Ettevõtlus Eestis eraettevõtjale: õigusliku vormi valik

Igas riigis nimetatakse isikliku registreeringu alusel tegutsevat ühe inimese ettevõtet erinevalt: Saksamaal Einzelunternehmer, Hispaanias autónomo, suures osas Ida-Euroopast ИП. Eestikeelsetes juhendites nimetatakse sellist isikut tavaliselt eraettevõtjaks või üksikettevõtjaks – inimeseks, kes tegutseb enda nimel, mitte eraldiseisva juriidilise isiku kaudu.

Kui see on teie praegune staatus koduriigis või kaalute sellist ettevõtlusvormi, võib Eesti võimaluste uurimine olla veidi segadust tekitav. See juhend aitab selgust luua: mida saab eraettevõtja Eestis tegelikult registreerida, kuidas iga võimalust maksustatakse ja kuidas valida ettevõtte praeguse suurusega sobivaim vorm.

Kolm võimalust tegutseda Eestis eraettevõtjana

Eesti õigus pakub üksikisikule mitte üht, vaid kolme ettevõtlusvormi, mida otsingutulemustes sageli omavahel segi aetakse. Kõige lihtsamast kõige nõudlikumani on need järgmised:

• Ettevõtluskonto (ettevõtluskonto) – lihtsustatud lahendus väga väikese ja väheste kuludega tegevuse jaoks, ilma äriregistrisse kandmata.
• Füüsilisest isikust ettevõtja (füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE) – klassikaline eraettevõtja staatus: teid kantakse äriregistrisse ja te tegutsete enda nimel.
• Osaühing (OÜ) – iseseisva õigusvõimega juriidiline isik, mille kasuks otsustab enamik välismaiseid asutajaid.

Kahe esimese vormi puhul on ettevõte õiguslikult teist kui füüsilisest isikust lahutamatu. Ainult kolmas loob piiri ettevõtte kohustuste ja isikliku vara vahele ning sellest erinevusest tulenevad peaaegu kõik muud selles juhendis käsitletud võrdlused.

FIE: Eesti füüsilisest isikust ettevõtja

FIE on Eestis kasutatav versioon tuttavast lahendusest – eraettevõtja registreeringust, mis on ühel või teisel kujul olemas enamikus Euroopa riikides. Registreerimiseks tuleb esitada e-äriregistris lühike avaldus, kasutades Eesti isikukoodi. Osakapitali, põhikirja ega juhatust pole vaja, sest eraldiseisvat juriidilist isikut ei teki – ettevõtja ja ettevõte on seaduse silmis üks ja sama isik.

Kuidas FIE-na tegutsemine praktikas toimib

Kuidas FIE-d maksustatakse

Just siin erineb FIE Eesti äriühingust kõige rohkem. Äriühingu maksukohustus lükkub kasumi jaotamiseni edasi, kuid FIE puhul mitte. Ettevõtluskasumit käsitatakse ettevõtja sama aasta isikliku tuluna ning sellelt tasutakse teenimise ajal tulumaksu ja sotsiaalmaksu olenemata sellest, kas võtate raha välja või mitte, sest õiguslikult pole olemas eraldi ettevõtet, millest seda välja võtta.

Enne registreerimist tasub pöörata tähelepanu kahele sotsiaalmaksu eripärale. Esiteks peab tegutsev FIE tegema aasta jooksul avansilisi makseid ning väiksema käibega kvartalid ei peata neid automaatselt: seaduses on sätestatud miinimum, välja arvatud juhul, kui kehtib erand — näiteks kui tööandja maksab Teie töötasult juba sotsiaalmaksu. Teiseks on maksustamisbaasil ülempiir, mistõttu sotsiaalmaks ei kasva edukal aastal piiramatult. Muutuvad näitajad — kehtivad määrad, miinimumbaas ja ülempiir — on esitatud meie Eesti ettevõtete maksude juhendis koos äriühingute näitajatega ning peamine allikas on Maksu- ja Tolliameti FIE-dele mõeldud jaotis.

Ettevõtluskonto: mikroettevõtlus paberimajanduseta

Skaala teises otsas on ettevõtluskonto – maksurežiimiga seotud pangakonto. Kõik kontole laekuvad summad edastatakse automaatselt maksuhaldurile, brutosummast peetakse kinni ühtse määraga ettevõtlustulu maks ning sellega kogu haldus piirdubki: puudub registrikanne, raamatupidamiskohustus ja selle tulu aastadeklaratsioon.

Lihtsusel on kindlad piirid. Midagi ei saa maha arvata – maksu tasutakse laekumistelt, mitte kasumilt –, mistõttu muutub tegelike kuludega tegevus kiiresti kallimaks kui FIE või äriühingu kaudu tegutsemine. Ka ettevõtetele arvete esitamine on ebamugav: Eesti juriidilisele isikule osutatud teenuse eest tasumisel tekib maksjal täiendav tulumaksukohustus, mis võib ettevõtte koostöösoovi vähendada, ning konto omanik ei saa end käibemaksukohustuslasena registreerida. Lisaks kehtib aastane ülempiir: kui laekumised seda ületavad, eeldab seadus tegevuse jätkamist FIE või äriühinguna. See on tõesti hea lahendus kõrvalsissetuleku ja eraisikutele osutatavate teenuste jaoks, kuid kehv põhivorm millegi suurema jaoks.

