E-kaubandusettevõte Eestis on enamasti tavaline Eesti osaühing (OÜ), mille äritegevus toimub füüsilise poe asemel veebilehe või müügiplatvormi kaudu. Internetis kaupade müümiseks ei ole eraldi juriidilist vormi — huvitavaks teeb selle kõik muu: juurdepääs EL-i turule, digitaalne halduskeskkond ja reinvesteerimist soodustavad maksureeglid.
See juhend selgitab, kuidas e-kaubandusettevõte toimib: millised EL-i reeglid kehtivad veebipoele, kuidas käib käibemaks, kui kliendid asuvad eri riikides, mis muutub, kui müüte oma veebilehe asemel Amazoni, eBay või AliExpressi kaudu, ning kuidas sobituvad sellesse maksed ja toll. Praktiline abi ettevõtte asutamiseks on lehel e-kaubandusettevõtte teenus.
Eesti veebiettevõtte õiguslik vorm
Õiguslikult ei ole siin midagi ebatavalist: veebipood on tavaliselt standardne OÜ, mis on kantud tavapärasesse äriregistrisse. E-kaubanduse jaoks ei ole eraldi tegevusluba, kohalike töötajate miinimumnõuet ega nõuet, et asutaja elaks riigis; igapäevaste kaupade internetimüük on tavapärane reguleerimata tegevusala. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liidu ühtsele turule — ligikaudu 450 miljonit tarbijat — saab sama ettevõte saata kaupu igasse liikmesriiki, ilma nendevaheliste tolliformaalsusteta.
Tõeliselt eriline on halduskiht: avaldused, majandusaasta aruanded ja ettevõtte andmete muudatused tehakse digiallkirjaga veebis ning e-residendi kaardi omanik saab allkirjastada välismaalt. Õiguslik asukoht võib olla Tallinnas, ladu Poolas ja kliendid kõikjal mujal.
Veebipoodide kasvu kujundab üks maksutõsiasi: kasumit maksustatakse alles siis, kui see omanikele välja jaotatakse, seega varude või reklaami jaoks ettevõttesse jäetud raha sel hetkel ei maksustata. Struktuure ja asutamisviise käsitleb leht ettevõtte asutamine Eestis.
EL-i reeglid, mida iga veebipood peab järgima
Tarbijatele interneti kaudu müümine on EL-i kaubanduse reguleeritud valdkond ning reeglid järgivad klienti, mitte müüjat: Prantsusmaa tarbijale müüv Eesti veebipood peab järgima samu põhilisi kaitsemeetmeid nagu Prantsuse pood. EL-i e-kaubanduse õiguse peamised osad on lihtsalt kokkuvõetavad:
- 14-päevane taganemisõigus. EL-i tarbijad võivad enamiku internetist ostetud kaupu 14 päeva jooksul põhjendust esitamata tagastada ning müüja peab ostusumma tagastama. Veebipood peab seda õigust selgitama enne tellimuse esitamist.
- Teavitamiskohustused. Pood peab märkima müüja isiku, täieliku hinna koos maksude ja tarnega, kauba põhiomadused ning kaebuse esitamise viisi. Ainult kassas avalduvad varjatud tasud on ebaseaduslikud.
- Andmekaitse. Kliendiandmete — nimede, aadresside ja tellimuste ajaloo — suhtes kohaldub GDPR, seega vajab ettevõte privaatsusteatist, töötlemiseks õiguslikku alust ja mõistlikku turvalisust kliendiandmebaasi ümber.
- Geoblokeeringu piirangud. Müüja valib, kuhu ta tarnib, kuid üldjuhul ei tohi ta EL-i kliente kodakondsuse või asukoha alusel diskrimineerida, kui nad soovivad osta pakutud tingimustel.
See ei ole Eestile ainuomane — see on EL-i internetikaubanduse ühine reeglistik. Praktikas on tingimused, tagastuspoliitika ja privaatsusteatis veebipoe õiguslik varustus, mitte kaunistus; müügiplatvormid keelduvad üha sagedamini selliste dokumentideta müüjaid lisamast.
Käibemaks piiriülesel e-kaubanduse müügil
Käibemaks on koht, kus enamik uusi veebimüüjaid hätta jääb, seega alustage ühest põhimõttest: tarbijamüügilt tuleb käibemaks üldjuhul tasuda riigis, kus ostja asub. Kaks EL-i lihtsustamisskeemi säästavad e-kaubandusettevõtte vajadusest hankida eraldi käibemaksukohustuslase number igas liikmesriigis, kuhu ta kaupu saadab.
