Kui Teil on ettevõtteid rohkem kui ühes riigis või kavatsete mõne neist ühel päeval müüa, soovitab keegi varem või hiljem koondada need valdusettevõtte alla. See juhend selgitab, kuidas Eestis asuvat valdusettevõtet maksustatakse, milles see on klassikalistest valdusettevõtete asukohtadest parem ja milles jääb neile alla.
Lühivastus
Eestis asuv valdusettevõte on tavaline osaühing (OÜ), mis omab teiste ettevõtete osalusi ega tegele ise kauplemisega. See ei maksa dividendidelt ega müügitulult ettevõtte tulumaksu enne, kui jaotab kasumi oma osanikele (siis 22/78 netosummast); tütarettevõtete dividende, milles tal on vähemalt 10% osalus, saab edasi maksta maksuvabalt ning Eesti ei pea riigist välja makstavatelt dividendidelt midagi kinni. See sobib halvasti kontsernidele, kes tuginevad konsolideeritud kahjumite tasaarvestusele või ei suuda näidata, et tegelikud otsused tehakse Eestis.
Kellele see juhend on mõeldud
Ettevõtjatele ja investoritele, kellel on ettevõtteid rohkem kui ühes riigis, asutajatele, kes plaanivad koondada oma osalused või ettevõtte müüa, ning nõustajatele, kes võrdlevad Eestit klassikaliste valdusettevõtete asukohtadega.
Mis on Eestis asuv valdusettevõte
Eesti õiguses ei ole eraldi juriidilist vormi nimega valdusettevõte. Eestis asuv valdusettevõte on tavaline osaühing ehk OÜ, mida kasutatakse teiste ettevõtete osaluste omamiseks, mitte kaupade või teenuste müümiseks, ning see registreeritakse tavapärase ettevõtte asutamine Eestis menetluse kaudu. Ühe vara või tehingu hoidmiseks loodud ettevõtet nimetatakse tavaliselt SPV-ks; see juhend käsitleb emaettevõtet, mis asub ühe või mitme tegevusettevõtte kohal.
Eestis puudub eriline valdusettevõtete maksurežiim. Madalmaades, Luksemburgis või Küprosel sõltub valdusettevõte iga-aastasest kasumimaksust tehtavatest vabastustest; Eestis puudub iga-aastane kasumimaks, mistõttu pole midagi vabastada ega midagi taotleda.
Nagu iga Eesti OÜ, võib ka valdusettevõte olla 100% välisomandis ja juhitud välismaalt ning selle osanikeks võivad olla nii ettevõtted kui ka füüsilised isikud. Seega võib see paikneda omandiahelas ükskõik kus: asutajatele kuuluva tipmise ettevõttena või olemasoleva välismaise emaettevõtte all asuva vaheettevõttena. Eestis ei võeta kapitali sissemaksetelt tasu ega maksustata netovara.
Kuidas Eestis asuvat valdusettevõtet maksustatakse
Olulised on kolm reeglit: ettevõtte tulumaksu ei maksta enne kasumi jaotamist, osaluse vabastus võimaldab tütarettevõtete dividende maksuvabalt edasi maksta ning raha Eestist väljumisel puudub kinnipeetav maks. Neljas reegel ehk kuritarvituste vastane reegel otsustab, kas struktuur võib neid kasutada.
Ettevõtte tulumaksu ei maksta enne kasumi jaotamist
Tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt maksab ettevõte ettevõtte tulumaksu ainult siis, kui ta jaotab kasumi oma osanikele. Jaotamata ja reinvesteeritud kasumit ei maksustata ning see hõlmab dividende, intresse, litsentsitasusid ning aktsiate ja muu vara müügist saadud tulu. Milliseid makseid käsitatakse jaotamisena, selgitab meie juhend ettevõtte tulumaks Eestis.
Näide: Eesti emaettevõte müüb tütarettevõtte 4 miljoni € suuruse kasumiga. Riigis, kus kehtib iga-aastane ettevõtte tulumaks, hinnatakse kasumi suhtes osaluse vabastuse kohaldatavust minimaalse osaluse ja hoidmisperioodi tingimuste alusel ning tingimuste mittetäitmisel tuleb maks tasuda samal aastal. Eestis jääb kasum lihtsalt ettevõttesse jaotamata kasumina ning kogu 4 miljonit € on saadaval järgmise ettevõtte ostmiseks, uue tütarettevõtte kapitaliseerimiseks või kontsernisisese laenu andmiseks. Ettevõtte tulumaks 22% brutosummast, mida arvestatakse 22/78 väljamakstud netosummast, tekib üksnes siis ja siis, kui omanik võtab raha isiklikult välja, nagu selgitab meie artikkel dividendide maksustamine Eestis.
Tütarettevõtetelt saadud dividendide osaluse vabastus
Maksu edasilükkamine lükkab maksmise vaid edasi. Tulumaksuseaduse § 50 (1¹) osaluse vabastus läheb kaugemale. Dividende, mille emaettevõte on saanud tütarettevõttelt, milles tal on oluline osalus, saab maksta edasi emaettevõtte enda osanikele ilma Eesti ettevõtte tulumaksuta, sest kasumit on tütarettevõtte tasandil juba üks kord maksustatud. Vabastus kohaldub, kui Eesti ettevõtte makstav dividend pärineb ühest järgmistest allikatest:
| Aluseks oleva kasumi allikas | Tingimus |
|---|---|
| Eesti, ELi, EMP või Šveitsi maksuresidendist ettevõtte dividendid | Osalus vähemalt 10% aktsiatest või häältest |
| Mis tahes muu riigi residendist ettevõtte dividendid | Osalus vähemalt 10%, ja aluseks olevat kasumit maksustati välisriigis tulumaksuga või dividendilt peeti välisriigis tulumaks kinni |
| Ettevõtte enda ELis, EMPs või Šveitsis asuva filiaali (püsiva tegevuskoha) kasum | Lisatingimus puudub |
| Mujal asuva filiaali kasum | Kasumit maksustati filiaali asukohariigis |
| Saadud likvideerimisjaotis, aktsiate tagasiostu- ja kapitali vähendamise väljamaksed | Summa maksustati selle maksnud ettevõtte tasandil |
Seadus näeb ette ainult 10% künnise ega sätesta minimaalset hoidmisperioodi, mida paljud teised Euroopa riigid siiski nõuavad; seega ei takista ooteperiood ümberkorraldusi ega kiiret edasimüüki. Kohalduvad kaks välistust: madala maksumääraga jurisdiktsioonide ettevõtete dividendid ning dividendid, mille maksjaettevõte võis oma maksustatavast kasumist maha arvata. Alla 10% osaluse puhul, mis on noteeritud aktsiate portfelli korral tavapärane, kohaldub selle asemel § 54 (5) krediidimeetod: dividendilt välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse maha Eestis edasijaotamiselt tasumisele kuuluvast maksust.
Kasumi Eestist väljumisel kinnipeetav maks puudub
Kinnipeetav maks on maks, mille riik peab kinni allikas, kui ettevõte maksab osanikele dividende. Eestis dividendidelt seda ei peeta: määr on 0% ettevõtetele ja füüsilistele isikutele, residentidele ja mitteresidentidele, ilma et oleks vaja tugineda maksulepingule.
Siin ebaõnnestuvad teiste riikide valdusstruktuurid sageli. Emaettevõtte enda tulult makstav maks on tavaliselt hallatav, kuid omanikule tehtavatelt maksetelt kinnipeetav maks sõltub maksulepingust ning lepingu soodustustest võidakse keelduda, kui struktuuri peamine eesmärk on maksustamine. Eestis sellist tasandit ei ole. Alles jääb osaniku enda riik, kus dividend on tavaliselt kohalike reeglite järgi maksustatav; Eestis tasutav 22/78 on ettevõtte kasumi maks, mitte kinnipeetav maks, mistõttu dividendide maksulepingujärgsed määrad seda ei vähenda.
Kuritarvituste vastane reegel
Tulumaksuseaduse § 5¹ üldise kuritarvituste vastase reegli kohaselt jäetakse tehing või tehingute ahel maksustamisel tähelepanuta, kui täidetud on kaks tingimust: esiteks on üks selle peamisi eesmärke seaduse eesmärgiga vastuolus oleva maksueelise saamine ja teiseks ei ole tehing tegelik, st seda ei tehtud majanduslikku sisu kajastavatel tegelikel ärilistel põhjustel. Sarnased testid sisalduvad maksukorralduse seaduse §-s 84 ja enamikus Eesti maksulepingutes. Omandiahelasse üksnes kinnipeetava maksu vältimiseks lisatud Eesti emaettevõte ei läbiks seda testi.
ELi direktiivid ja maksulepingud: dividendide jõudmine Eestisse
Enne selle kohaldumist peab dividend väljuma tütarettevõtte riigist, kus rakendub kohalik kinnipeetav maks. ELi liikmesriigina annab Eesti oma ettevõtetele juurdepääsu ema- ja tütarettevõtjate direktiivile, mis üldjuhul kaotab nõuetele vastavate ELi tütarettevõtete dividendidelt kinnipeetava maksu, ning intressi ja litsentsitasude direktiivile kontsernisiseste intressi- ja litsentsitasu maksete puhul. Väljaspool ELi tugineb Eesti oma topeltmaksustamise vältimise lepingutele: sõlmitud on 70 lepingut, neist 66 kehtib, sealhulgas Ühendkuningriigi, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Hiina, Jaapani, Singapuri ja Araabia Ühendemiraatidega. Lüngad on peamiselt Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, mistõttu sealsete tütarettevõtetega kontsern peaks loendit esmalt kontrollima.
Millal Eestis asuv valdusettevõte sobib halvasti
Eestis asuval valdusettevõttel on ka piirangud ning enne valiku tegemist on olulised neist neli. Esimene on kontserni maksustamine: Eestis seda ei ole, seega ei saa ühe kontserniettevõtte kahjumit tasaarvestada teise kasumiga. Jaotamispõhine süsteem leevendab seda, sest iga-aastast kasumit, mida varjata, alguses ei ole, kuid koduriigis konsolideeritud maksusoodustusega harjunud kontsernid seda Eestist ei leia. Emaettevõte peab siiski raamatupidamise seaduse alusel koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, välja arvatud juhul, kui kontsern jääb väikese konsolideerimisgrupi suuruse piirmäärade alla. See on raamatupidamise kulu, mida eraldiseisval OÜ-l koos tema tavalise majandusaasta aruandega ei ole.
Teine piirang on sisuline tegevus ehk koht, kus otsused tegelikult tehakse. Emaettevõtet, mille juhatus kohtub ja otsustab ainult teises riigis, võidakse seal käsitada maksuresidendina või püsivat tegevuskohta (maksustatavat kohalolekut) omavana, sõltumata registrikandest, ning see riik maksustab kasumit oma reeglite järgi. Eesti poolelt võib kuritarvituste vastane reegel keelduda vabastustest emaettevõtte puhul, mis eksisteerib üksnes paberil. Tegelik otsustamine Eestis ja dokumenteeritud juhatuse tegevus väldivad mõlemat.
Kolmas piirang tuleneb omaniku enda riigist. Kontrollitava välismaise ettevõtte (CFC) reeglid võimaldavad riigil maksustada tema residentide kontrollitava välismaise ettevõtte jaotamata kasumit. Eesti enda CFC reeglid tulumaksuseaduse §-s 54³ on kitsad. Need hõlmavad üksnes mittetegelikke kokkuleppeid, sisuliselt olukordi, kus välisettevõte hoiab vara või võtab riske ainult seetõttu, et otsuseid teevad Eesti emaettevõtte enda inimesed. Neid ei kohaldata üldse, kui välisettevõtte eelmise majandusaasta kasum ei ületanud 750 000 € ja selle passiivne tulu, nagu intressid ja dividendid, ei ületanud 75 000 €. Osaniku elukohariigil on tavaliselt oma laiemad CFC reeglid ning maksustamata kasumit koguv välismaine valdusettevõte on just selline juhtum, mida need sihivad.
Neljas piirang on praktiline: pangandus. Valdusettevõttel ei ole kliente ega arveid, mistõttu pangad ja makseasutused kontrollivad seda põhjalikumalt kui kaubandusettevõtet. Eesti ettevõttele ärikonto avamine on võimalik, kuid omanikud peaksid olema valmis üksikasjalikult selgitama struktuuri, selle tegelikke kasusaajaid ja raha päritolu.
Tüüpilised valdusstruktuurid ja Eesti sobivus
| Struktuur | Miks Eesti emaettevõte toimib |
|---|---|
| Tegevustütarettevõtted mitmes riigis | Dividendid jõuavad ühte ELi emaettevõttesse direktiivi ja maksulepingute soodustuste alusel; osaluse vabastus eemaldab teise maksukihi |
| Asutajad koondavad oma osalused | Valdusettevõttest saab tegevusettevõtte ainus osanik ning asutajate vaheline kokkulepe sõlmitakse valdusettevõtte tasandil |
| Arendamine ja müük | Müügitulu jääb emaettevõtte tasandil maksustamata ja selle saab täies ulatuses reinvesteerida järgmisse ettevõtmisse |
| Tegevusest eraldatud varad | IP, seadmed või kinnisvara hoitakse kaubandusettevõtte kohal, selle tegevusriskidest eemal; kahe ettevõtte vahelised tasud peavad vastama turuhinnale |
| Investeeringud ja portfelliosalused | Osaluse vabastus tingimustele vastavatelt osalustelt; väiksemate positsioonide puhul krediidimeetod |
Kui Eesti ettevõte peab asuma välismaise emaettevõtte all, mitte tipus, vaadake meie juhendit tütarettevõtted Eestis. Klassikaliste valdusettevõtete asukohtade kõrvutamiseks vaadake meie võrdlusi Eesti ja Küpros ning Eesti ja Madalmaad.
Eesti valdusettevõtte asutamine
Valdusettevõte registreeritakse samamoodi nagu iga teine OÜ, mõne tööpäeva jooksul ja sama kuluga; menetluses ei sõltu miski sellest, mida ettevõte hakkab omama. Võimalusi ja pakette kirjeldatakse meie lehel ettevõtte asutamine Eestis.
Enne registreerimist tehakse kaks otsust. Esimene puudutab Eesti ettevõtte asukohta ahelas: kas otse tegevusettevõtete kohal või olemasoleva emaettevõtte all, ning kuidas olemasolevad osalused sinna sisse makstakse. Teine puudutab omaniku enda riiki: selle CFC reegleid, maksulepingut Eestiga ja isiklikku tulumaksu dividendidelt, mida omanik lõpuks saab. Esimene on Eesti õiguse küsimus, teine vajab nõu koduriigis. Kui olukord on keeruline, on kavandatava struktuuri kohta koostatud kirjalik õiguslik arvamus tavaliselt odavam lähtekoht kui esmalt registreerida ja hiljem parandada.
Kas Eestis asuv valdusettevõte sobib Teie kontsernile
Rohkem kui ühes riigis asuvate tütarettevõtetega kontserni jaoks hoiab Eesti emaettevõte mõlemad tasandid selgena: nõuetele vastavad dividendid liiguvad maksuvabalt, müügitulu jääb maksustamata kuni selle jaotamiseni ja väljaminevalt rahalt midagi kinni ei peeta. Kas sellest piisab, sõltub tütarettevõtete asukohast, omaniku elukohast ja struktuuri eesmärgist lähiaastatel. Meie Tallinna juristid struktureerivad ja registreerivad Eestis valdusettevõtteid rahvusvahelistele kontsernidele ning raamatupidajad korraldavad järgneva konsolideeritud aruandluse. Kui struktuur on juba paigas, hõlmab meie ettevõtte registreerimine Eestis teenus asutamist; kui mitte, kirjeldage meile kontserni ülesehitust ja me ütleme, kas Eesti emaettevõte seda parandab.
Määrad ja lepingute arvud seisuga oktoober 2026. Allikad: Tulumaksuseadus Riigi Teataja-s, Estonian Tax and Customs Board (EMTA), Rahandusministeerium.
Korduma kippuvad küsimused
Eestis asuv valdusettevõte on tavaline osaühing (OÜ), mille eesmärk on omada teiste ettevõtete osalusi, mitte kaubelda. Eesti õiguses puudub eraldi valdusettevõtte vorm, seega kohaldatakse tavapäraseid OÜ registreerimise, juhtimise ja aruandluse reegleid.
See ei maksa dividendidelt, intressidelt, litsentsitasudelt ega aktsiate müügist saadud tulult ettevõtte tulumaksu seni, kuni raha jääb ettevõttesse. Maks 22/78 netosummast tekib üksnes kasumi jaotamisel osanikele ning nõuetele vastavate tütarettevõtete dividendidega rahastatud väljamaksed on vabastatud ka siis.
Jah, kui valdusettevõttele kuulub tütarettevõttest vähemalt 10%; minimaalset hoidmisperioodi ei kohaldata. ELi, EMP ja Šveitsi väliste tütarettevõtete puhul peab aluseks olevat kasumit olema ka välisriigis maksustatud või dividendilt peab olema maks kinni peetud. Alla 10% puhul võib selle asemel välisriigi maksu krediteerida.
Ei. Eesti ettevõtte mitteresidendist ettevõtetele või füüsilistele isikutele makstud dividendidelt ei peeta Eestis maksu kinni. Dividend on tavaliselt maksustatav osaniku enda riigis selle riigisiseste reeglite alusel.
Jah. Ettevõte võib olla 100% välisomandis ja seda võivad juhtida mitteresidendid. Välismaalt juhitaval ettevõttel peab olema Eestis registreeritud aadress ja kohalik kontaktisik ning maksuresidendiks muutumise vältimiseks riigis, kus juhatus tegelikult asub, peaks ta tegema tegelikke otsuseid Eestis.
Jah. ELi-välise tütarettevõtte dividendid on Eestis vabastatud, kui valdusettevõttele kuulub vähemalt 10% ning kasumit maksustati või tütarettevõtte riigis peeti dividendilt maks kinni. Kui palju see riik kinni peab, sõltub selle maksulepingust Eestiga, seega tasub enne struktuuri valimist lepingute loendit kontrollida.