Eesti on interneti hasartmängumaksu osas kurssi muutnud. Mõne aasta eest seadusesse kirjutatud tõusu asemel langetab riik nüüd kaughasartmängumaksu järk-järgult 6%-lt 4%-ni, karmistades samal ajal kontrolle, mille veebikasiino- ja kihlveokorraldajad peavad läbima enne tegevusloa saamist ja pärast seda.
Loogika on lihtne: madalam määr peaks veenma rohkem rahvusvahelisi iGaming-ettevõtteid Eestis registreeruma ning suurem litsentseeritud hasartmänguturg peaks kokku tooma rohkem maksu. Allpool on reformi seis 2026. aasta septembri seisuga ja selle tähendus Eestis tegutsemist kaalutlevale ettevõttele.
Praegune seis
Kaughasartmängumaksu määr on praegu 5,5% netopanustest ning peaks jõudma 4%-ni 2029. aastal. 2026. aasta augustis korraldas peaminister ennetähtaegse ülevaatuse, seega ei ole hilisemad sammud enam kindlad.
Mis on Eesti kaughasartmängumaks?
Hasartmängumaksu seaduse järgi hõlmab kaughasartmäng internetis pakutavaid õnne- ja osavusmänge ning toto, mida maksustatakse sama määraga. Maksustamise alus on netopanused: panused miinus väljamakstud võidud ehk sektori mõistes hasartmängude brutotulu (GGR). Korraldajad deklareerivad ja tasuvad maksu iga kuu Maksu- ja Tolliametile (EMTA), kes väljastab ka hasartmängulube ja teostab järelevalvet.
Maksutõusust maksulangetuseni: Eesti hasartmängumaksu poliitika pööre
Veel hiljuti liikus suund ülespoole. 2024. aastal tõusis veebikasiinode ja spordiennustuse maks 5%-lt 6%-ni ning 2026. aastaks oli kavandatud 7%. 2025. aasta oktoobris loobus koalitsioon teisest tõusust ja asendas selle vastupidise poliitikaga: järkjärgulise langetusega, et muuta Eesti konkurentsivõimeliseks Malta ja Gibraltari sarnaste iGaming-keskustega.
3. detsembril 2025 võttis Riigikogu muudatused vastu häältega 51 poolt ja 31 vastu. Eelnõu vedas Eesti 200 fraktsioon, mitte Rahandusministeerium, kes hoiatas, et uute korraldajate tulekuta jääb eelarve rahast ilma.
Reformi tähtsamad kuupäevad
Peamised senised verstapostid:
| Kuupäev | Mis juhtus |
|---|---|
| Oktoober 2025 | Valitsus loobub kavandatud tõusust 7%-ni ja toetab astmelist langetust |
| 3. detsember 2025 | Riigikogu võtab hasartmängumaksu seaduse muudatused vastu häältega 51:31 |
| 1. jaanuar 2026 | Jõustub esimene samm 5,5%-ni; jõustuvad hasartmänguseaduse muudatused |
| Juuni 2026 | Rahandusministeerium: pärast langetust ei ole turule tulnud ühtki uut korraldajat |
| 28. august 2026 | Peaminister korraldab allesjäänud määralangetuste ennetähtaegse ülevaatuse |
Uus määrade ajakava
Hasartmängumaksu seadus jaotab langetuse neljale aastale pooleprotsendiliste sammudena:
| Aasta | Kaughasartmängumaksu määr | Staatus |
|---|---|---|
| Kuni 2025. aasta lõpuni | 6% | Varasem määr |
| 2026 | 5,5% | Kehtib |
| 2027 | 5% | Vastu võetud, ülevaatuse ootel |
| 2028 | 4,5% | Vastu võetud, ülevaatuse ootel |
| Alates 2029 | 4% | Vastu võetud, ülevaatuse ootel |
Hasartmänguseaduse muudatused: audit, AML-kontrollid ja rangem järelevalve
Maksulangetus ei tulnud üksi. Hasartmänguseaduse paralleelne muudatus, mis jõustus samuti 1. jaanuaril 2026, on Eesti hasartmänguõiguse esimene sisuline ajakohastus enam kui viieteistkümne aasta jooksul. Selle eesmärk on tagada, et madalama maksumääraga ei kaasneks leebem nõuete täitmine. Peamised muutused korraldajatele:
- Kohustuslik audit. Iga hasartmängukorraldaja majandusaasta aruannet peab auditeerima vandeaudiitor, kes kontrollib ka hasartmängumaksu deklaratsioonide aluseks olevaid andmeid.
- Rahapesu Andmebüroo heakskiit. Enne kui Maksu- ja Tolliamet väljastab tegevusloa, saadetakse taotlus Rahapesu Andmebüroole (FIU), kellel on 60 päeva selle heakskiitmiseks või rahapesuvastastel alustel tagasilükkamiseks. Keeldumine välistab loa saamise.
- Uued kehtetuks tunnistamise alused. Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui teise riigi järelevalveasutus teatab, et korraldaja on sealset korda rikkunud.
- Ajakohastatud mõisted ja vahendid. Kaughasartmängu mõistet uuendatakse, regulaator võib tegevusloa kehtetuks tunnistamise asemel selle peatada ning seadus võimaldab tingimustel kasutada hasartmängudes krüptovarasid.
Mis ei ole muutunud
Eesti hasartmänguregulatsiooni ülesehitus ei ole muutunud. Korraldaja vajab endiselt hasartmängu korraldamiseks tegevusluba ning iga mänguliigi jaoks eraldi korraldusluba; mõlemad väljastab Maksu- ja Tolliamet. Teise ELi riigi luba ei anna õigust teenindada Eesti mängijaid, sest ELi-ülest luba ei ole. Mängijakaitse reeglid jäävad kehtima, sealhulgas kasiinotüüpi mängude vanuse alampiir 21 aastat ja riiklik enesevälistusregister. Nõuded ja tähtajad on kirjeldatud meie hasartmängulitsentsi Eestis teenuse lehel.
Kas maksulangetus on toonud Eestisse uusi iGaming-korraldajaid?
Mitte veel. Eelnõu toetajad prognoosisid, et suurem litsentseeritud turg võiks kasvatada interneti hasartmängude maksulaekumist umbes 22 miljonilt eurolt aastas ligi 30 miljoni euroni 2028. aastaks. Rahandusministeerium avaldas vastupidise stsenaariumi: kui uusi korraldajaid ei tule, kaotab riik 2026. aastal umbes 6 miljonit eurot ja 2029. aastaks 13 miljonit eurot aastas.
2026. aasta juunis teatas ministeerium, et pärast langetust ei ole Eesti turule tulnud ühtki uut veebikasiinot, samal ajal oli menetluses kaks loataotlust. Hasartmängumaksu kogulaekumine vähenes aasta esimese seitsme kuuga 9,7%. Reformi toetajad vastavad, et see näitaja hõlmab ka loteriid ja maapealseid hasartmänge, mille määrasid ei langetatud, ning et kuus kuud on liiga lühike aeg, et hinnata meedet, mis on suunatud ettevõtetele, kelle ümberasumine võtab aasta või rohkem.
Eesti valitsus korraldab hasartmängumaksu langetuse ennetähtaegse ülevaatuse
Seadus nägi ette hindamise 2028. aastal, pärast kaht täisaastat madalama määraga. 28. augustil 2026 palus peaminister Kristen Michal, viidates pingelisele 2027. aasta eelarvele ja üle 5% SKPst ulatuvatele kaitsekuludele, parlamendil ülevaatust varasemaks tuua: kui maksutulu ei kasva, pole tema sõnul mõtet edasiste langetustega jätkata. Tänavune määr ei ole küsimuse all; ülevaatus käsitleb samme 5%, 4,5% ja 4%-ni.
Survel on konkreetne põhjus. Suur osa hasartmängumaksu tulust on seadusega suunatud kultuuri ja spordi rahastamiseks, mistõttu interneti hasartmängude maksulaekumise vähenemine mõjutab kultuurirahastust otse. Seetõttu on kultuuriorganisatsioonid, rahandusministeerium ja opositsioon olnud kõige häälekamad kriitikud ning arutelu keskmes on eelarvearvutus, mitte hasartmängupoliitika.
Mida reform tähendab rahvusvahelistele iGaming-korraldajatele
Eesti luba kaalutleva ettevõtte jaoks on pilt nüansirikkam, kui pealkiri „Eesti langetab hasartmängumaksu 4%-ni” lubab:
- Määrakindlus on poliitiline, mitte õiguslik. Ajakava on seaduses, kuid valitsus on avalikult öelnud, et see võidakse üle vaadata. Testige äriplaani nii 5,5% kui ka 4% määra juures.
- Nõuete täitmise kulud on kasvanud. Kohustuslik audit ja Rahapesu Andmebüroo menetlusetapp lisavad aega ning kulusid sõltumata sellest, mis määraga juhtub.
- Põhieelised jäävad alles. Küps ja täielikult digitaalne hasartmänguregulatsiooni raamistik, selge GGR-i alusel arvutatav maksubaas ning mängijate võitudelt eraldi maksu puudumine.
Iga taotleja peab tegutsema kohapeal registreeritud ettevõtte kaudu, mistõttu esimene samm on tavaliselt ettevõtte asutamine Eestis, millele järgneb loataotlus. Arvestades omandi ja rahastamise rangemat kontrolli tasub ettevõtte struktuur, raha päritolu dokumendid ja raamatupidamine enne taotluse esitamist korda teha.
Korduma kippuvad küsimused
2026. aastal 5,5% netopanustest. Seadus näeb ette edasised langetused 5%-ni 2027. aastal, 4,5%-ni 2028. aastal ja 4%-ni alates 2029. aastast, kuigi valitsus korraldas 2026. aasta augustis nende hilisemate sammude ennetähtaegse ülevaatuse.
Internetis pakutavaid õnne- ja osavusmänge ning totot, mida maksustatakse sama määraga. Maksustamise alus on saadud panused miinus väljamakstud võidud. Loteriisid ja maapealseid kasiinosid maksustatakse erireeglite alusel, mida see reform ei muutnud.
Ei. ELi-ülest hasartmänguluba ei ole. Enne Eestis mängijatele mängude pakkumist peab korraldaja asutama Eesti ettevõtte ning saama Maksu- ja Tolliametilt tegevusloa ja korraldusloa.
Praegune määr kehtib. Ülejäänud langetused on seaduses, kuid peaminister on nõrkade laekumiste ja eelarvesurve tõttu palunud parlamendil need varem üle vaadata. Otsust oodatakse 2027. aasta eelarveprotsessi käigus.
Majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud, loataotlused vajavad Rahapesu Andmebüroo heakskiitu rahapesuvastastel alustel ning regulaator võib lube peatada ja võtta arvesse teiste riikide järelevalveasutuste tuvastatud rikkumisi.
