Eesti ja Leedu paiknevad kõrvuti enamikus ELis ettevõtte asutamise sihtriikide lühinimekirjades, kuid nende loodud ettevõtted lähtuvad erinevast loogikast. Eesti on mõeldud asutajatele, kes soovivad ELi ettevõtet, mida saab omada ja juhtida kõikjalt ning kus ettevõtte tulumaks on 0%, kuni kasum jääb ettevõttesse. Leedu on lähemal klassikalisele tegutsemisjurisdiktsioonile — loomulik valik Balti turul ja selle ümbruses tegutsevale ettevõttele, mille kasumit maksustatakse igal aastal 17% määraga, kuid mis pakub ELi üht soodsaimat väikeettevõtluse maksustamist.
Kui kaalute ettevõtte asutamist Eestis või ettevõtte registreerimist Leedus, asetab see juhend need kõrvuti — tegelikel summadel põhinev maksuloogika, mõlema võimaluse õiguslikud vormid, kaugtööks sobivus ning asutajaprofiilid, kellele kumbki riik päriselt sobib.
Lühivastus
Enamiku mitteresidentidest asutajate — konsultantide, SaaS-ettevõtete, agentuuride ja muude piiriüleselt juhitavate ettevõtete — jaoks on Eesti praktilisem baas: ettevõtet saab täielikult veebis omada ja hallata ning ettevõtte tulumaks on 0%, kuni kasum ettevõttest välja ei lähe. Leedu on parem valik kitsamal juhul: kui ettevõte on päriselt seotud Leedu või ümbritseva piirkonnaga — kohalikud kliendid, töötajad, ruumid või logistika — või kui väga väike ettevõte saab kasutada Leedu 7% soodusmäära ja 0% alustava ettevõtte perioodi. Valige selle järgi, kuidas ettevõtet tegelikult juhitakse, mitte selle järgi, kumb riik paberil parem tundub.
Eesti vs. Leedu: lühidalt
- Eesti OÜ — asutatakse ja juhitakse veebis e-residentsuse kaudu; jaotamata kasumilt 0% ettevõtte tulumaksu, dividendide maksmisel 22/78.
- Leedu UAB — klassikaline tegutsev ettevõte Leedu ja Balti turule; aastakasumilt 17% ettevõtte tulumaksu ning omanikule makstud dividendidelt 15%, mida leevendab väikeettevõtete 7% määr ja uue väikeettevõtte esimese kahe aasta 0% määr.
- Leedu MB — kuni 10 füüsilisest isikust liikmega väike ühing; sobib tagasihoidlikele kohalikele projektidele, kuid harva rahvusvahelise struktuuri jaoks.
Miks asutajad võrdlevad Eestit ja Leedut
Mõlemad riigid kuuluvad ELi ja euroalasse — ning on Balti riikide seas kaks kõige sagedasemat lõppvalikut — seega annab kummaski asutatud ettevõte samad põhialused: Euroopa juriidilise isiku, ELi käibemaksukohustuslase numbri, juurdepääsu ühtsele turule ja Euroopa maksetaristule. Nendes põhimõtetes pole erinevust analüüsida — just seetõttu tuleb võrdluses minna tasand sügavamale: kuidas kumbki jurisdiktsioon eeldab, et ettevõtet maksustatakse, hallatakse ja kasvatatakse.
Seal riikide teed lahknevadki. Eesti on kaks aastakümmet kujundanud äriühinguõigust digitaalse haldamise ümber: e-allkirjad, veebis esitatavad avaldused ja register, mida mitteresidendid saavad otse kasutada. Leedu pakub tugevat, traditsioonilisemat ettevõtluskeskkonda koos oma eelistega — sealhulgas ELi üht heldeimat väikeettevõtluse maksustamist. Õige valik sõltub sellest, milline mudel sobib teie ettevõttega; seda küsimust käsitlevad ka laiem juhend ettevõtte asutamisest Euroopas ning arutelu teemal kus on parim koht ettevõtte asutamiseks.
Võrdlustabel: ettevõtte asutamine Eestis või Leedus
Allolev tabel võrdleb mõlema riigi standardset ettevõtlusvormi — Eesti OÜ-d ja Leedu UAB-d — omanikukogemust kujundavate aspektide järgi: maksud, haldus ja pikaajaline sobivus. Kõik näitajad on 2026. aasta määrad.
| Näitajad | Eesti (OÜ) | Leedu (UAB) |
|---|---|---|
| Ettevõtte tulumaks jaotamata kasumilt | 0% — maksukohustus lükkub edasi kasumi jaotamiseni | 17% aastakasumilt (väikeettevõtetel 7%; uuel väikeettevõttel esimesel kahel aastal 0%) |
| Maks kasumi väljamaksmisel | Jaotiselt ettevõtte tulumaks 22/78 | Füüsilisest isikust omanikele makstud dividendidelt 15%, lisaks juba tasutud ettevõtte tulumaksule |
| Käibemaksu standardmäär | 24% | 21% |
| Minimaalne osakapital | Alates €0.01 | €1,000 |
| Asutamine ja haldus | Täielikult digitaalne: veebis asutamine ja e-allkirjastatud avaldused e-residentsuse kaudu | Tavapärane: notariaalsed dokumendid, kaugelt ajamine volikirja alusel |
| Tüüpiline valik | Kaugtööga asutajad, SaaS, konsultatsioon, piiriülesed teenused | Leedus või Balti piirkonnas tegutsevad ettevõtted |
Tabelist tuleneb kaks ausat tähelepanekut. Leedu käibemaks on madalam ja väikeettevõtte määrad on päris eelis. Eesti võidab kaugelt omamise ning maksustamise poolest siis, kui kasum reinvesteeritakse, mitte ei võeta välja. Juhendi ülejäänud osa avab mõlemat poolt.
Eesti OÜ vs. Leedu UAB (ja MB võimalus)
Riikide abstraktne võrdlemine varjab erinevuste tegelikku asukohta — ettevõtlusvormides endis. Praktikas taandub otsus Eesti OÜ ja Leedu UAB võrdlusele, kusjuures Leedu MB on kõrvalvalik, mida tasub enne kõrvale jätmist mõista.
Eesti OÜ praktikas
OÜ (osaühing) on Eesti osaühing ja peaaegu iga siin tegutseva ettevõtte vaikimisi vorm — konsultatsioonifirmad, tarkvaraettevõtted, e-kaubanduse müüjad, valdusstruktuurid. Osakapital on sümboolne €0.01 ning ettevõtte kogu elutsükkel — asutamine, juhatuse muudatused, aastaaruanded — toimub digitaalselt; omanik, kelle juhatus asub väljaspool Eestit, määrab lihtsalt litsentseeritud kontaktisiku Eesti aadressiga.
Tulemuseks on ettevõte, mis toimib nagu hästi kujundatud tarkvara: üks omanik ühes riigis, kliendid veel viies ning puudub nõue igal ajal Eestisse kohale tulla.
Leedu UAB praktikas
UAB (uždaroji akcinė bendrovė) on Leedu piiratud vastutusega osaühing ja standardvorm tõsiseks äritegevuseks — OÜ, Saksamaa GmbH või Ühendkuningriigi Ltd otsene vaste. Välismaalased võivad omada UAB-st 100% ning elukohanõuet ei ole; asutamiseks on vaja €1,000 osakapitali ja notariaalset menetlust, mida saab korraldada ka kohale tulemata, kuid mis on Eesti omast märgatavalt formaalsem. Olulisem on UAB eesmärk: see on vorm, mida Leedu pangad, partnerid ja regulaatorid ootavad — mõeldud ettevõttele, mis turul tegutseb, mitte üksnes registris eksisteerib. See on ka oodatud vorm Leedu tuntud nišis: riigist on saanud üks ELi aktiivsemaid fintechi litsentsimiskeskusi ning ettevõte, mis taotleb Leedu Pangalt e-raha või makselitsentsi, teeb seda UAB kaudu.
Kuhu MB sobib — ja kuhu mitte
MB (mažoji bendrija ehk „väike ühing“) on Leedu lihtsustatud alternatiiv: puudub minimaalne kapital, liikmeid võib olla kuni 10 ning juhtimine on lihtsam. Lihtsuse teine pool on piirangud — liikmeteks võivad olla vaid füüsilised isikud, seega juriidilistest isikutest osanikke ei saa olla, ning vorm sobib halvasti investorite, litsentside või piiriüleste kontsernistruktuuridega. Kohalikule kasvavale vabakutselisele võib MB olla mõistlik; rahvusvahelise asutaja jaoks, kes valib ELi baasiks Eesti või Leedu, jääb sisuline võrdlus OÜ ja UAB vahele.
ELi ettevõtte omamine välismaalt: e-residentsus ja kaughaldus
Ettevõtte registreerimine on ühe nädala sündmus; selle haldamine on kümne aasta pikkune suhe. Mitteresidendist omaniku jaoks on jurisdiktsiooni haldusmudel olulisem kui ükski asutamisetapp.
Eesti vastus on e-residentsus: riigi väljastatud digitaalne isikutunnistus, mis võimaldab välismaalasel dokumente allkirjastada, aruandeid esitada ja ettevõtet veebis täie õigusjõuga hallata. Juhatuse otsused, registrimuudatused ja aastaaruanne allkirjastatakse kõik digitaalselt — OÜ tavapärases elutsüklis ei teki olukorda, kus füüsiline kohalolek oleks vajalik. See on konkreetne põhjus, miks Eesti esineb ikka aruteludes parimast riigist ettevõtte alustamiseks: mitte turundus, vaid igal aastal puuduv hõõrdumine.
Ka Leedu ettevõtet saab juhtida välismaalt ning tuhandeid UAB-sid omavad välismaalased. Erinevus on tööriistades: kui Eesti annab asutajale digiallkirja, siis Leedu tugineb sagedamini volikirjadele, notariaalsetele dokumentidele ja sillana toimivale kohalikule raamatupidajale. Asutajale, kes viibib niikuinii Leedus või kellel on usaldusväärne kohalik meeskond, ei ole see probleem. Singapuris või São Paulos asuvale asutajale on see aga korduv aja- ja koordineerimiskulu, mida Eestis lihtsalt ei ole.
Ettevõtte tulumaks Eestis ja Leedus: 0% edasilükkamine või 17% igal aastal
Need kaks riiki maksustavad ettevõtte kasumit täiesti erineva ajakava järgi. Leedu mudel on klassikaline: kasum maksustatakse teenimise aastal 17% määraga, olenemata sellest, kas omanik seda puudutab, ning omanikuni jõudvatele dividendidele lisandub 15%. Eesti pöörab loogika ümber: kasumilt tuleb tasuda 0%, kuni see jääb ettevõttesse, ning ettevõtte tulumaks 22/78 tekib alles jaotamise hetkel. Üks süsteem maksustab teenimist, teine väljavõtmist.
Mis juhtub €120,000 kasumiga
Võtame ettevõtte, mis teenib aastas €120,000 kasumit. Leedus on standardse 17% määra korral ettevõtte tulumaks €20,400 — see tuleb tasuda sõltumata omaniku plaanidest. Kui ülejäänud €99,600 makstakse seejärel dividendidena välja, võtab 15% dividendimaks veel €14,940 ning omanikule jääb algsest €120,000-st ligikaudu €84,700.
Sama ettevõte Eestis ei maksa midagi, kui €120,000 reinvesteeritakse — uutesse töötajatesse, turundusse, tootesse või lihtsalt rahavarudesse. Kui omanik jagab hiljem kogu summa välja, tasub ettevõte €26,400 ettevõtte tulumaksu ja aktsionärini jõuab €93,600; omaniku elukohariigi lisamaksud on mõlemas stsenaariumis eraldi küsimus. Kui kogu kasum igal aastal välja jagada, erinevus väheneb. Reinvesteerimisel Eesti eelis aga kasvab: ühes riigis rahastab €20,400 aastas kasvu, teises maksuametit.
Leedu 7% väikeettevõtte maks: tegelik eelis
Õiglane võrdlus nõuab ka teist poolt. Alates 2026. aastast maksab Leedu ettevõte, mille aastakäive jääb alla €300,000 ja kus on kuni 10 töötajat, vähendatud 7% maksumäära — ning äsja registreeritud väikeettevõte maksab esimesel kahel aastal 0% ettevõtte tulumaksu. Väikese stabiilse ettevõtte jaoks, mis vastab neile tingimustele ja jagab vähe kasumit välja, on see üks ELi soodsamaid režiime ning võib Eesti edasilükkamise eelise üles kaaluda. Tingimustel on piirid ning 15% dividendimaks ootab ikka väljumisel.
Teie maksuresidentsus määrab endiselt palju
Ei Eesti ega Leedu registreering muuda teie isikliku maksustamise riiki ning kui ettevõtet juhitakse tegelikult teisest riigist, võib ka see riik nõuda ettevõtte kasumi maksustamist. Selle lehe võrdlus kehtib siis, kui struktuur vastab tegelikkusele — piiriülene tegevus on sellisena juhitud või ettevõte asub päriselt Leedus. Enne otsustamist kontrollige, kuidas teie elukohariik käsitleb välisettevõtteid ja nende dividende; see vastus võib olla olulisem kui valik Tallinna ja Vilniuse vahel.
Riigi sobitamine ärimudeliga
Keskmised näitajad varjavad rohkem, kui näitavad, seega vaatleme võrdlust nelja konkreetse asutajaprofiili kaudu.
SaaS, IT ja veebiettevõtted
Tellimuspõhine tarkvaraäri või veebiteenuse pakkuja müüb kõikjale ega asu eriti kusagil. Esimestel aastatel reinvesteerib ta palju — just seda profiili Eesti 0% edasilükkamine soodustab — ning võidab enim haldusest, mis ei nõua kunagi notarit ega lendu. Eesti on loomulik valik ning sinna jõuab enamik selle kategooria asutajaid, alates üksikutest digitaalsetest nomaadidest kuni rahastatud iduettevõteteni.
E-kaubandus ja kaubandus
Siin otsustab geograafia. ELis kolmandate osapoolte ladudest müüv veebipood võib rahulikult tegutseda Eesti OÜ kaudu. Kaubandusettevõttel, mille tarnijad, varud või logistika liiguvad läbi Leedu — Klaipėda sadama, Vilniuse ümbruse ladude või Balti turustuse — on reaalsed tegevuslikud põhjused asutada ettevõte sinna, kus kaup tegelikult liigub, ning UAB sobib selleks.
Konsultatsioon ja agentuurid
Konsultandid ja agentuurid esitavad arveid rahvusvaheliselt, vajavad vähe taristut ning jätavad kasumi projektide vahel sageli ettevõttesse. Eesti mudel — maksu tasumine üksnes väljavõtmisel, haldus sülearvutist — sobib selle rütmiga hästi, mistõttu see rühm alustab nii sageli ettevõtte asutamisest Eestis.
Kohalikud ja piirkondlikud ettevõtted
Kaunase kohvikukett, Leedu kliente teenindav ehitusettevõte, Leedu töötajaid palkav firma — nende jaoks lisaks mujal asutamine keerukust, mitte ei vähendaks seda. Väike tegevus võib UAB tavakäsitlusest isegi paremini sobida 7% vahemikku või MB vormi. See on selge juhtum ettevõtte registreerimiseks Leedus.
Kumb on parem mitteresidendist asutajatele?
Kui taandada küsimus mitteresidendi igapäevasele kogemusele, on muster ühtlane. Eesti on loodud täpselt sellele kasutajale: tuvastamine, allkirjastamine, avalduste esitamine ja aruandlus toimivad vaikimisi kaugelt ning maksusüsteem ei karista kasumit kasvu ajal ettevõttesse koguvat firmat. Leedu võimaldab välisomanikke, kuid pole nende jaoks ehitatud — kõik on võimalik, ent rohkem toimub vahendajate ja paberite kaudu.
Seega on aus vastus tingimuslik. Mitteresident, kelle ettevõte elab internetis, võidab Eestist rohkem. Mitteresident, kelle ettevõte elab Leedus — turu, meeskonna, logistika või väikeettevõtte maksuvahemike tõttu — võidab Leedust rohkem. Vale on valida jurisdiktsioon, mis ei sobi ei asutaja ega ettevõttega, ja maksta selle sobimatuse eest igal aruandehooajal.
Eesti või Leedu: kuidas otsustada, kus ettevõte asutada
Küsige esmalt: kas see ettevõte peab asuma Leedus? Kui kliendid, töötajad, ruumid või tarneahelad koondavad tegeliku tegevuse sinna — või taotlete Leedu Pangalt fintech-litsentsi või ettevõte on piisavalt väike, et mahtuda 7% ja alustava ettevõtte 0% vahemikku — on Leedu ratsionaalne ja usaldusväärne kodu ning UAB selleks tõestatud vorm.
Kui vastus on ei — kui tegelikult vajate ELi ettevõtet, mida saab juhtida kõikjalt ja kasvatada ilma reinvesteeritud kasumi iga-aastase maksuarveta — on Eesti tugevam valik, ja mitte napilt. Piiriüleste asutajate jaoks näitavad 0% edasilükkamine, täielikult digitaalne haldus ja e-residentsuse tööriistad kõik samas suunas.
Kui see võrdlus on vaid üks mitmest teie nimekirjas, asetavad laiemad juhendid ettevõtte asutamisest Euroopas ja kus on parim riik ettevõtte alustamiseks Eesti ja Leedu teiste asutajate kaalutavate võimaluste kõrvale.
Korduma kippuvad küsimused
Välismaalt piiriülest või veebiettevõtet juhtivate asutajate jaoks on Eesti tavaliselt parem: kogu ettevõtte elutsükkel toimub e-residentsuse kaudu veebis ja ettevõtte tulumaks on 0%, kuni kasum jaotatakse. Leedu sobib paremini siis, kui ettevõte asub Leedus või Balti piirkonnas või kui väikeettevõte kvalifitseerub 7% määrale või uute ettevõtete kaheaastasele 0% soodustusele.
Mõlemad on piiratud vastutusega osaühingud, mille 100% välisomand on lubatud. OÜ asutatakse ja seda juhitakse täielikult veebis sümboolse osakapitaliga ning jaotamata kasumilt on ettevõtte tulumaks 0%; jaotamisel tuleb tasuda 22/78. UAB asutatakse €1,000 kapitali ja notariaalsete dokumentidega ning maksab igal aastal kasumilt 17% ettevõtte tulumaksu ning omanikuni jõudvatelt dividendidelt 15%. Lühidalt: OÜ on optimeeritud kaugelt ja piiriüleselt omamiseks, UAB Leedu turul tegutsemiseks.
Mõne ettevõtte jaoks küll. Leedu ettevõte, mille käive jääb alla €300,000 ja kus on kuni 10 töötajat, maksab 7% ettevõtte tulumaksu ning äsja registreeritud väikeettevõte ei maksa esimese kahe aasta jooksul üldse midagi — tagasihoidliku stabiilse tegevuse jaoks on seda raske ületada. Eesti eelis toimib teisiti: mis tahes suurusega ettevõte maksab 0%, kuni kasum reinvesteeritakse, ning 22/78 tuleb tasuda alles jaotamisel. Väikest ja kohalikku ettevõtet soosib Leedu; kasvavat ja reinvesteerivat Eestit.
See sõltub sellest, mida ettevõte kasumiga teeb. Reinvesteeriv ettevõte maksab Eestis 0% ja Leedus 17% aastas, mistõttu Eesti on kasvule keskenduvatele ettevõtetele selgelt odavam. Väga väike Leedu ettevõte võib maksta vaid 7% või esimesel kahel aastal 0%, mis võib tagasihoidliku kohaliku tegevuse korral Eestit ületada. Kui kogu kasum igal aastal välja jagatakse, on kogumäärad lähedasemad: Eestis 22/78, Leedus 17% ettevõtte tulumaksu pluss 15% dividendimaksu.
Jah, mõlemal juhul, kuid korraldus on erinev. Eestis võimaldab e-residentsuse kaart ettevõtte täielikult veebis asutada ja hallata, tavaliselt ühe tööpäeva jooksul. Leedus toimub kaugelt asutamine kohaliku esindaja kasuks antud notariaalse volikirja kaudu ning ka edasine haldus toetub rohkem kohalikele vahendajatele.
Alustage sellest, kus ettevõte tegelikult tegutseb. Tegelik tegevus Leedus — kliendid, töötajad, ruumid, logistika — või õigus väikeettevõtte maksuvahemikele viitab Leedu UAB-le. Ettevõte, mida juhitakse piiriüleselt kõikjalt, kus asutaja elab, viitab Eesti OÜ-le, mis ühendab veebihalduse maksustamisega alles kasumi väljavõtmisel. Asutamine võtab kummaski riigis päevi; valitud maksu- ja haldusloogika jääb ettevõttega aastateks.
