Lühivastus
Eesti pärimisõigus määrab, kes saab testamendi puudumisel mida, kindlaks abikaasa, registreeritud elukaaslase ja sugulaste osad ning piirab, kui palju saab testamendiga lähisugulasi kõrvale jätta. Eesti Firma juristid nõustavad testamenti kavandavaid inimesi, selgitavad pärijatele, kes pärib ja millele igaüks õigustatud on — olgu pärandiks korter, pangahoius, auto, väärtpaberid või äriühing — ning esindavad kliente pärimisvaidlustes, sealhulgas kohtus.
Pärimisõiguse küsimused Eestis kerkivad esile kahel hetkel: kui inimene otsustab oma asjad korda seada, ja kui sugulane on surnud ning perel on vaja oma olukorda mõista. Kui Teie olukord on juba konkreetne, annab konsultatsioon meie pärimisjuristidega kõige kiiremini selge vastuse; lehe ülejäänud osa selgitab Pärimisseaduse reegleid, millel need vastused põhinevad.
Kes pärib Eestis testamendi puudumisel?
Kehtiva testamendi või pärimislepingu puudumisel läheb pärand seadusjärgse pärimise alusel seadusjärgsetele pärijatele. Sugulased pärivad kolmes järjekorras: esmalt lapsed (ja surnud lapse alanejad sugulased); seejärel vanemad ja nende alanejad sugulased — õed-vennad, poolõed-poolvennad, õetütred ja vennapojad; seejärel vanavanemad ning nende liin. Lähem järjekord välistab kaugemad täielikult.
Abikaasa pärimisõigused Eestis on ulatuslikud: abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib koos kahe esimese järjekorraga ning pärib kogu vara, kui kumbagi neist ei ole. Partner, kes ei ole abielus ega registreeritud kooselus, ei päri ilma testamendita midagi.
| Kes jäävad pärandajast maha | Abikaasa või registreeritud elukaaslane | Sugulased |
|---|---|---|
| Abikaasa ja lapsed | Lastega võrdne osa, kuid mitte vähem kui neljandik | Lapsed jagavad ülejäänu võrdselt; surnud lapse osa läheb tema alanejatele sugulastele |
| Lapsed, abikaasat ei ole | — | Lapsed (või nende alanejad sugulased) pärivad kõik |
| Abikaasa, lapsi ei ole; vanemad või õed-vennad elus | Pool pärandist | Vanemad jagavad teise poole; surnud vanema osa läheb õdedele-vendadele |
| Ainult abikaasa, kahes esimeses järjekorras sugulasi ei ole | Kogu pärand | Vanavanemate liin ei saa midagi |
| Abikaasat ega lapsi ega vanemate liini ei ole | — | Vanavanemad ja nende alanejad sugulased |
| Abikaasat ega sugulasi üldse ei ole | — | Kohalik omavalitsus |
Pärandi koosseis sõltub varasuhte liigist: varaühisuse korral päritakse ainult surnud isiku pool ühisvarast — see üllatab sageli peresid, kes eeldasid, et „maja” jagatakse tervikuna.
Kuidas Eestis testamenti teha
Testament (paljud meie kliendid nimetavad seda testamendiks) on lihtsaim pärandi planeerimise vahend seadusjärgsete osade muutmiseks. Eesti pärimisõigus tunnustab notariaalset testamenti ja kahte kodust vormi; tulevase pärijaga sõlmitud pärimisleping on tugevam lahendus ning tavapärane valik pereettevõtte või äriühingu osade üleandmiseks kokkulepitud tingimustel. Neli võimalust on järgmised.
| Dokument | Vorm | Kehtivusaeg | Kas testaator saab selle üksi tühistada? |
|---|---|---|---|
| Notariaalne testament | Notari tõestatud või hoiule antud; kantud pärimisregistrisse | Kuni tühistamise või asendamiseni | Jah, igal ajal |
| Kahe tunnistaja juuresolekul allkirjastatud testament | Mis tahes tekst, millele testaator ja kaks tunnistajat kirjutavad samal ajal alla | Kaotab kehtivuse kuus kuud pärast allkirjastamist, kui testaator on elus | Jah |
| Omakäeline testament | Testaatori täielikult omakäeliselt kirjutatud, kuupäevastatud ja allkirjastatud | Kaotab kehtivuse kuus kuud pärast allkirjastamist, kui testaator on elus | Jah |
| Pärimisleping | Testaatori ja tulevase pärija vaheline notariaalselt kinnitatud leping | Kuni mõlema poole tühistamiseni | Ainult kokkulepitud taganemisõiguse korral või seaduses sätestatud kitsastel juhtudel |
Kõigele, mis peab püsima, on notariaalne testament ainus tõsiseltvõetav võimalus: kodused vormid on ajutine lahendus ning vaikselt kehtivuse kaotanud testament jätab pere seadusjärgse pärimise juurde.
Eestis testamenti tegevatel välismaalastel ja välismaal vara omavatel eestlastel tuleb teha veel üks otsus, sest nende pärimine on piiriülene. ELi pärimismääruse kohaselt kohaldatakse vaikimisi selle riigi õigust, kus surnu viimati alaliselt elas, kuid testamendiga võib valida selle asemel testaatori kodakondsusriigi õiguse — valik, mis võib muuta pärijate ringi, nende saadavat vara ja isegi seda, kas sundosa on olemas.
Kas Eestis saab sugulase pärandist ilma jätta?
See on üks küsimusi, mida kuuleme kõige sagedamini, ning vastus on enamasti jaatav ühe piiranguga: testaator võib nimetada pärijaks ükskõik kelle ja jätta sugulase ilma, kuid seadus kaitseb teatud lähisugulasi sundosaga, mida nimetatakse ka kohustuslikuks osaks. See on Eesti sundpärimise vorm ning kitsam, kui enamik inimesi arvab.
Seda saavad nõuda ainult alaneja sugulane, vanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes oleks seaduse järgi pärinud ja kelle ülalpidamiseks oli surnu surma ajal perekonnaseaduse alusel kohustatud — tavaliselt alaealised lapsed, alla 21-aastased veel õppivad täiskasvanud lapsed või abikaasa või partner, keda surnu oli kohustatud ülal pidama. Täisealisel end ise ülal pidaval lapsel sellist nõuet ei ole ning ta võib täielikult kõrvale jääda. Isegi nõude olemasolul on selle suurus pool väärtusest, mille isik oleks seaduse järgi saanud; pärijad maksavad selle rahas, mitte õigusega konkreetsele varale.
Selle ette modelleerimine — kes saab testamendi järgi mida, kui palju maksaks sundosanõue ja kas eluajal tehtud kingitused pilti muudavad — on juristi töö enne notariaega.
Kinnisvara, pangakontode, sõidukite ja äriühingu osade pärimine Eestis
Eesti pärimisõiguse järgi hõlmab pärand kõike, mis surnule kuulus ja mida ta võlgnes: korterit või maja, pangahoiuseid ja investeerimiskontosid, väärtpabereid, autot, isiklikke esemeid, nõudeid teiste vastu ning võlgu. Pärast seda, kui notar on väljastanud pärimistunnistuse, läheb iga vara liik üle omal viisil; enne seda ei saa ühtki neist selge omandiõigusega müüa ega välja võtta. Praktikas on menetlus järgmine.
| Vara | Mis toimub pärast pärimistunnistust | Tüüpiline probleem |
|---|---|---|
| Kinnisvara | Pärijad kantakse kinnistusraamatusse; müük või jagamine nõuab notariaalset tehingut | Abikaasade ühisvara: päritakse ainult surnu pool |
| Pangakontod ja hoiused | Pank väljastab jäägid tunnistusel nimetatud pärijatele | Kontod on pärijate väljaselgitamise ajaks kuudeks külmutatud |
| Väärtpaberid ja investeerimiskontod | Kantakse registripidaja või panga kaudu pärijatele üle | Välismaised maaklerid võivad nõuda Euroopa pärimistunnistust |
| Auto või muu sõiduk | Registreeritakse Transpordiametis ümber | Kindlustus ja kasutamine menetluse ajal |
| OÜ osad | Pärijad kantakse äriregistrisse osanikena | Ainuomanikuga äriühing, millel ei ole enam juhatuse liiget |
| Võlad ja laenud | Lähevad koos varaga pärijatele üle | Vastutus on piiratud pärandvara inventuuriga |
Eesti äriühingu osadele kehtib sama reegel, kuid sellega kaasneb üks praktiline lõks: kui surnule kuulus OÜ ja ta oli ühtlasi selle ainus juhatuse liige, ei saa keegi pärimise ootel äriühingu nimel allkirjastada, arveid tasuda ega aruandeid esitada. Testament, mis nimetab osade saaja, ja aegsasti nimetatud teine juhatuse liige kõrvaldavad selle lünga. Nõustame kõigi nende varaliikide puhul ning aitame testamendi nii koostada, et iga vara jõuaks viivituseta õige inimeseni.
Pärandi vastuvõtmine või sellest loobumine Eestis
Otsustamiseks on kolm kuud
Vaikimist käsitatakse vastuvõtmisena. Pärija, kes ei tee kolme kuu jooksul pärast surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist midagi, loetakse pärandi, sealhulgas võlgade, vastu võtnuks. Loobumine peab olema notariaalselt kinnitatud ja tehtud selle aja jooksul; notar võib tähtaega pikendada ainult mõjuval põhjusel ning kord tehtud loobumist ei saa tagasi võtta.
Eesti õigus järgib universaalõigusjärgluse põhimõtet: pärija saab vara koos surnu võlgadega, mistõttu tuleb otsus pärandist loobuda teha teadlikult ja õigeaegselt. Avalduse saab teha isiklikult, videolingi kaudu Eesti notariga või Eesti konsulaadis — see on kasulik välismaal elavatele pärijatele. Alaealise nimel loobumiseks on vaja kohtu luba. Kui võlad ei ole selged, võib pärandi vastu võtnud pärija paluda notarilt pärandvara inventuuri, mille järel vastutus piirneb päritud vara väärtusega.
Eestis ei ole eraldi pärimiskohut: pärijad tehakse kindlaks notari korraldatavas pärimismenetluses ning notar väljastab pärimistunnistuse. Kuni pärandvara jagamiseni kuulub see kaaspärijatele ühiselt ja nad saavad tegutseda vaid koos; jagamine toimub kokkuleppel — kinnisvara korral notariaalselt — või selle puudumisel kohtus. Keerulised juhtumid algavad siis, kui keegi vaidlustab testamendi, ilmub välja tundmatu poolõde või poolvend, selgub, et üleelanud partner ei olnud kunagi abielus, või vara asub välismaal. Sellised pärimisvaidlused lahendatakse võimaluse korral läbirääkimistega ja muul juhul kohtus.
Pärimisjuristid Eestis: kuidas Eesti Firma aitab
Meie pärimisõiguse teenused hõlmavad pärimise mõlemat poolt. Ette planeerijatele nõustame, kas sobib paremini testament või pärimisleping, modelleerime pärandi jagunemist ja koostame dokumendid notariaalseks kinnitamiseks. Pärijatele selgitame, kes pärib ja millistes osades, hindame sundosanõudeid ja võlariske ning esindame kliente notarite ja kohtute ees. Pärimisasju käsitleme oma perekonnaõiguse praktika raames ning need moodustavad osa meie laiematest õigusteenustest. Olenemata sellest, kas koostate testamenti, jagate sugulastega pärandit või olete just teada saanud, et olete pärija, selgitab esmane konsultatsioon meie juristiga Teie olukorda ja järgmisi samme.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Pärandi saamist Eestis ei maksustata. Tulumaks võib tekkida hiljem päritud vara müümisel, kohaldades tavapäraseid maksuvabastusi, näiteks pärija elukohaks olnud kodu puhul.
Ainult siis, kui surnu jättis tema kasuks testamendi või pärimislepingu. Selle puudumisel on pärimisõigus vaid abikaasal või registreeritud elukaaslasel; koos elanud partner ei saa seaduse järgi midagi.
Pärimistunnistust ei saa väljastada varem kui ühe kuu möödumisel sellest, kui notar on avaldanud teate pärimismenetluse kohta, ning lihtsad juhtumid lõpevad tavaliselt mõne kuu jooksul. Vaidlusalused pärijad, välisvara või vaidlustatud testament võivad menetlust oluliselt pikendada.
Notaritasud on seadusega fikseeritud ja tagasihoidlikud: notariaalne testament maksab alla €50 ning pärimistunnistuse väljastamine pärast surma umbes €125–130. Õigusnõustamine testamendi sisu küsimustes on eraldi tasustatud — ja just selles peitub väärtus.
Jah. Kodakondsus ei takista Eesti vara, olgu selleks kinnisvara, pangakontod või äriühingu osad, pärimist. Millise riigi õigus pärimisele kohaldub ja kus menetlus toimub, sõltub surnu viimasest harilikust viibimiskohast ning testamendis tehtud õigusvalikust; teises ELi riigis asuva vara puhul võivad pärijad saada Euroopa pärimistunnistuse.
