktikas on pöördumatu lõppemise selge näide olukord, kus abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat; sel juhul eeldab seadus, et abielu on lõplikult lõppenud. Isegi kui kaks aastat ei ole möödunud, võib kohus abielu lahutada muude abielu purunemist tõendavate asjaolude alusel (näiteks tõsine konflikt või väärkohtlemine), kui abielu jätkamine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik.
Tasub teada, et Eesti kohtud pakuvad vaidlustatud abielulahutuse korral tavaliselt leppimisaega. Kui kohtunik leiab, et abielu võib olla võimalik päästa, võib kohus menetluse peatada ja anda pooltele leppimiseks kuni kuus kuud. Kohus ei sunni siiski abikaasasid leppima, kui see ei ole ilmselgelt võimalik – näiteks kui üks abikaasa on kindlalt otsustanud lahutada või leidub tõendeid suhte pöördumatu lõppemise kohta, jätkab kohus menetlust viivituseta.
Eestis, nagu enamikus õigussüsteemides, ei saa kohus abielulahutuse menetlust jätkata, kui teist abikaasat ei ole menetlusest nõuetekohaselt teavitatud. Kui abikaasa asukoht on täiesti teadmata, võib abielulahutusmenetlus takerduda, sest kohus ei saa abielu lihtsalt äraoleva abikaasa teadmata lahutada. Peamine järeldus on, et äraolevast abikaasast ei saa lihtsalt tagaselja lahutada; järgida tuleb nõuetekohast õigusmenetlust ja teavitamiskorda, mistõttu on selliste juhtumite lahendamisel mõistlik kasutada asjatundja abi.