Dividendid Eestis on oluline teema Eesti OÜ omanikele, e-residentidele, mitteresidendist asutajatele, välisosanikele ja rahvusvahelistele ettevõtjatele, kes kasutavad Eestit kaugjuhitava ELi ettevõtlusbaasina.
Eestis kehtib reinvesteerimist soosiv ettevõtte tulumaksusüsteem: jaotamata ja reinvesteeritud kasumit kohe ei maksustata ning ettevõtte tulumaks muutub asjakohaseks alles kasumi jaotamisel, näiteks kui Eesti äriühing maksab oma osanikele dividende.
Selles juhendis selgitatakse, kuidas dividendide maksustamine Eestis 2026. aastal toimib, kuidas rakendatakse arvutust 22/78, millal võib Eesti äriühing dividende jaotada, mida peaksid teadma e-residendid ja mitteresidendist osanikud ning kuidas võib topeltmaksustamine mõjutada piiriüleseid dividendimakseid.
Asutajatele, kes vajavad esmalt sobivat ettevõttestruktuuri, on ettevõtte asutamine Eestis praktiline võimalus luua kaugjuhitav ELi äriühing.
Lühivastus
2026. aasta seisuga maksustatakse dividende Eestis äriühingu tasandil määraga 22/78 netodividendi summast. Selle ettevõtte tulumaksu tasub Eesti äriühing; tavapärastel juhtudel osanikule täiendavat Eesti tulumaksu kinni pidada ei tule. Mitteresidendist osanikul võib siiski tekkida maksukohustus või deklareerimiskohustus oma maksuresidentsuse riigis.
Kellele see juhend on mõeldud?
Eesti OÜ omanikele, e-residentidele, välisosanikele, mitteresidendist asutajatele, digiettevõtjatele, konsultantidele, SaaS-ettevõtetele, veebiagentuuridele ja valdusettevõtetele, kes vajavad selget ülevaadet dividendide maksustamisest, kasumi jaotamisest, kinnipeetavast tulumaksust ja topeltmaksustamisest Eestis.
Dividendide maksustamine Eestis: põhireeglid lühidalt
Eesti dividendide maksustamise süsteem järgib üht lihtsat põhimõtet: ettevõtte tulumaksu tasutakse kasumi jaotamisel, mitte selle teenimisel. Seetõttu on dividendide maksustamine otseselt seotud kasumi jaotamise, jaotamata kasumi, raamatupidamisandmete ja osanike otsustega.
Ühe lausega: Eestis maksustatakse netona jaotatud kasumit äriühingu tasandil tulumaksuga 22/78, mille tasub äriühing ise ja mida ei peeta kinni osanikule makstavast summast.
Dividendide maksustamine Eestis: põhipunktid (2026)
Praktiline kokkuvõte ettevõtete omanikele, e-residentidele ja mitteresidendist osanikele.
| Teema | Praktiline selgitus |
|---|---|
| Kehtiv määr (2026) | Dividende maksustatakse määraga 22/78 netosummast. 2025. aasta detsembris tühistati kavandatud tõus 24%-ni, seega kehtib endiselt määr 22/78. |
| Maksukohustuse tekkimise hetk | Ettevõtte tulumaksu kohustus tekib kasumi jaotamisel, sealhulgas dividendide väljamaksmisel. |
| Jaotamata kasum | Ettevõttesse jäetud ja reinvesteeritud kasumit kohe ei maksustata: jaotamata kasumi maksumäär on 0%. |
| Kes tasub maksu? | Dividendide jaotamisel tasub ettevõtte tulumaksu Eesti äriühing. |
| Kinnipeetav tulumaks | Tavapärastel juhtudel osanikule täiendavat Eesti tulumaksu kinnipidamist ei kohaldata. |
| Mitteresidendist osanikud | Välisosanikud võivad siiski olla kohustatud deklareerima dividendi oma maksuresidentsuse riigis. |
| Deklareerimine | Dividendid deklareeritakse vormi TSD lisa 7 ja vormiga INF 1 ning maks tuleb tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks. |
Oluline erinevus
Eesti ei maksusta jaotamata ega reinvesteeritud kasumit, kuid maksustab jaotatud kasumit. Seega ei ole dividendid maksuvabad: maksukohustus tekib kasumi tegelikul väljamaksmisel osanikele.