Millal vajab üksikettevõtja hoopis äriühingut

Varem või hiljem jõuab enamik kasvavaid ühe inimese ettevõtteid mõne samasuguse piiranguni: klient soovib sõlmida lepingu ainult juriidilise isikuga, vastutusriski ei taheta isiklikult kanda või kasumit tasub kohe maksustamise asemel reinvesteerida. Siis ei ole isiklikud ettevõtlusvormid enam sobivad ning Eestis on lahenduseks OÜ – piiratud vastutusega eraldiseisev juriidiline isik, mille kasumit maksustatakse alles jaotamisel.

Äriühingu kaudu tegutsemine väärib eraldi lehekülgi ja need on meil olemas: praktilisi küsimusi käsitleb meie lehekülg äriühingu asutamisest Eestis ning projektipõhiste kutseteenuste osutajatele selgitab kogu protsessi meie vabakutseliste juhend. Siin on tähtis mõista valiku olemust: äriühinguga kaasnevad kohustuslik kahekordne raamatupidamine ja majandusaasta aruanne, kuid vastutasuks kaob isiklik vastutus ning saate ise mõjutada, millal kasumit maksustatakse.

FIE, ettevõtluskonto või OÜ: kõrvuti võrdlus

Lugege tabelit vasakult paremale kui kasvuteekonda. Iga samm paremale suurendab halduskoormust, kuid annab vastutasuks maksutõhususe, vastutuse piiramise või klientide silmis suurema usaldusväärsuse – tavaliselt kõik kolm.

Tegutsete juba välismaal ettevõtjana: koduriigi registreeringu säilitamine või asendamine

Levinud olukord: olete oma riigis juba üksikettevõtjana registreeritud ja kaalute sellele lisaks Eesti struktuuri loomist. Eesti õigus ei sunni nende vahel valima – koduriigi üksikettevõte ja Eesti äriühing võivad kõrvuti eksisteerida. Maksustamisel jäävad need kaks registreeringut siiski täiesti eraldiseisvaks – eraldi raamatupidamine ja deklaratsioonid – ning tulu kuulub sellele, kes töö tegelikult tegi ja lepingu sõlmis. Kui mõlemat vormi kasutatakse ilma selge eristuseta, võib sama arve sattuda topeltmaksustamise alla.

Ettevõtlusvormi vahetamine: kuidas üleminek toimub

Ükski neist kolmest vormist ei ole eluaegne valik; Eestis on tavapärane liikuda ettevõtte muutudes ühest vormist teise:

1. Ettevõtluskonto omanik, kelle laekumised lähenevad ülempiirile või kellel hakkavad tekkima tegelikud kulud, registreerib end FIE-na või asutab äriühingu ning lõpetab lihtsalt tulu suunamise ettevõtluskontole.
2. FIE võib ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse üle anda äriühingule, mis tavaliselt asutatakse selleks otstarbeks, ning seejärel lasta FIE registrikande kustutada.
3. EL-i turule sisenev välismaine eraettevõtja jätab tavaliselt mõlemad isiklikud vormid vahele ja alustab äriühinguga, säilitades koduriigi registreeringu kohaliku töö jaoks seni, kuni seda enam vaja ei ole.

Olenemata ülemineku liigist tasub raamatupidamises kasutada asjatundja abi – algsaldod, üleantud vara käsitlus ja isikliku staatuse lõppdeklaratsioonid on just need kohad, kus iseseisvalt tehtud üleminekud viltu lähevad. Meie raamatupidamismeeskond tegeleb selliste üleminekutega regulaarselt.

Eksiarvamused, mis saadavad üksikettevõtjaid

• „FIE on väike äriühing.” See ei ole üldse äriühing. Puudub juriidiline isik, piiratud vastutus ja maksustamata jaotamata kasum.
• „Ettevõtluskonto sobib igale väikeettevõttele.” Ainult väikeste kuludega ja peamiselt tarbijatele suunatud tegevuseks. Mahaarvamiste puudumine ja KMKR-numbri puudumine muudavad selle tavapäraseks B2B-tööks sobimatuks.
• „Äriühing on ühe inimese jaoks liiast.” OÜ on loodud just selleks: üks omanik, üks juhatuse liige, üks inimene.
• „Eestis registreerimine lõpetab mu kohustused koduriigis.” Eesti registreering lisab maksumaksja, kuid ei kustuta kunagi ühtki. Koduriigi staatusel säilivad oma deklareerimiskohustused, kuni see on ametlikult registrist kustutatud.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused