e-residentsus kümneselt: digiettevõtjate kümnend arvudes

Eesti e-residentsuse programm sai 2024. aasta lõpus kümneaastaseks ning 2025. aastast kujuneb programmile muutuste aasta. Plastikust e-residendi ID-kaart peaks asenduma biomeetrial põhineva mobiilse digitaalse identimisega. Programmi eestvedajad ootavad, et muudatus suurendab turvalisust ja lühendab aega, enne kui uus e-resident saab ettevõtlusega alustada; nende hinnangul võib selle kaudu asutatud ettevõtete arv kasvada ligikaudu 25%.

1. detsembril 2014 käivitatud e-residentsuse programm annab välisriikide kodanikele turvalise juurdepääsu Eesti riigi e-teenustele. Sellest ajast on staatuse saanud üle 121 600 inimese 185 riigist ning praegu kehtib umbes 59 500 digitaalset ID-kaarti. Kaart võimaldab selle omanikul asutada Eestis ettevõtte, allkirjastada dokumente digitaalselt ja juhtida äri kõikjalt maailmast.

Iga viienda uue Eesti ettevõtte asutaja on välismaalane

Programmi esimese kümnendi jooksul on e-residendid asutanud või kaasasutanud üle 33 800 Eesti ettevõtte. See tähendab ligikaudu üht uut juriidilist isikut viiest ning 38%-l Eesti iduettevõtetest on omanike seas e-resident. Otseseks panuseks rahvamajandusse programmi käivitamisest alates hinnatakse 244 miljonit eurot.

See näitaja põhineb kindlaksmääratud riiklikul metoodikal, arvestades tööjõumakse koos erilise tulumaksuga, mida tasutakse kõige sagedamini dividendidelt. „e-residendi ettevõte“ tähendab ettevõtet, mille välisriigist asutajal oli see staatus enne ettevõtte asutamist või kes liitus ettevõtlusega 90 päeva jooksul pärast selle registreerimist.

Millistest riikidest tuleb enim taotlejaid

2024. aastal registreerisid e-residendid 4 818 uut ettevõtet ehk umbes 400 kuus. Samal ajal liitus programmiga veel 11 484 inimest, 3% rohkem kui aasta varem. Uute ettevõtete arvult juhtis Hispaania 711 ettevõttega, järgnesid Ukraina (387), Türgi (305) ja Saksamaa (299). Need neli riiki olid esikohal ka uute taotlejate arvult.

E-residentsust juhtiv Liina Vahtras käsitles tähtpäeva pigem kvaliteedi kui mahu kaudu: rekordarvul ettevõtetel on nüüd asutajate seas e-resident ning järgmine ülesanne on aidata neil kasvada maksubaasi sisuliselt panustavateks ettevõteteks.

2026.–2029. aasta strateegia

Järgmine strateegiaperiood keskendub kitsamale rühmale: juba tegutsevatele ettevõtetele, kes on valmis Eestis inimesi palkama. Samal ajal soovitakse registreerimist veelgi lihtsustada ja laiendada programmi ümbritsevat äriteenuste ökosüsteemi.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul toob iga programmi investeeritud riigieelarve euro tagasi kaheksa eurot ning e-residentsuse kümme aastat on palju kaasa aidanud Eesti mainele digiriigina. Nüüdseks seatud eesmärk on muuta see maine rohkemateks rahvusvahelisteks ettevõteteks ja maksumaksjateks.

Domineerivad IT ja kutseteenused

Enamik e-residentide ettevõtteid tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, sellele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. See selgitab, miks nii paljud uued Eesti iduettevõtted on tarkvaraettevõtted — eelkõige SaaS-tooted, millest üha suurem osa põhineb tehisintellektil. Selle kategooria asutajatele on ettevõtte asutamine Eestis tavaliselt esimene praktiline samm.