Mis on Eestis dividend?
Dividend on äriühingu kasumist või jaotamata kasumist osanikule tehtav väljamakse, mis vastab tema osaluse suurusele. Eesti maksuõiguses on dividend pädeva äriühingu organi otsuse alusel tehtav väljamakse puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist.
Praktikas tähendab see, et dividendil peab olema kolm alust: raamatupidamisandmed, jaotatav kasum ja nõuetekohane osanike otsus. Dividend ei ole sama mis töötasu, juhatuse liikme tasu, laenu tagasimakse, kuluhüvitis või tasu teenuste eest.
See erinevus on oluline, sest iga makseliigi õiguslik, raamatupidamislik ja maksualane käsitlus on erinev. Dividend peab kajastama tegelikku kasumijaotist, mitte varjatud töötasu, juhtimistasu ega isiklikku kulu.
Kuidas arvutatakse dividendide tulumaksu määraga 22/78?
Valem 22/78 tähendab, et ettevõtte tulumaks arvutatakse osanikule makstud netodividendilt, mitte brutosummalt. Osanik saab kätte kogu netodividendi ja äriühing tasub sellele lisanduva maksu.
Näiteks kui osanik saab 10 000 euro suuruse netodividendi:
Arvutusnäide
€10,000 × 22 ÷ 78 = €2,820.51 ettevõtte tulumaksu. Eesti äriühingu rahaline kogukulu on €12,820.51: osanikule €10,000 ja maksuks €2,820.51. Tegelik maksukoormus brutojaotiselt on seega ligikaudu 22%.
See on oluline, sest äriühing peab kavandama nii dividendi kui ka maksu tasumise. Dividendiotsus ei tohiks kunagi põhineda üksnes summal, mida osanik soovib saada: rahalised vahendid peavad katma ka maksu.
Dividende võib maksta ka mitterahalises vormis, näiteks vara üleandmisega osanikule. Sellisel juhul tuleks enne jaotamist üle vaadata vara väärtus, raamatupidamislik käsitlus ja maksuarvutus.
Varasemad dividendide maksumäärad: 20/80, 14/86 ja 7%
Vanemates Eesti dividendide maksustamist käsitlevates artiklites mainitakse sageli määrasid 20/80 ja 14/86 või regulaarselt jaotatud dividendide 7% kinnipeetavat tulumaksu. Tavapäraseks dividendide kavandamiseks 2026. aastal on need viited aegunud.
Pane tähele
Kui leiate juhendi, milles viidatakse märksõnadele „Estonia dividend tax 20/80“, „14/86 dividend tax Estonia“ või „7% withholding tax Estonia dividends“, kontrollige, et see ei põhineks enne 2025. aastat kehtinud reeglitel. Praegune standardmäär on 22/78.
Alates 1. jaanuarist 2025 kaotati regulaarselt jaotatud dividendide vähendatud maksumäär 14/86 ja sellega seotud 7% kinnipeetav tulumaks ning nüüd maksustatakse dividende äriühingu tasandil määraga 22/78. Ka varasem määr 20/80 enam ei kehti, sest ettevõtte tulumaksu põhimäär tõusis 2025. aastal 22%-ni. Kuni 2024. aasta lõpuni määraga 14/86 maksustatud dividendidega seotud üleminekuolukordi tuleks hinnata eraldi, sest nende suhtes võib endiselt kehtida konkreetne üleminekusäte.
Millal võib Eesti äriühing dividende maksta?
Eesti äriühing võib dividende maksta, kui tal on jaotatavat kasumit, korrektsed raamatupidamisandmed ja jaotamist kinnitav osanike otsus. Praktikas on dividendide maksmine tavaliselt seotud kinnitatud majandusaasta aruande ja kogunenud jaotamata kasumiga.
Üksnes positiivsest pangakonto jäägist ei piisa. Äriühingu kontol võib olla raha, kuid jaotatav kasum võib siiski puududa kohustuste, kogunenud kahjumi, raamatupidamiskannete või muude finantskohustuste tõttu. Seetõttu tuleks dividendide kavandamist alati alustada raamatupidamisest.
Eesti Firma pakub raamatupidamisteenuseid Eestis äriühingutele, kes vajavad enne kasumi jaotamist korrektset raamatupidamist.
Dividendide jaotamise kontrollnimekiri
Enne Eesti OÜ-st dividendide maksmist kontrollige järjekorras järgmisi samme:
- Viige raamatupidamisandmed ajakohaseks.
- Veenduge, et äriühingul on jaotatavat või jaotamata kasumit.
- Koostage ja kinnitage vajaduse korral majandusaasta aruanne.
- Koostage osanike otsus dividendide jaotamise kohta.
- Veenduge, et äriühingul on piisavalt raha nii dividendi kui ka maksu tasumiseks.
- Arvutage ettevõtte tulumaks määraga 22/78 õigesti.
- Deklareerige väljamakse nõutavatel maksuvormidel.
Enamiku äriühingute puhul on dividendide jaotamine tihedalt seotud majandusaasta aruande koostamisega Eestis, sest enne kasumi jaotamist peab äriühing teadma oma majandustulemust.
Dividendid mitteresidendist osanikele ja e-residentidele
Dividendide maksmine välisosanikele on Eestis tavaline. Paljud Eesti äriühingud kuuluvad e-residentidele, mitteresidendist asutajatele, rahvusvahelistele konsultantidele, digiettevõtjatele ja välismaistele valdusstruktuuridele.
Tavapärasel juhul tasub Eesti äriühing dividendi jaotamisel ettevõtte tulumaksu määraga 22/78 ning välisosanik saab netodividendi. Kehtivate üldreeglite kohaselt ei rakenda Eesti osaniku tasandil täiendavat tulumaksu kinnipidamist.
See ei tähenda, et osanikul ei oleks kusagil maksukohustusi. Mitteresidendist osanik võib olla kohustatud deklareerima Eesti dividendi oma maksuresidentsuse riigis ning see riik võib välisdividende maksustada, võimaldada maksukrediiti, kohaldada maksuvabastust või kasutada muud topeltmaksustamise vältimise meetodit.
E-residentsus ei tähenda Eesti maksuresidentsust
E-residentsus võimaldab asutajal Eesti äriühingut veebis juhtida, dokumente digitaalselt allkirjastada ja kasutada Eesti digitaalset ettevõtluskeskkonda. See on digitaalne isikutunnistus, mitte maksuresidentsus.
Eesti äriühingult dividende saav e-resident peab siiski kontrollima oma elukohariigi maksureegleid. Asutaja võib näiteks olla Eesti e-resident, omada Eesti OÜ-d ning elada Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Ukrainas, Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Ühendkuningriigis või mujal ning kõik need riigid võivad välisdividende erinevalt käsitleda.
Praktiline vastus
Eesti maksustab äriühingut dividendi jaotamisel. Osaniku isiklik maksukohustus sõltub tema maksuresidentsuse riigist.
Dividendide topeltmaksustamine
Topeltmaksustamine võib tekkida, kui dividenditulu puudutab mitut riiki. Eesti äriühingu puhul maksustab Eesti äriühingu jaotatud kasumit, samal ajal kui osaniku elukohariik võib maksustada ka talle laekunud dividendi.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on seda kattuvust vähendada või kõrvaldada, jaotades maksustamisõiguse riikide vahel. Olenevalt riigist ja lepingust võib maksuleevendus seisneda maksukrediidis, maksuvabastuses, vähendatud määras või muus mehhanismis.
Oluline nüanss mitteresidentidele
Eesti seisukohast on määraga 22/78 tasutav maks äriühingu makstav ettevõtte tulumaks, mitte osanikult kinnipeetav tulumaks. Seetõttu ei mõjuta kohaldatav maksuleping seda maksu ning mõni riik ei pruugi lubada osanikul seda oma isiklikust maksust maha arvata samamoodi nagu tavapärast dividendidelt kinnipeetavat tulumaksu. Osanikud ei tohiks eeldada, et Eesti äriühingu tasandil tasutud maks arvatakse välismaal automaatselt maha.
Praktikas on see välismaiste asutajate jaoks üks enim valesti mõistetud küsimusi. Õige käsitlus sõltub sellest, kuidas osaniku koduriik eristab äriühingu tasandil tasutud maksu osanikult otse kinni peetud maksust, mistõttu tasub see enne maksulepingu soodustusele tuginemist üle kontrollida.
Vajalikud dokumendid
Piiriüleste dividendimaksete puhul on kasulik säilitada järgmised dokumendid:
- dividendide jaotamist kinnitav osanike otsus;
- jaotatavat kasumit tõendavad raamatupidamisandmed;
- dividendi maksmise tõend;
- Eesti maksudeklaratsioonide andmed: TSD lisa 7 ja INF 1;
- maksuresidentsuse tõend, kui maksulepingu soodustus on asjakohane;
- välisriigi maksudokumendid, kui dividend kuulub valdusstruktuuri.
See on eriti oluline valdusettevõtetele, juriidilisest isikust osanikele ja asutajatele, kes peavad pankadele, makseasutustele või maksuhalduritele dividendivooge selgitama.
Kuidas deklareerida dividende Eestis?
Eesti äriühingu dividendimaksed tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile (EMTA). Praktikas kajastatakse dividendide maksustamine vormi TSD lisal 7 ning saajad deklareeritakse ka vormil INF 1.
Praktiline reegel on lihtne: dividendid deklareeritakse pärast nende väljamaksmist, mitte pelgalt pärast otsuse tegemist. Äriühing peab dividendi deklareerima ja sellega seotud ettevõtte tulumaksu tasuma väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Tähtaja näide
Kui dividend makstakse välja märtsis, tuleb deklaratsioon esitada ja maks tasuda 10. aprilliks. Kui see makstakse välja septembris, on tähtaeg 10. oktoober.
Deklaratsiooni esitab tavaliselt äriühingu raamatupidaja, eriti kui äriühingut juhib kaugelt mitteresidendist asutaja. Eesti Firma Eesti raamatupidamisteenused hõlmavad dividendide arvutamist, TSD-deklaratsioonide esitamist ja jooksvat raamatupidamist.
Seotud teema: käibemaks
Dividendid ise ei kuulu käibemaksuga maksustamisele, kuid asutajad küsivad sageli ka selle kohta. Eesti äriühing ei ole automaatselt käibemaksukohustuslane; registreerimine muutub üldjuhul kohustuslikuks, kui Eestis tekkiv maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates €40,000. Eesti käibemaksu standardmäär on 24%.
Dividend, töötasu või juhatuse liikme tasu
Ettevõtete omanikud küsivad sageli, kas võtta raha välja dividendi, töötasu, juhatuse liikme tasu või laenu tagasimaksena. Need makseliigid ei ole omavahel asendatavad: õige käsitlus sõltub makse tegelikust õiguslikust ja majanduslikust põhjusest.
Dividendide, töötasu ja muude maksete võrdlus
Praktiline võrdlus Eesti äriühingute omanikele.
| Makseliik | Millal seda kasutatakse? | Peamine praktiline asjaolu |
|---|---|---|
| Dividend | Kasumi jaotamine osanikule | Eeldab jaotatavat kasumit, osanike otsust ja maksudeklaratsiooni; maksustatakse määraga 22/78. |
| Töötasu | Tasu töölepingu alusel tehtud töö eest | Tekivad tööjõumaksud ja töösuhtest tulenevad kohustused. |
| Juhatuse liikme tasu | Tasu juhtimisülesannete eest | Peab vastama tegelikule juhtimisfunktsioonile. |
| Laenu tagasimakse | Tegeliku laenu tagasimaksmine | Eeldab laenulepingut ja seda tõendavaid raamatupidamisandmeid. |
Põhireegel on lihtne: makseliik peab vastama tehingu tegelikule sisule. Dividendi ei tohi kasutada töötasu, juhtimistasu ega isiklike kulude varjamiseks.
Levinud vead dividendidega Eestis
Dividendidega seotud vead on tavalised, kui Eesti äriühing on väike, omaniku juhitud või kaugjuhitav. Kõige sagedasemad probleemid on pigem praktilised kui teoreetilised:
- dividendide maksmine jaotatava kasumi puudumisel;
- äriühingu pangakontol oleva raha käsitamine isikliku rahana;
- enne 2025. aastat avaldatud artiklite aegunud dividendimaksumäärade kasutamine;
- osaniku maksuresidentsuse riigi kontrollimata jätmine;
- dividendide segiajamine töötasu, juhatuse liikme tasu või laenu tagasimaksega;
- nõuetekohase osanike otsuse koostamata jätmine;
- dividendi vale deklareerimine või kuu 10. kuupäeva tähtaja ületamine.
Korrektne raamatupidamine ja selge dokumentatsioon aitavad enamikku dividendidega seotud probleeme vältida.
Kokkuvõte: dividendide maksustamine Eestis nõuab selget kavandamist
Eesti pakub praktilist ja reinvesteerimist soosivat ettevõtte tulumaksusüsteemi. Kasum võib jääda äriühingusse ilma kohese ettevõtte tulumaksuta, mis muudab Eesti atraktiivseks asutajatele, kes soovivad enne kasumi jaotamist ettevõtet kasvatada ja kasumit reinvesteerida.
Dividende tuleb siiski korrektselt käsitleda. Eesti äriühing peab kinnitama jaotatava kasumi olemasolu, koostama osanike otsuse, arvutama ettevõtte tulumaksu määraga 22/78, deklareerima väljamakse ja säilitama nõuetekohased andmed. Mitteresidendist osanikud peaksid kontrollima ka oma isiklikku maksukohustust elukohariigis.
Dividendide jaotamine ei ole lihtne pangaülekanne, vaid õiguslik, raamatupidamislik ja maksualane protsess. Nõuetekohase kavandamise korral on see selge ja tõhus viis Eesti äriühingust kasumi väljavõtmiseks.
Kuidas saab Eesti Firma aidata?
Eesti Firma aitab Eesti äriühinguid raamatupidamise, majandusaasta aruannete, dividendide tulumaksu arvutamise, TSD-deklaratsioonide, äriühingu dokumentide ning praktiliste maksunõuannetega nii kohalikele kui ka mitteresidendist osanikele.
Kui teil on Eesti äriühing ja soovite dividende jaotada, saab meie meeskond teie raamatupidamisandmed üle vaadata, kontrollida jaotatava kasumi olemasolu, koostada vajalikud dokumendid ning tagada dividendi korrektse deklareerimise.
Samuti aitame välismaiseid asutajaid ja e-residente, kes vajavad oma ettevõttestruktuuri, osanikele tehtavate maksete, jaotamata kasumi, maksuresidentsuse küsimuste ja topeltmaksustamise riskide laiemat hindamist.
Alles oma struktuuri kavandavaid asutajaid saab Eesti Firma aidata ettevõtte asutamisega Eestis ja sellega seotud raamatupidamistoega.