Esimene on One Stop Shop (OSS): selle asemel, et registreeruda igas kliendiriigis, deklareerib müüja kõik EL-i-sisesed kaugmüügid ühes kvartaliaruandes, mis esitatakse ühes liikmesriigis, ning maksuhaldurid jagavad raha asjaomaste riikide vahel. Teine on Import One Stop Shop (IOSS), mis teeb sama EL-i tarbijatele väljastpoolt EL-i saadetavate kuni €150 väärtusega saadetiste puhul — käibemaks kogutakse kassas ja deklareeritakse igakuiselt, nii et ostjalt ei nõuta käibemaksu paki saabumisel.
€10 000 piirmäär
Kui kaugmüük mujal Euroopa Liidus asuvatele tarbijatele jääb alla €10 000 aastas (kogu EL-is, mitte iga riigi kohta), võib ettevõte nendelt müükidelt lihtsalt arvestada Eesti käibemaksu. Sellest piirist alates kohaldub sihtriigi põhimõte ning praktiline lahendus on OSS.
| Müügistsenaarium | Millise riigi käibemaks kehtib | Kuidas deklareeritakse |
|---|---|---|
| Müük Eestis asuvatele klientidele | Eesti käibemaks kohaldatava määraga | Tavapärane Eesti käibedeklaratsioon |
| Kaugmüük teiste EL-i riikide tarbijatele | Kliendi riik (üle €10 000 piirmäära) | Üks kvartaalne OSS-i deklaratsioon |
| Väljastpoolt EL-i saadetavad kaubad, saadetis kuni €150 | Sihtriik, käibemaks kogutakse kassas | Üks igakuine IOSS-i deklaratsioon |
| Eksport EL-i välistele klientidele | 0% määr — käibemaksu ei lisata | Tavapärane käibedeklaratsioon koos ekspordidokumentidega |
See, kas ja millal peab ettevõttest üldse saama käibemaksukohustuslane, on eraldi teema — vaadake lehte käibemaksukohustuslase number Eestis. Igapäevases töös käsitletakse piiriüleseid OSS-i ja IOSS-i deklaratsioone tavaliselt koos tavapärase raamatupidamistoega, kuna need tuginevad samadele müügiandmetele nagu riigisisene deklaratsioon.
Müügiplatvormid või oma veebipood
Eesti e-kaubandusettevõte müüb ühe või mõlema kanali kaudu ning valik kujundab logistikat, tasusid ja käibemaksukohustusi.
Müük müügiplatvormide kaudu
Müügiplatvormid nagu Amazon, eBay ja AliExpress annavad teile tasu eest kasutada oma publikut: kohese juurdepääsu miljonitele ostjatele, väljakujunenud usalduse ja sisseehitatud maksetöötluse komisjonitasude ning rangete platvormireeglite vastu. Amazoni Fulfilment by Amazon (FBA) läheb veel kaugemale — müüja saadab varud Amazoni ladudesse ning platvorm pakib ja toimetab iga tellimuse kohale.
Sellel on kaks maksutagajärge. Teises liikmesriigis asuvas FBA-laos hoitav kaup võib seal tekitada maksukohustusi. Paljude müügiplatvormi vahendatud tehingute puhul käsitlevad EL-i reeglid platvormi ennast käibemaksu kogumise eest vastutava näiliku tarnijana, eelkõige kolmandatest riikidest lähetatavate väikese väärtusega kaupade korral. Platvormid teatavad ühiste aruandlusreeglite alusel ka müüjate tuludest EL-i maksuhalduritele, seega on platvormitulu maksuametile vaikimisi nähtav.
Oma veebipoe pidamine
Oma veebipood pöörab kompromissi teistpidi: puuduvad platvormitasud, konto peatamise risk ning kliendisuhe kuulub teile. Hind seisneb selles, et liiklus, usaldus ja maksete vastuvõtmine tuleb nullist üles ehitada ning kõik eespool nimetatud tarbijakaitsekohustused lasuvad otseselt ettevõttel. Paljud müüjad käsitlevad platvorme mahukanalina ja oma veebipoodi kasumlikkuse kanalina, kasutades mõlemat ühes ettevõttes.
Maksed ja ostukorv
Iga veebimüüja vajab kahte finantsteenust. Esimene on ärikonto, kus ettevõtte raha asub — traditsioonilises pangas või litsentsitud finantstehnoloogia ettevõttes nagu Wise, Revolut või Paysera. Teine on maksevärav, teenus, mis võtab kassas vastu kliendi kaardimakse ja edastab raha — Stripe ja PayPal on tuntud nimed ning mõlemad töötavad Eesti ettevõtetega mitmes valuutas.
EL-i maksete regulatsioon lisab kaks praktilist nüanssi. Veebis tehtavad kaardimaksed nõuavad üldjuhul tugevat kliendi autentimist — lisakinnitust ostja pangaäpis — ning ostukorv peab seda toetama. Samuti on makseviisitasu piiratud: tavaliselt ei tohi pood lisada tasu üksnes seetõttu, et klient maksab tarbijakaardiga. Makseväravad lisavad mõlemad nõuded oma standardtööriistadesse, mistõttu kasutab neid peaaegu iga väike e-kaubanduse veebileht.
Kauba sissevedu: toll, EORI ja täitmisteenus
Enamik veebimüüjaid hangib tooteid kolmandatest riikidest ning kauba piiri ületamisel tuleb mängu toll. Tollideklaratsioonide esitamiseks vajab ettevõte EORI numbrit — ühtset tunnust, mida tunnustavad tolliasutused kogu EL-is. Impordikäibemaks ja tollimaks määratakse sisenemisel — välismaalt pärit väikestele pakkidele enam tollimaksuvabastust ei kehti — pärast seda võivad kaubad ühtsel turul vabalt liikuda.
Varude füüsiline asukoht on äriline otsus. Eesti e-kaubandusettevõte võib hoida laovaru kodumaal, kasutada täitmisteenuse pakkujat Saksamaal või Poolas või tegutseda ilma varudeta dropshipping-mudeli alusel — õiguslik asukoht ei pea vastama logistikakaardile.
Toodete nõuetele vastavus
EL-is müüdavad füüsilised kaubad peavad vastama EL-i tootenõuetele — vajaduse korral CE-märgis, ohutusdokumentatsioon ja nõuetekohane märgistus. Selle vastutuse kannab registreeritud importija ning seda ei saa tootjale üle anda.
Korduma kippuvad küsimused
See on EL-i skeem, mis võimaldab veebimüüjal deklareerida kõigis teistes EL-i riikides asuvatele tarbijatele tehtud müükide käibemaksu ühes kvartaliaruandes, mis esitatakse ühes liikmesriigis, selle asemel et registreeruda eraldi igas riigis, kus kliendid elavad.
Import One Stop Shop hõlmab kolmandatest riikidest EL-i ostjatele saadetavaid kuni €150 väärtusega pakke: käibemaks võetakse müügihetkel ja deklareeritakse igakuiselt, nii et ostja ei saa kohaletoimetamisel eraldi käibemaksuarvet. Üle €150 korral kehtivad tavapärased impordiprotseduurid.
See sõltub tehingust. Teatavate müükide puhul — eelkõige väikese väärtusega impordi ja EL-i väliste müüjate müükide korral — on müügiplatvorm näilik tarnija ning kogub käibemaksu ise; muudel juhtudel jääb kohustus müüjale. Kontrollige jaotust iga kanali puhul.
Ei — sellist müüki käsitletakse ekspordina ja sellele kohaldub 0% määr, tingimusel et ettevõte säilitab tõendi kauba EL-ist väljaviimise kohta. Kliendil võib siiski oma riigis tekkida impordimaksude tasumise kohustus.
Ei. Kaup võib asuda Eestis, teises EL-i riigis või täitmisteenuse pakkuja, näiteks Amazon FBA, juures — või dropshipping-mudeli korral üldse mitte laos. Varude hoidmine teises EL-i riigis võib siiski seal tekitada käibemaksukohustusi.
Mitte automaatselt — EL-i kaitsemeetmed, näiteks 14-päevane taganemisõigus, hõlmavad EL-is asuvaid tarbijaid. Teistel turgudel kehtivad nende enda tarbijaseadused ning suured müügiplatvormid kehtestavad sageli lisaks oma tagastusstandardid.
