Eesti või Saksamaa ettevõtluseks: OÜ või GmbH?

Paberil pakuvad Saksamaa ja Eesti sama toodet: Euroopa Liidu osaühingut, millel on täielik juurdepääs ühtsele turule ja ELi käibemaksukäsitlusele. Tegelikkuses ei saaks need kaks riiki teineteisest rohkem erineda. Saksamaa on ELi suurim majandus ja üks nõudlikumaid kohti ettevõtte asutamiseks; Eesti on üks väiksemaid ning on kaks aastakümmet vähendanud ettevõtte halduse brauseriaknani.

Sobiv valik sõltub küsimusest, mille asutajad sageli vahele jätavad: kas Saksamaa on teie turg või on Euroopa vaid teie platvorm? GmbH on mõeldud füüsilise kohaloleku ümber – kapital Saksamaa pangas, notari pitser, kohalikud nõustajad ja tavaliselt kohalik tegevus; OÜ on mõeldud kaugelt tegutsemiseks, kus asutamine, allkirjastamine, arvete esitamine ja aruandlus toimuvad veebis kõikjalt. See juhend on konsultantidele, SaaS-i asutajatele, agentuuridele, e-kaubanduse müüjatele ja teistele ettevõtjatele, kes otsustavad, kus ELis äri alustada – ning kui vajate tegelikult Euroopa juriidilist isikut, mitte Saksamaa turule suunatud ettevõtet, on ettevõtte asutamine Eestis loomulik lähtepunkt.

Saksamaa kui turg, Eesti kui platvorm

Neid kahte ei loodud kunagi omavahel konkureerima. Saksamaa väärtus peitub täielikult väljaspool selle äriühinguõigust: ligikaudu 84 miljonit tarbijat, ELi sügavaimad tööstuslikud tarneahelad, suurim ettevõtjatest ostjate hulk ja paljudes sektorites piirkonna investorid. Asutajad loovad seal ettevõtte, et seal tegutseda; juriidiline isik on sissepääsupilet, mitte tõmbenumber.

Eesti väärtus seisneb mehhanismis endas: ettevõte, mis eksisteerib peaaegu täielikult tarkvaras – asutatakse veebiregistris, allkirjastatakse digitaalse ID-ga, esitatakse arveid kõikjalt – ilma sissemakstud kapitali, notariaalse toimingu või seoseta konkreetse kliendibaasiga. Probleemid algavad tööriistade vahetamisel: OÜ-d püütakse kasutada Saksamaa turu ettevõttena või GmbH asutatakse sisutühja kestana piirideta veebiettevõtte jaoks.

Eesti ja Saksamaa võrdlus lühidalt: täielik võrdlustabel

Siin on võrdlus ettevõtte asutamise, maksustamise ja jooksva halduse kohta mõlemas riigis – kapital, ajakava, maksumäärad, kohalolek ja keel. Näitajad muutuvad ajas; võtke neid suunisena ning kontrollige enne struktuuri valimist kehtivaid numbreid.

Saksa GmbH vs. Eesti OÜ (ja vahepealne UG)

Praktiliselt iga asutaja jõuab siin valikuni kolme ettevõttevormi vahel – lisaks üks hübriidlahendus, mida tasub teada.

GmbH: Saksamaa standardne piiratud vastutusega äriühing

GmbH (Gesellschaft mit beschränkter Haftung, sõna-sõnalt „piiratud vastutusega äriühing”) on Saksamaal vaikimisi kasutatav äriühinguvorm, mida kasutab üle miljoni ettevõtte. Saksamaa hankeosakond, üürileandja, pank ja töötaja mõistavad GmbH-d, millel on Handelsregisteris HRB-number – sellel tuntusel on tegelik äriline väärtus ning just seda te kapitali ja notari eest ostate.

Nõuded on vastavalt tõsised: GmbHG järgi 25 000 € osakapitali, millest enne registrikannet peab Saksamaa kontole olema tasutud vähemalt 12 500 €, ning Saksa notari juures notariaalselt tõestatud põhikiri – kaugelt tegutsevad asutajad kasutavad notariaalselt tõestatud ja apostillitud volikirja. Osanike ja juhatuse liikme (Geschäftsführer) suhtes ei kehti sellisena kodakondsus- ega elukohanõudeid, kuid kolmanda riigi kodanik, kes kavatseb ettevõtet juhtida Saksamaa pinnalt, vajab üldjuhul Saksamaa elamisluba: ettevõtte omamine ja selle juhtimine riigi seest on eraldi õigusküsimused.

UG (haftungsbeschränkt): väike kapital, nähtavad piirangud

UG – kõnekeeles „mini-GmbH” – on olemas just seetõttu, et 25 000 € on takistus: selle võib asutada 1 € osakapitaliga samal notariaalsel teel. Konks on struktuurne: 25% iga aasta kasumist jääb reservi lukustatuks, kuni koguneb 25 000 € ja ettevõte saab muutuda täis-GmbH-ks, samal ajal kui dokumentidel kohustuslik järelliide „UG (haftungsbeschränkt)” jääb nähtavaks väikese kapitaliseerituse märgiks.

Eesti OÜ: kaugjuhtimiseks loodud ELi ettevõte

Eesti osaühing täidab GmbH-ga sama õiguslikku rolli – piiratud vastutusega eraühing –, kuid peaaegu kõik nõuded osutavad vastupidises suunas. Kapital algab ühest sendist osaniku kohta. Üks inimene võib ettevõtet omada ja olla selle ainus juhatuse liige. Välisomandile piiranguid ei ole ning osanikud ega juhatuse liikmed ei pea Eestis elama.

Ettevõtte avamine Eestis toimub veebis: e-residentsuse kaardiga ei hõlma tavapärane tee üldse notarit ning register kinnitab ettevõtte tavaliselt ühe tööpäeva jooksul. Kui GmbH jagab halduse notari büroo, Handelsregisteri ja Finanzamti vahel, koondab OÜ selle ühte digikanalisse, mida saab kohaliku teenusepakkujaga kasutada inglise keeles. Lisage vajadusel ELi käibemaksunumber ning Euroopa panga või makseasutuse ELi IBAN ja ettevõte on täielikult toimiv, ilma et omanik peaks kunagi piiri ületama.

OÜ ei saa pakkuda positsiooni Saksamaa sees. Kui teie ostjad on Saksa suurettevõtted, meeskond on Saksamaa palgaarvestuses või kaup asub Saksa laos, muutub kergus, mis teeb OÜ mujal ahvatlevaks, seal puuduseks.

Kesktee: Eesti OÜ Saksa filiaal (Zweigniederlassung)

Arutelu esitatakse tavaliselt kui „OÜ või GmbH”, kuid olemas on hübriid: Eesti OÜ, mis registreerib Saksamaal filiaali, kui seal tekib tegelik tegevus. See ei ole maksusoodustus: filiaal, mis kujutab endast püsivat tegevuskohta, maksab sellele omistatavalt kasumilt Saksamaa makse, sealhulgas ärimaksu. Selle eelis on lihtsus – üks tegutsev ettevõte, millel on Saksamaal registreeritud üksus, millega Saksa vastaspooled saavad suhelda. Looge see siis, kui Saksamaa tegevus on tegelik, mitte selle ootuses.

Struktuuri sobitamine asutajaga

Kuidas valikud paigutuvad, kui kapitali, formaalsusi ja turusignaali koos hinnata.

Ettevõtte tulumaks Saksamaal vs. Eestis

Maksude juures lakkab võrdlus olemast maitse küsimus: Saksamaal ligikaudu 30% aastas, Eestis aga 0% ettevõttesse jäetud kasumilt. Need kaks süsteemi tuginevad vastandlikele põhimõtetele – ja erinevus on eurodes mõõdetav.

Saksamaa ettevõttemaksud: Körperschaftsteuer, solidaarsuslisa ja ärimaks

Saksamaa ettevõtte kasumit maksustatakse ettevõtte tasandil kaks korda. Ettevõtte tulumaks (Körperschaftsteuer) on kindel 15%, millele lisandub sellelt maksult 5,5% solidaarsuslisa, mis teeb föderaalseks tegelikuks määraks 15,825%. Lisaks tuleb kohaliku omavalitsuse ärimaks (Gewerbesteuer): baasmäär 3,5%, mis korrutatakse iga omavalitsuse enda kordajaga ehk Hebesatz.

Kuna kordaja on kohalik, ei ole ühtset riiklikku maksumäära. Tüüpilise suure linna ligikaudu 400% kordaja juures on ärimaks umbes 14% ning kogukoormus läheneb 30%-le. Madala kordajaga omavalitsustes võib kogumäär olla ligi 24%; kõrge kordajaga linnades tõuseb see 36% suunas. Ärimaksu ei saa ettevõtte tulumaksust maha arvata ning GmbH – erinevalt füüsilisest isikust ettevõtjast või seltsingust – ei saa ärimaksuvaba miinimumi ja seda maksustatakse esimesest eurost.

Arvud 100 000 € GmbH kasumi kohta

Tüüpilises omavalitsuses loovutab GmbH 100 000 € kasumist ettevõttemaksudena ligikaudu 30 000 €. Ülejäänud 70 000 € maksmine füüsilisest isikust osanikule toob kaasa Abgeltungsteuer’i 26,375% kinnipeetava maksu – veel umbes 18 460 € –, jättes omanikule ligikaudu 51 500 €, kusjuures kogukoormus läheneb 48%-le.

Üks märkus planeerijatele: seaduse järgi langeb ettevõtte tulumaks 15%-lt 10%-le etapiti aastatel 2028–2032, viies ettevõtte tasandi koormuse napilt alla 25% – see on oluline trend, mis ei muuda siiski midagi täna otsustava ettevõtte jaoks.

Eesti ettevõttemaksud: 0% jaotamata kasumilt, jaotamisel umbes 22%

Eesti põhiväidet tsiteeritakse sageli kui „0% ettevõtte tulumaksu”, mis on tõene ainult kindlas tähenduses: riik lihtsalt ootab. Jaotamata kasumilt ei maksta ettevõtte tulumaksu, ükskõik kui kaua see ettevõttesse jääb – reinvesteerimine on sisuliselt maksuvaba.

Maksukohustus tekib jaotamisel. Dividendi maksmisel tasub ettevõte ise ettevõtte tulumaksu 22/78 netosummast – ligikaudu 22% brutosummast – ning tavapärasel juhul ei küsi Eesti osanikult midagi täiendavat. Sama maks kehtib varjatud väljamaksetele: erisoodustusi, kingitusi, ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja siirdehinna korrigeerimisi maksustatakse nagu dividende.

Arvud 100 000 € OÜ kasumi kohta

Jätke 100 000 € ettevõttesse ja aasta Eesti maksuarve on null. Kui otsustate selle asemel maksta omanikule 78 000 € netodividendi, lisab ettevõte sellele 22 000 € ettevõtte tulumaksu (78 000 × 22 ÷ 78). Mida osanik seejärel maksab, kui üldse, sõltub tema elukohariigist.

Dividendide deklareerimist ja väljamaksmist ning maksu deklareerimist käsitleme eraldi juhendis dividendide kohta Eestis.

GmbH või OÜ: odavam variant sõltub teie jaotuspoliitikast

Asetage kaks süsteemi kõrvuti ja vastus jaguneb selgelt kasumi jaotamise poliitika järgi. Kasumit tagasi ettevõttesse suunav äri maksab Saksamaal igal aastal ligikaudu 30% ja Eestis mitte midagi – 200 000 € aastakasumi puhul on see umbes 60 000 € aastas, mis rahastab kas värbamist, toodet ja turundust või Finanzamti. Edasilükatud maks jääb ettevõttesse kasutusse ning eelis kasvab aasta-aastalt.

Ettevõte, mis tühjendab oma kontod igal aastal, näeb väiksemat erinevust: Eestis kokku umbes 22%, Saksamaal aga umbes 30% ettevõtte tasandil ning dividendidelt veel 26,375%. Eesti jääb endiselt ettepoole, kuid edasilükkamine – omadus, mille poolest süsteem on kuulus – ei anna siis mingit eelist. Iga-aastase väljamaksega asutaja puhul peaks otsus põhinema turuvajadustel, mitte maksudel.

Saksamaal elamine Eesti ettevõttega: maksuresidentsus ja CFC-reeglid

Üks olukord vajab erilist tähelepanu, sest just siin eksivad asutajad kõige sagedamini: elatakse Saksamaal, registreeritakse OÜ ja eeldatakse, et Eesti maksukäsitlus kohaldub automaatselt.

See ei välista Eesti ettevõtte kasutamist Saksamaaga seotud isiku jaoks – tulemus sõltub asjaoludest: kus otsused tehakse, kus töö toimub, kuidas ettevõtet juhitakse. Paljud lahendused on täiesti toimivad. Saksamaast väljaspool asuva asutaja puhul küsimust üldse ei teki; Saksamaa maksuresident peaks struktuuri laskma nõustajal üle vaadata enne, mitte pärast asutamist.

Eesti või Saksamaa: kus peaksite oma ettevõtte registreerima?

Võrrelge allolevaid kahte loendit oma plaanidega – tavaliselt on vastuseks paremini sobiv loend.

Saksamaa on mõistlik, kui…

• teie kliendid on Saksa ettevõtted, eelkõige keskastme ja suurettevõtete ostjad;
• värbate Saksamaal või vajate seal ladu, kontorit, töökoda või täitmiskeskust;
• kaasate kapitali Saksa või DACH-piirkonna investoritelt;
• teie tegevus nõuab Saksamaa tegevusluba või regulatiivset registreeringut;
• olete või kavatsete saada Saksamaa maksuresidendiks ning juhite ettevõtet sealt.

Siin ei lihtsustaks Eesti juriidiline isik midagi – see oleks välismaine kest sisuliselt Saksa ettevõtte ümber. Kui olemasoleva OÜ ümber tekib hiljem tegelik tegevus Saksamaal, on eespool kirjeldatud filiaal tavapärane lahendus.

Eesti on mõistlik, kui…

• Saksamaa on üks mitmest turust, kuhu müüte, mitte äri määratlev turg;
• kasum läheb tagasi kasvu, mitte iga-aastaste dividendide maksmisse;
• te ei palka kedagi ega rendi midagi Saksamaa pinnal;
• 25 000 € lukustatud kapitali ja notariaalne protsess ei annaks teile äriliselt midagi;
• juhite ettevõtet väljaspool Saksamaad ning soovite digitaalse ja ingliskeelse halduse võimalust.

Kui enamik neist punktidest kehtib, olete just selline asutaja, kelle jaoks OÜ loodi – GmbH kapital, notar ja iga-aastane maksuarve ostaksid teile usaldusväärsust turul, mida te ei sihi.

Kuluvad vead Eesti ja Saksamaa vahel valides

• Eeldamine, et OÜ väldib Saksamaa makse, kui elate Saksamaal. Sellisele korraldusele võivad kohalduda tegeliku juhtimiskoha ja CFC-reeglid – laske seda esmalt professionaalselt kontrollida.
• Peamiste maksumäärade võrdlemine eraldi. Eesti maksustab väljamakseid; Saksamaa maksustab kasumit selle tekkimisel. Ainult teie enda jaotuspoliitika muudab numbrid võrreldavaks.
• UG valimine soodsa GmbH-na. See lahendab kapitaliprobleemi, kuid tekitab usaldusväärsusprobleemi just nende vastaspoolte silmis, kelle pärast Saksamaale tulite.
• OÜ-lt Saksamaa uste avamise ootamine. Kui kliendid, konkurendid ja töötajad on Saksamaal, teeb välismaine juriidiline isik hangete, panganduse ja värbamise lihtsustamise asemel keerulisemaks.

Kokkuvõte: sisenemine Saksamaa turule või kaugelt hallatav ELi baas

Kui teie ettevõte on tõeliselt rahvusvaheline – kliendid eri riikides, hajutatud meeskond, reinvesteeritud kasum –, on Eesti selle praktiline kodu: päris ELi ettevõte, mis asutatakse umbes päevaga riigilõivu eest, mida juhitakse täielikult veebis e-residentsuse kaudu ja mida ei maksustata enne raha väljavõtmist.

Saksamaa tasustab teistsugust asutajat. Selle kapitalinõue, notariaalne protsess, saksakeelne haldus ja ligikaudu 30% suurune iga-aastane maks on sissepääsutasu äritegevuseks ELi suurimal turul – väärt iga eurot, kui plaan hõlmab Saksa kliente, töötajaid ja investoreid, ning tarbetu koorem, kui seda ei hõlma.

Seega ei ole tegelik küsimus „kumb maksusüsteem on parem”, vaid „milleks ettevõte on”. Eestist on sobiv müüa Saksamaale kaugelt; Saksamaal sees tegutsemine on Saksamaa töö – ning ausus selle suhtes, kumb teid kirjeldab, lahendab ülejäänu.

Laiema pildi jaoks peale nende kahe riigi vaadake meie ülevaateid parimast kohast ettevõtte asutamiseks ja sellest, milline riik on teie äri alustamiseks parim.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma töötab asutajatega just selles otsustuspunktis. Ütleme teile otse, millal teie mudel vajab Saksa või muud kohalikku juriidilist isikut ja millal Eesti ettevõte teeb sama töö murdosa halduskuluga.

Kui Eesti sobib, korraldame kogu asutamise: ettevõtte registreerimise, seadusjärgse juriidilise aadressi ja kontaktisiku ning välismaalt juhitavate ettevõtete jooksva raamatupidamise ja majandusaasta aruanded.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused