2025. aasta jaanuaris avaldas Hiina AI-idufirma DeepSeek oma arutlusmudeli DeepSeek-R1 — ning nädalaga raputas see kogu tehnikamaailma. Jõudluselt on see Hiina AI-mudel samal tasemel OpenAI ChatGPT-ga, kuid arenduskulu oli kardinaalselt erinev. Kui OpenAI kulutused ulatuvad sadadesse miljonitesse dollaritesse, siis DeepSeek kulutas väidetavalt treenimisele vaid $5.6 millionit. Pealegi ei kasutanud DeepSeek Nvidia kõige arenenumaid AI-kiipe — USA ekspordipiirangud keelavad nende müügi Hiinasse — vaid nende kärbitud versioone. See tõstatas ebamugava küsimuse: kui Hiinas saab nii luua võimsa ja odava AI, kas Ameerika AI-ettevõtete astronoomilised eelarved on õigustatud?
DeepSeek-R1 ja OpenAI lühivõrdlus
Enne üksikasjade juurde asumist on siin kõrvuti võrdlus sellest, mis muutis DeepSeeki lansseerimise AI-turu väljakujunenud liidriga võrreldes nii ebatavaliseks.
| DeepSeek-R1 | OpenAI | |
|---|---|---|
| Teatatud treenimiskulu | Umbes $5.6 millionit | Sadu miljoneid dollareid |
| Riistvara | Nvidia H800 — ekspordinõuetele vastavad kärbitud kiibid | Nvidia H100 — tipptasemel AI-kiibid |
| Juurdepääs mudelile | Avatud kaalud ja kood, tasuta allalaaditavad ning muudetavad | Suletud lahendus, ainult API ja tellimuse kaudu |
| App Store (2025. aasta jaanuari lõpp) | Tasuta rakendusena USA-s ja Hiinas nr 1 | DeepSeek möödus sellest |
| Vastuste filtreerimine | Riiklik tsensuur poliitiliselt tundlikel teemadel | Ettevõtte kehtestatud sisupoliitika |
DeepSeek kukutab turu: Nvidia kaotab $600 billionit
Aktsiaturu reaktsioon oli kohene. Nvidia, maailma suurim AI-kiipide tarnija, nägi oma aktsiate langust ühe päevaga 17%, mis pühkis turuväärtusest umbes $600 billionit — USA aktsiaturu ajaloo suurima ühepäevase kaotuse ühelegi ettevõttele. Suurimaid tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq 100 kaotas ühe viimaste aastate märkimisväärseima tehnoloogiasektori languse käigus peaaegu $1 trillionit.
Riskikapitalist, insener ja leiutaja Marc Andreessen nimetas seda AI „Sputniku-hetkeks“, võrreldes sündmust Nõukogude Liidu esimese satelliidi lennutamisega 1957. aastal. Toona mõistis maailm, et NSVL oli kosmosevõidujooksus Ameerika Ühendriikidest ette jõudnud. Nüüd on Hiina teinud tehisintellektis sarnase hüppe, sundides Läänt tunnistama, et tehnoloogiline üleolek pole enam vaid tema eelis.
DeepSeeki edu saladus: odavad kiibid, avatud lähtekood ja viraalne rakendus
DeepSeeki edu selgitavad kolm tegurit. Esiteks suutis ettevõte AI treenimise kulusid järsult vähendada: kui OpenAI kulutab oma mudelite arendamisele sadu miljoneid, saavutas DeepSeek võrreldava jõudlustaseme vaid $5.6 millioni eest. See oli võimalik, sest ettevõte kasutas konkurentide tipptasemel H100-protsessorite asemel soodsamaid Nvidia H800 kiipe. Optimeeritud algoritmid võimaldasid DeepSeekil säilitada kõrge tõhususe oluliselt väiksema arvutusvõimsusega.
Teine eelis oli DeepSeeki otsus muuta oma tehisintellekt avatud lähtekoodiga, avaldades mudeli kaalud ja koodi. See tähendab, et igaüks saab tehnoloogia alla laadida, kohandada või täiustada — see on eriti atraktiivne ettevõtetele, teadlastele ja idufirmadele, kes ei saa endale lubada suletud AI kasutamist suuremas mahus.
Kolmas DeepSeeki kiire tõusu tegur oli selle kohene ja tohutu populaarsus lõppkasutajate seas. Mõne päevaga sai DeepSeeki vestlusroboti rakendusest Apple App Store’i enim allalaaditud tasuta rakendus nii USA-s kui ka Hiinas, möödudes ChatGPT-st.
Destilleerimissüüdistused ja USA kiibisanktsioonid
OpenAI ja Microsoft algatasid uurimise, kahtlustades, et DeepSeek kasutas oma mudeli treenimiseks nende tehnoloogiat. Nende sõnul tugines DeepSeek väidetavalt teadmiste destilleerimisele — meetodile, mille puhul üks AI-mudel jäljendab teist, et omandada selle vastamisstiil ja arutluskäik. Kui see leiab tõendamist, võivad DeepSeekil tekkida tõsised õiguslikud probleemid.
Lisaks on USA sanktsioonid Hiina vastu. Peking ei saa praegu osta Nvidia kõige arenenumaid kiipe ning rangem ekspordikontroll võib takistada Hiina püüdlusi arendada järgmise põlvkonna AI-mudeleid. Ent see, et DeepSeek on nii kaugele jõudnud, näitab, kui iseseisvaks on Hiina tehnoloogiasektor juba saanud.
