Kujutage ette Eestis registreeritud ettevõtet, mis palkab disaineri Indiast, arendaja Brasiiliast ja tekstikirjutaja Serbiast. Kõik kolm töötavad kodust, oma riigis. Kas Eesti ettevõte peab nende töötasudelt Eestis makse tasuma? Meie raamatupidamise ja palgaarvestuse spetsialistidelt küsitakse seda peaaegu igal nädalal.
Kohe hea uudis: kõige tavalisemas olukorras — kui mitteresident töötab välismaal kaugtööna — on vastus ei. Eesti makse ega esitatavaid vorme pole — vähesed riigid võimaldavad välismaiseid vabakutselisi nii lihtsalt kaasata. Selles juhendis selgitame reeglit arusaadavalt: miks see nii toimib, kus peituvad ohud ja millised dokumendid teid kaitsevad.
Eesti palgamaksude põhireegel: kus tööd tehakse
Eesti palgalt maksustamisel küsitakse üht: kus inimene töö tegemise ajal füüsiliselt viibib? Miski muu pole oluline — ei kodakondsus, makse valuuta ega isegi see, et tööandja on Eesti ettevõte.
Kui vabakutseline või kaugtöötaja ei ole Eesti maksuresident ja teeb kogu töö oma koduriigis, ei puutu tema tasu Eestisse. Ettevõte ei pea töötasult midagi kinni. Sellelt ei tasuta sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ega pensionimakseid. Samuti ei kajastata makset Maksu- ja Tolliametile (EMTA) esitatavas TSD deklaratsioonis.
Näide: Indias töötav veebidisainer
Eestis registreeritud IT-ettevõte palkab Indias elava ja kodust töötava veebidisaineri. Iga töötund tehakse Indias — seega Eesti tööandja ei pea kinni Eesti makse ega esita EMTA-le midagi. See, kas disainer peab Indias makse tasuma, on India õiguse küsimus ning nende tasumine on disaineri enda kohustus.
Mitteresidendile töötasu maksmine: kolm olukorda
Peaaegu iga tegelik juhtum, kus Eesti ettevõte maksab välismaistele töövõtjatele või kaugtöötajatele, mahub ühte kolmest kategooriast:
| Olukord | Palgamaksud Eestis | Aruandlus EMTA-le |
|---|---|---|
| Mitteresident töötab kaugtööna täielikult väljaspool Eestit | Puuduvad | Midagi ei deklareerita |
| Mitteresident teeb tööd Eestis viibides | Eestis töötatud päevadele võivad maksud rakenduda | Maksed deklareeritakse; kanne töötamise registris |
| Mitteresident saab juhatuse liikme tasu | Alati tulumaks; ka sotsiaalmaks, välja arvatud ELi/EMP A1 tõendi korral | Deklareeritakse TSD lisas 2; kanne töötamise registris |
Esimene rida on hajutatud meeskondade igapäevane tegelikkus — ja põhjus, miks välismaiste töövõtjate kaasamine Eesti ettevõtte kaudu nii vähe asjaajamist nõuab.
Millal rakenduvad välismaalastest töötajatele Eesti maksud
Kogu eelis põhineb ühel tingimusel: töö tehakse väljaspool Eestit. Kaks olukorda rikuvad seda tingimust — ja mõlemad üllatavad algajaid.
Oht 1: kaugtöötaja täidab tööülesandeid Eestis
Koosolekutel, läbirääkimistel või koolitusel käimine on üks asi. Eestis tööülesannete täitmine on teine — ja kuna tööandja on Eesti ettevõte, võib siin töötatud päevade tasu maksustuda juba esimesest tööpäevast. Ettevõte peab siis maksud kinni pidama, maksed deklareerima ja inimese töötamise registris registreerima. Rusikareegel: enne kui kaugtöötaja avab Eestis töötamiseks sülearvuti, pidage nõu oma raamatupidajaga.
Oht 2: juhatuse liikme tasu maksustatakse teisiti
Eesti ettevõtte juhtimise eest makstavale tasule kehtivad omad reeglid. Juhatuse liikme tasult tuleb Eesti tulumaksu tasuda olenemata sellest, kus juhatuse liige elab või töötab. Lisaks rakendub Eesti sotsiaalmaks, ühe erandiga: kui juhatuse liikmel on A1 tõend, mis kinnitab sotsiaalkindlustust ELi/EMP riigis või Šveitsis, jäävad sotsiaalmaksed sellesse riiki. Mõlemal juhul peab ettevõte tasu EMTA-le deklareerima ja juhatuse liikme töötamise registris registreerima. Lühidalt: väljaspool Eestit tehtud töö reegel kaitseb praktilise töö eest makstavat töötasu, kuid mitte ettevõtte juhtimise eest makstavat tasu.
Kaks rolli? Jagage tasu osadeks
Paljud asutajad nii juhivad ettevõtet kui teevad välismaal tegelikku tööd. Neid rolle maksustatakse erinevalt, seega jagage tasu lepingus: juhatuse liikme tasu juhtimisülesannete eest ning töötasu välismaal tehtava igapäevatöö eest. Nii kuulub iga osa õigesse maksustamiskorda ja hiljem pole midagi vaielda.
Vabakutselise maksud koduriigis: kelle kohustus see on?
Töötaja, mitte ettevõtte. See, et „Eesti seda ei maksusta“, ei tähenda „maksuvaba kõikjal“. Vabakutselisel või kaugtöötajal tuleb tavaliselt oma riigi reeglite kohaselt tasuda tulumaksu ja sageli ka sotsiaalmaksed. Selle tulu deklareerimine koduriigis on täielikult tema vastutus. Sellises kaugtööolukorras on topeltmaksustamise lepingud olulised koduriigi poolel — Eestis pole neil midagi muuta.
Üks ettevaatus tööandjatele: mõned riigid nõuavad, et välisettevõte, kes töötab kohalikku personali, registreeruks seal ja korraldaks kohaliku palgaarvestuse. ELis kuuluvad sotsiaalmaksed üldjuhul riiki, kus töötaja tegelikult töötab. Teenuste eest arveid esitavad iseseisvad töövõtjad põhjustavad seda harva — kuid enne välismaal elava inimesega töölepingu sõlmimist kontrollige, mida see riik teilt tööandjana ootab.
Piiriülese kaugtöö korrektne dokumenteerimine
Kuna kõik sõltub sellest, kus tööd tehakse, pange see kirja. Meie nõustajad soovitavad piiriülese kaugtöö jaoks lihtsat kontrollnimekirja:
- märkige lepingusse otse töötaja elukohariik ja töö tegemise koht;
- sätestage, et tööülesandeid täidetakse väljaspool Eestit — ning veenduge, et see vastab tegelikkusele;
- säilitage lihtsad tõendid töö tegemise koha kohta: arved, tööajatabelid, kirjalikud kinnitused;
- tehke selgeks inimese suhe ettevõttega — kas ta on töötaja, töövõtja või juhatuse liige — sest igaüht maksustatakse erinevalt;
- vaadake korraldus üle, kui töötaja kolib, hakkab Eestis sageli käima või liitub juhatusega.
See ei võta üle tunni — ja just seda küsib maksukontrolli korral inspektor, kui rahvusvaheliste maksete maksustamine peaks kunagi küsimuse alla sattuma.
Miks Eesti sobib hajutatud meeskondadele ja kaugtööks värbamiseks
Tarkvarastuudiote, disainiagentuuride, e-kaubandusettevõtete ja iga hajutatud kaugtöömeeskonnale rajatud ettevõtte jaoks hoiab see territoriaalne loogika rahvusvahelise palgaarvestuse meeldivalt lihtsana. Välismaal palgatud programmeerijate, disainerite ja teiste spetsialistide töötasudelt ei lisandu Eesti tööandja makseid — kulusid, mida paljudes teistes riikides lisatakse igale brutopalgale.
Lisage sellele laiem Eesti põhimõte, et ettevõtte kasumit maksustatakse alles siis, kui see välja makstakse — seda on samm-sammult selgitatud meie Eesti ettevõtete maksustamise juhendis — ning rahvusvaheline ettevõte saab suurema osa teenitust uuesti investeerida. Mitteresidentide maksustamise ametlikud reeglid avaldab Eesti Maksu- ja Tolliamet.
Küsimusi rahvusvahelise palgaarvestuse kohta?
Kas te pole kindel, kas välismeeskonnale — vabakutselistele, kaugtöötajatele või juhatuse liikmetele — tasumine tekitab Eestis kohustusi? Meie raamatupidajad ja maksunõustajad vaatavad teie konkreetse juhtumi üle ning korraldavad palgaarvestuse juba algusest peale õigesti.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Kui inimene ei ole Eesti maksuresident ja teeb kogu töö väljaspool Eestit, ei kaasne maksega Eesti tulumaksu ega sotsiaalmaksed ning midagi ei pea kinni pidama.
Ei. Täielikult välismaal tehtud töö eest mitteresidendile makstud tasu ei lähe üldse ettevõtte TSD deklaratsiooni. Deklareerimiskohustus tekib üksnes siis, kui töö tehakse Eestis või makstakse juhatuse liikme tasu.
Koosolekute või koolituste külastamine on tavaliselt ohutu. Tegeliku töö tegemine Eestis on midagi muud: Eesti tööandja korral võib siin töötatud päevade tasu maksustuda esimesest päevast ning ettevõttel tekib deklareerimiskohustus. Jälgige selliseid külastusi ja küsige enne raamatupidajalt nõu.
Ei — see on peamine erand. Juhatuse liikme tasult tuleb Eesti tulumaksu maksta sõltumata sellest, kus liige elab, ning lisandub sotsiaalmaks, välja arvatud juhul, kui ELi/EMP A1 tõend jätab sotsiaalkindlustuse koduriiki. Ettevõte deklareerib tasu ja registreerib inimese töötamise registris.
Vabakutseline ise. Tulu, mida Eesti ei maksusta, on tavaliselt maksustatav inimese elukohariigis ning selle deklareerimine on tema enda, mitte Eesti ettevõtte kohustus.
