8. jaanuaril 2026 tunnistas Eesti Riigikohus kohtuasjas nr 3-23-125 õigusvastaseks Eesti Rahapesu Andmebüroo (FIU ehk Rahapesu Andmebüroo) üldkorralduse, millega küsiti 2022. aasta lõpus märkimisväärses mahus teavet kõigilt litsentseeritud äriühinguteenuse pakkujatelt (TCSP), kes pakkusid Eestis äriühingute registreerimise ja virtuaalkontori teenuseid.
Sellest otsusest sai oluline teetähis kogu AML-järelevalvesüsteemi jaoks ning see piiritles riigi lubatava sekkumise ulatuse seaduslikult tegutsevate ettevõtete tegevusse. Eesti Riigikohtu seisukohta kajastati laialdaselt ka Eesti meedias, sealhulgas väljaannetes Postimees ja ERR, mis rõhutab otsuse tähtsust nii erialaringkondadele kui ka laiemale avalikule õigusdebatile.
Üks 2026. aasta jaanuaris Eesti Riigikohtu selle märgilise lahendini viinud kohtumenetluse algatajaid oli Ühinenud Õigusbürood OÜ, mis on ettevõtte Eesti Firma OÜ emaettevõte. Kohtusse pöördumise eesmärk oli saavutada õigusselgus AML/KYC (Anti-Money Laundering / Know Your Customer) valdkonna järelevalvevolituste lubatavate piiride suhtes ning kaitsta proportsionaalsuse põhimõtet reguleeriva asutuse ja litsentseeritud ettevõtjate suhtluses.
AML-järelevalve ja massiline andmepäring
2022. aasta detsembris saatis FIU 322 litsentseeritud TCSP-le ühetaolise ettekirjutuse, millega kohustati neid vastama 44 küsimusest koosnevale küsimustikule. Päring hõlmas väga erinevaid teemasid: alates sisemistest AML/KYC-protseduuridest kuni klientide struktuuri, tegevuse geograafilise ulatuse, finantsnäitajate ja sanktsioonimeetmete kohaldamiseni.
Reguleeriv asutus põhjendas oma tegevust vajadusega saada sektori riskidest terviklik ülevaade ja üles ehitada riskipõhine AML-järelevalve. Samas ei olnud päring seotud ühegi konkreetse kahtluse, rikkumise ega individuaalse kontrolliga. See oli ennetava iseloomuga ja seda kohaldati võrdselt kõigile turuosalistele — olenemata nende suurusest, ärimudelist või riskiprofiilist.
Just selline lähenemisviis saigi vaidluse esemeks. Mitu ettekirjutuse juba täitnud ettevõtet tõstatas küsimuse, kus kulgeb piir õiguspärase AML-järelevalve ja ülemäärase halduskoormuse vahel ning kas reguleeriv asutus võib abstraktse riskihindamise raames nõuda ettevõtetelt nii ulatuslikku ja analüütiliselt keerukat teavet.
Riigikohtu peamised õiguslikud seisukohad
Kohtuasja nr 3-23-125 läbivaatamisel ei seadnud Riigikohus kahtluse alla AML/KYC (Anti-Money Laundering / Know Your Customer) meetmete tähtsust finantssüsteemi kaitsmise vahendina. Selle asemel keskendus kohus menetluslikule korrektsusele ja järelevalveasutuse tegevuse õiguslikele alustele.
FIU ülesannete eristamine
Kohus märkis, et Eesti FIU ühendab endas kahte erinevat rolli. Ühelt poolt on see kahtlasi tehinguid analüüsiv finantsluureüksus (FIU). Teiselt poolt on see järelevalveasutus, mis kontrollib kohustatud isikute vastavust AML/KYC nõuetele.
Need rollid on erineva õigusliku olemusega ja põhinevad erinevatel õigusnormidel. FIU-le finantsluureülesannete täitmiseks antud volitusi ei saa automaatselt kasutada riikliku järelevalve tegemiseks. Järelevalvetegevuses peab reguleeriv asutus tegutsema rangelt nende vahendite piires, mis on selleks sõnaselgelt ette nähtud.
Vale õiguslik alus kui peamine eksimus
Kohus järeldas, et FIU tugines õigusnormile, mis ei olnud mõeldud ennetava järelevalve raames eraettevõtetele suunatud massiliste teabenõuete esitamiseks. Vale õigusliku aluse kasutamist peeti oluliseks rikkumiseks, mis muutis ettekirjutuse õigusvastaseks sõltumata selle deklareeritud eesmärgist.
Oluline on, et kohus ei väitnud, nagu oleks teabe kogumine iseenesest lubamatu. Kohus märkis, et ka AML/KYC valdkonnas peab järelevalvemeetmetel olema selge, konkreetne ja nõuetekohane õiguslik põhjendus.
Põhimõte „esmalt registrid, seejärel ettevõtjad“
Kohus pööras erilist tähelepanu teabeallikatele. Ennetava AML-järelevalve kontekstis on reguleeriv asutus kohustatud esmalt kasutama andmeid, mis on juba riigi valduses või kättesaadavad ametlike registrite kaudu.
Ettevõtetelt ei ole lubatud nõuda teavet, mida saab hankida ilma nende kaasamiseta. Selline lähenemine ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele ja paneb reguleeriva asutuse analüütilise töö põhjendamatult ettevõtjate õlule.
Piir andmete ja „uute aruannete“ vahel
Otsuse üks praktilisemaid järeldusi oli seisukoht, et teabenõuet ei tohi muuta ettevõtete kohustuseks koostada uusi dokumente või analüütilisi kokkuvõtteid, kui sellise üksikasjalikkusega teabe olemasolu ei olnud varem seadusega nõutud.
Loomulikult on ettevõtetel oma tegevuse kohta algandmed. Andmete olemasolu ei tähenda aga kohustust omada valmis aruandeid igas võimalikus lõikes, mis võiks järelevalveasutusele huvi pakkuda. Kohus rõhutas, et AML-järelevalve ei saa nõuda ettevõtetelt keeruka analüüsi tagantjärele koostamist üksnes reguleeriva asutuse mugavuse huvides.
Proportsionaalsus kui AML-järelevalve kohustuslik element
Kuigi kohus tunnistas eesmärgi — sektori riskide hindamise — õiguspärasust, märkis ta valitud meetme ebaproportsionaalsust. Kõigile turuosalistele saadetud ühesugust 44 küsimusega päringut, milles ei arvestatud nende individuaalseid eripärasid, peeti oma ulatuselt ja sekkuvuse astmelt ülemääraseks. Kohtu hinnangul peaks AML-järelevalve olema sihipärane ja minimaalselt piisav, mitte kõikehõlmav ega ülemäärane.
Otsuse praktiline tähtsus TCSP-dele ja FinTech-ettevõtetele
TCSP-dele ja AML/KYC regulatsioonile alluvatele fintech-ettevõtetele on sellel otsusel märkimisväärne praktiline mõju. **Esiteks** suurendab see järelevalvepraktika prognoositavust. Ettevõtetel on õigus eeldada, et teabenõuded on põhjendatud, proportsionaalsed ja õiguslikult korrektsed.
Teiseks soodustab otsus vastavuskontrolli protsesside paremat sisemist korraldust. Reguleerivate asutustega suhtlemisel muutub äärmiselt oluliseks arusaam sellest, milliseid andmeid on ettevõte seaduse kohaselt kohustatud säilitama ja milliseid andmeid luuakse üksnes ettevõtte sisemise juhtimise eesmärgil.
Kolmandaks seab otsus järelevalveasutustele endile raamistiku, milles AML-järelevalve jääb sama tõhusaks, kuid muutub õiguslikult kestlikumaks. Sihipärased kontrollid, päringute selge põhjendamine ja olemasolevate riiklike teabeallikate kasutamine vähendavad hilisemate vaidluste ohtu ning suurendavad üldist usaldust süsteemi vastu.
Kokkuvõte
Eesti Riigikohtu 8. jaanuari 2026. aasta otsus ei nõrgesta AML/KYC süsteemi. Vastupidi, see muudab süsteemi küpsemaks. Kohus osutas selgelt, et rahapesuvastane võitlus peab toimuma seaduse raamides, austades proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevõtjatele ette nähtud menetluslikke tagatisi.
Litsentseeritud TCSP-de jaoks kinnitas see lahend, et õigusselgus ja tõhus järelevalve ei ole omavahel vastuolus. Reguleerivale asutusele tuletas see meelde, et ka avaliku huvi seisukohast tundlikes valdkondades on regulatiivsetel volitustel piirid. Just selline tasakaal loob Eestis ettevõtluse arenguks stabiilse, prognoositava ja usaldusel põhineva keskkonna.