Hoolimata süüdistustest tunnistas OpenAI CEO Sam Altman, et DeepSeek on tugev konkurent, ja ütles, et Hiina mudel avaldab muljet, eriti arvestades selle suhteliselt madalat hinda.
Mida DeepSeeki šokk tähendab AI-tööstusele
DeepSeek muudab tõenäoliselt senist arusaama sellest, milline AI peaks olema ja kui palju see maksma peaks. Veel hiljuti eeldati, et võimsate suurte keelemudelite ehitamine nõuab hiiglaslikke investeeringuid ning ülikeerukat taristut tuhandete uusimate kiipidega. Hiina ettevõte on näidanud, et võrreldavad tulemused on saavutatavad palju väiksemate ressurssidega. See seab kahtluse alla sektori tavapärased praktikad ja sunnib suuremaid tegijaid oma strateegiat ümber hindama.
See edu võib muuta ka jõudude vahekorda tehnoloogilises võidujooksus. Mitte kaua aega tagasi peeti Hiinat AI-s kõrvaliseks tegijaks; nüüd jääb see maha vaid mõne aasta võrra, kui üldse. Kartes maha jääda, kuulutas USA president Donald Trump välja Stargate’i algatuse — kuni $500 billioni suuruse programmi Ameerika AI-arendajate positsiooni tugevdamiseks.
OpenAI on samuti alustanud oma teenuste hindade langetamist, et kasutajaid hoida. Kui DeepSeek jätkab turuliidritega peaaegu tasuta konkureerivate avatud lähtekoodiga AI-lahenduste avaldamist, kasvab surve kogu tööstusele veelgi.
DeepSeeki teine külg: tsensuur ja kulukahtlused
Hiina AI pole siiski veatu. DeepSeeki vastuseid filtreeritakse kooskõlas riikliku tsensuuriga — vestlusrobot keeldub vastamast Xi Jinpingi või Taiwani puudutavatele küsimustele. Mõned analüütikud kahtlevad ka teatatud arenduskuludes, pakkudes, et Hiina valitsus võis projekti elektrit, palku ja arvutusressursse varjatult subsideerida. Seda on aga raske kontrollida.
Samuti on küsimus andmetes. DeepSeeki rakendus talletab kasutajaandmeid Hiinas asuvates serverites, mis on juba pannud mitme riigi reguleerijaid teenust lähemalt uurima — meeldetuletus, et odava AI-mudeliga võivad kaasneda oma vastavuskulud.
Mis ootab DeepSeeki ja AI-võidujooksu ees?
DeepSeek on mängureeglid juba murdnud. Edaspidi peavad maailma juhtivad IT-ettevõtted mängima teistsuguste reeglite järgi. Tehnoloogiline võidujooks jätkub — ühel pool Stargate’i mõõtu investeeringud ja teisel pool avatud lähtekoodiga mudelid — ning võib-olla seisame tõesti ligipääsetava tehisintellekti uue ajastu lävel või alles Ameerika Ühendriikide ja Hiina kõrgtehnoloogilise tulise võistluse alguses.
Mida see tähendab idufirmadele ja asutajatele
Odavam avatud kaaludega AI langetab AI-toodete loomise lävendit: väike meeskond saab nüüd kasutada tipptasemel mudelit oma taristus, selle asemel et maksta suletud lahenduse kasutusõiguse eest. Kompromiss on, et õiguslikud ja regulatiivsed küsimused — andmekaitse, sisu filtreerimine, litsentsitingimused — jäävad asutaja vastutuseks.
Eesti Firma pakub AI-projektidele äriühingu- ja õigusabi ning aitab ettevõtetel pidada sammu pidevalt muutuva tehnoloogilise ja regulatiivse keskkonnaga. Võtke meiega julgelt ühendust professionaalse nõustamise ja toe saamiseks.
Korduma kippuvad küsimused
DeepSeek-R1 on arutlusvõimele keskenduv suur keelemudel, mille Hiina idufirma DeepSeek avaldas 2025. aasta jaanuaris. Selle jõudlus on võrreldav OpenAI ChatGPT taga olevate mudelitega, kuid selle treenimine on palju odavam ning selle kaalud on avaldatud avatud litsentsi alusel.
Investorid kartsid, et kui tipptasemel AI-mudelit saab treenida odavamate piirangutega kiipidega mõne miljoni dollari eest, võib nõudlus Nvidia kõige kallima riistvara järele olla oodatust väiksem. Aktsia langes ühe päevaga 17%, kustutades turuväärtusest umbes $600 billionit.
Mudeli kaalud ja kood on avalikult kättesaadavad, seega saavad arendajad mudeli ise alla laadida, käitada ja peenhäälestada. Treeningandmeid pole aga avaldatud, mistõttu on täpsem nimetada seda avatud kaaludega mudeliks.
DeepSeek teatas, et lõpliku treeningkäigu kulu oli umbes $5.6 millionit. Mõned analüütikud märgivad, et see arv ei hõlma teadustööd, varasemaid katseid ega riistvaraoste, mistõttu oli programmi kogukulu tõenäoliselt palju suurem.
Jah — avatud litsents lubab ärilist kasutust ning mudelit saab majutada oma taristus või Euroopa pilvetaristus. Ettevõtted peaksid enne kasutuselevõttu siiski hindama andmekaitset, sisu filtreerimist ja litsentsitingimusi.