Mida programm teenib ja kui palju see maksab

2024. aastal maksid e-residentidele kuuluvad ettevõtted Eesti eelarvesse 63,6 miljonit eurot. Tööjõumaksud moodustasid sellest 71% ehk umbes 45 miljonit eurot; ülejäänud 29%, peamiselt dividendide tulumaks, ulatus ligikaudu 18 miljoni euroni. Programmi haldamine läks riigile samal aastal maksma 7,5 miljonit eurot.

Miks on palgamaksud dividendidest olulisemad

See eristus on oluline programmi hindamisel. Dividendimaksed on juhuslikud ja kaalutlusõiguse alusel tehtavad; palgafond eeldab töötajaid ning töötajad viitavad sisulise majandusliku tegevusega ettevõttele. Seetõttu keskendub eelseisev strateegiaperiood pigem ettevõtetele, kes on valmis Eestis inimesi tööle võtma, kui registreerimiste kogumahule. Maksumäärad, soodustused ja deklareerimiskohustused on eraldi teema, mida käsitleme meie Eesti ettevõtluse maksustamise juhendis.

Avatuse ja turvalisuse tasakaal

Programm peab tasakaalustama kahte eesmärki: hoida digiteenused välismaalastele avatuna ning tagada riiklike registrite usaldusväärsus. Senised tõendid näitavad, et tasakaal on püsinud. Ärikeskkond on jäänud päriselt avatuks, samal ajal kui kontrollimeetmed on tugevnenud, mitte nõrgenenud.

Taustakontroll, keeldumised ja tühistatud staatused

Kuni 2022. aasta veebruarini moodustasid Venemaa ja Valgevene kodanikud umbes 12% uutest e-residentidest. 2022. aasta märtsis lõpetas valitsus mõlema riigi kodanikele staatuse väljastamise, põhjendades seda võimalusega kasutada juurdepääsu Euroopa ja globaalsetele turgudele nende riikide huvides. Eraldi on Eesti Kaitsepolitseiamet (Kapo) programmi algusest tuvastanud 26 inimest, kes olid seotud islamistliku ekstremismi või terrorismiga ning kas taotlesid staatust või juba omasid seda; nende seas oli isikuid võimalike sidemetega al-Qaeda, Hezbollah’, Talibani ja Moslemi Vennaskonnaga.

Kontroll jätkub ka pärast staatuse andmist. Rohkem kui 100 000 väljastatud staatusest on tühistatud ligikaudu tuhat, tavaliselt seetõttu, et omanik ei teinud seda, milleks programm on mõeldud: ei panustanud Eesti majandusse, teadusesse ega kultuuri.

Plastkaart on kadumas

Peamine arendusprioriteet on loobuda füüsilisest ID-kaardist biomeetrial põhineva mobiilse digitaalse identimise kasuks. Liina Vahtras usub, et muudatus tugevdab lähiaastatel Eesti konkurentsipositsiooni. Tema hinnangul võib see lühendada menetlusaega umbes kahelt kuult kahele nädalale ning suurendada e-residentide ettevõtete arvu veerandi võrra.

Kuidas ELi digitaalse identiteedi rahakott olukorda muudab

Euroopa digitaalse identiteedi määrus, paremini tuntud kui eIDAS 2.0, võimaldab teiste ELi liikmesriikide kodanikel asutada Eesti ettevõtte ka ilma e-residentsuse kaardita. Nende taotlejate suhtes ei pruugi kehtida sama põhjalik kontroll, mis võib muuta välismaiste asutajate koosseisu ja muuta e-residendi kaardi paradoksaalselt pigem kvaliteedimärgiks.

Vahepeal muutub valik rangemaks. Lisaks 2022. aastal kehtestatud piirangutele annaks 2025. aasta esimesel poolel oodatav seadus valitsusele võimaluse keelduda taotlejatest riikidest, mis ei tee Eestiga õiguskaitse ja julgeoleku valdkonnas nõuetekohast koostööd. Staatus on privileeg, mitte õigus — ja see ongi asja mõte.

Broneerige konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused