Kas välismaalane võib omada 100% Eesti ettevõttest?

Kas välismaalane võib omada 100% Eesti ettevõttest? Jah — see on üks lihtsamini vastatavaid küsimusi Euroopa äriõiguses. Eestis ei ole välisomandile piiranguid: pole vaja Eesti partnerit, residendist juhatuse liiget ega kohalikku kaasomanikku. Mis tahes riigi kodanik võib olla Eesti osaühingu (OÜ) ainus osanik ja ainus juhatuse liige ning juhtida seda kõikjalt maailmast.

Kui see kõlab liiga lihtsalt, pole te ainus. Paljud tulevased asutajad esitavad selle küsimuse pärast seda, kui on lugenud riikidest, kus välismaalased võivad omada vaid osa osalusest või kus kohalik „sponsor” või variisikust juhatuse liige on kohustuslik. Eestis selliseid reegleid ei ole. Allpool selgitame, mida seadus ütleb, millised on välisasutajatele tegelikult kehtivad nõuded ja mida tasub teada enne, kui asutate välismaalasena Eestis ettevõtte.

Välisomandi reeglid Eesti äriõiguses

Eesti äriõigus ei erista kohalikke ja välismaiseid omanikke. OÜ — ettevõtlusvorm, mida kasutab peaaegu iga rahvusvaheline asutaja — osad võivad kuuluda:

• mis tahes kodakondsusega füüsilisele isikule, kes elab ükskõik millises riigis;
• välismaa äriühingule (Eesti OÜ võib olla 100% USA, Ühendkuningriigi või mis tahes muu välismaise emaettevõtte tütarettevõte);
• eeltoodute mis tahes kombinatsioonile ja mis tahes proportsioonis.

Välisomandi osakaalule ei ole ülempiiri, puudub nõue, et „51% peab kuuluma kohalikule”, ning mitteresidendist osanik ei vaja eriluba. Indiast, Brasiiliast või Ameerika Ühendriikidest pärit asutajale täielikult kuuluv Eesti ettevõte on täpselt samas õiguslikus seisundis nagu Eesti kodanikule kuuluv ettevõte.

Sama avatus kehtib ka juhtimisele. Välismaalasest juhatuse liige ei pea elama Eestis — seadus lubab sõnaselgelt kogu juhatusel asuda välismaal. Mitteresidendina võite omada Eestis ettevõtet ja juhtida seda ilma kunagi riiki kolimata.

Kohalikku partnerit ega variisikust juhatuse liiget pole vaja

Mõnes jurisdiktsioonis sunnitakse välisasutajaid kasutama variisikuid: kohalik isik omab residentsusnõuete täitmiseks formaalselt osalust või juhatuse liikme kohta. Eestis on see täiesti ebavajalik. Välismaalasena Eesti ettevõtte registreerimiseks ei vaja te:

• kohalikku kaasasutajat ega vähemusosanikku;
• residendist juhatuse liiget;
• ühtegi kohalikku isikut, kellel oleks õigusi teie ettevõtte üle.

Isik, kellele ettevõte dokumentide järgi kuulub, on ka selle tegelik omanik — ja see võite olla teie, olenemata elukohast.

Nõuded välisasutajatele: mida te tegelikult vajate

Täielik välisomand ei tähenda nõuete puudumist, kuid olemasolevad nõuded on halduslikud ega ole seotud sellega, kellele ettevõte kuulub.

Registrijärgne aadress Eestis. Iga Eesti ettevõte vajab riigiasutuste kirjade jaoks ametlikku aadressi. Mitteresidendist omanikud tellivad selle tavaliselt litsentsitud teenusepakkujalt juriidilise aadressi teenusena.

Kontaktisik. Kui ettevõtet juhitakse välismaalt, peab ametlikel dokumentidel olema ikkagi usaldusväärne viis ettevõtteni Eestis jõuda. Selleks määravad välisasutajad litsentsitud kontaktisiku Eestis — tavaliselt pakutakse seda koos juriidilise aadressiga ühes paketis. Oluline: kontaktisik ei ole omanik ega juhatuse liige ning ta ei saa teie ettevõtte nimel tegutseda. Tema ainus ülesanne on ametliku posti vastuvõtmine. Teie kontroll ettevõtte üle säilib 100%.

Isikusamasuse kinnitamise võimalus registreerimisel. Valikuid on kolm: täielikult veebis e-residendi digi-ID-ga, kaugteel volikirja alusel või isiklikult Tallinna notari juures. E-residentsus on mugav, kuid mitte kohustuslik — paljud välisettevõtjad registreerivad ettevõtte ilma selleta notari kaudu.

Osakapital. Eestis puudub OÜ jaoks sisuline miinimumkapitali nõue — seaduse järgi võib ühe osa nimiväärtus olla kõigest üks sent. Praktikas teevad paljud asutajad mõne tuhande euro suuruse sissemakse lihtsalt seetõttu, et see jätab pankadele ja partneritele usaldusväärsema mulje.

Ükski neist nõuetest ei vähenda teie osalust. Need reeglid on kehtestatud selleks, et Eesti riik saaks alati teie ettevõttega ühendust võtta, mitte selleks, et mõni kohalik isik saaks seda kontrollida.

Mitteresidendist osaniku õigused

Eesti OÜ ainuomanikuna on välismaalasest osanikul samad õigused nagu kohalikul osanikul:

• Täielik kontroll. Te määrate ametisse ja kutsute tagasi juhatuse liikmed (sealhulgas iseenda) ning teete üksinda kõik osaniku otsused.
• Dividendid. Kasumit saab teile välja maksta olenemata teie elukohast. Kuni kasum jääb ettevõttesse ja reinvesteeritakse, kohaldab Eesti sellele 0% ettevõtte tulumaksu — maksukohustus tekib alles kasumi jaotamisel.
• Müügivabadus. Võite ettevõtte müüa, kaasata investoreid või oma osaluse igal ajal võõrandada. Ostja kodakondsust ei kontrollita.
• Võrdne kohtlemine. Äriregister, maksuamet ja kohtud kohtlevad välisomandis ettevõtteid täpselt samamoodi nagu kohalikele kuuluvaid ettevõtteid.

Mida teada enne välismaalasena Eestis ettevõtte asutamist

Ausalt täieliku pildi andmiseks tuleb arvestada kolme lihtsa asjaoluga:

Ettevõte ei ole viisa. Eesti ettevõtte omamine ei anna õigust elada Eestis ega Euroopa Liidus. Seda õigust ei anna ka e-residentsus — see on digitaalne isikutunnistus, mitte elamisluba.

Mõni tegevusala nõuab tegevusluba. Finants-, krüptovara- ja hasartmänguvaldkonnas ning mõnel muul reguleeritud tegevusalal kehtivad lisanõuded. Tavapärane ettevõtlus — konsultatsioonid, IT, e-kaubandus ja teenused — tegevusluba ei vaja.

Pangad otsustavad ise. Seadus lubab 100% välisomandit, kuid iga pank kehtestab oma kliendipoliitika. Paljud mitteresidendist asutajad kasutavad EL-i finantstehnoloogia teenusepakkujaid, kes on rahvusvahelistele ettevõtetele avatumad.

Levinud müüdid välisomandis Eesti ettevõtete kohta

„Registreerimiseks vajan Eesti partnerit.” Ei. Piisab ühest välisasutajast.

„Mul peab olema e-residentsus.” Ei. See lihtsustab veebis registreerimist, kuid ettevõtte saab ilma selleta asutada notari juures või volikirja alusel.

„Kontaktisik kontrollib minu ettevõtet.” Ei. Kontaktisik võtab vastu ainult ametlikku posti ja tal pole teie ettevõtte üle mingeid õigusi.

„Välisomandis ettevõtted maksavad kõrgemaid makse.” Ei. Maksud sõltuvad ettevõtte tegevusest, mitte omaniku passist.

„Pean Eestit külastama.” Ei. Registreerimise, panganduse ja raamatupidamisega saab täielikult kaugteel tegeleda.

Kokkuvõte

Vähesed jurisdiktsioonid vastavad sellele küsimusele sama selgelt nagu Eesti: jah, välismaalane võib omada 100% Eesti ettevõttest — ilma kohaliku partneri, variisikust juhatuse liikme või mitteresidendist omanikele mõeldud erikorrata. Välisasutajatele kehtivad tegelikud nõuded taanduvad kolmele asjale: juriidiline aadress, kontaktisik ja võimalus registreerimisel oma isikusamasust kinnitada. Kõik muu toimib samamoodi nagu kohalike omanike puhul.

Kas olete valmis küsimustest tegudeni jõudma? Meie meeskond korraldab mitteresidendist asutajatele ettevõtte asutamise Eestis algusest lõpuni — täielikult kaugteel.

Saatke päring

Korduma kippuvad küsimused