Kui avate välismaal pangakonto, asute tööle teises riigis või alustate ettevõtlust, küsitakse teilt esimeste asjade seas maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Maksuhaldurid, pangad ja tööandjad kasutavad neid koode, et täpselt kindlaks teha, kes ja millelt makse tasub – nii koduriigis kui ka piiriüleselt.
Selles juhendis selgitab litsentsitud äriteenuste ja raamatupidamise pakkuja Eesti Firma lihtsas keeles, mis on TIN, kes selle väljastab, kust enda oma leida, mille poolest see erineb käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrist ning miks nii paljud asutused seda küsivad.
Mis on TIN?
Maksukohustuslase identifitseerimisnumber (TIN) on kordumatu kood, mille maksuhaldur määrab maksukohustuslasele. See võimaldab riigil eristada inimesi ja ettevõtteid ning tagada, et maksudeklaratsioon või makse seostatakse teiega, mitte mõne teise samanimelise isikuga. Mõnes riigis on see eraldi, üksnes maksustamiseks kasutatav number. Paljudes teistes riikides täidab maksunumbri ülesannet lihtsalt isikukood või ettevõtte registrikood.
Lihtsalt öeldes
TIN on justkui teie kontonumber riigi maksusüsteemis. Kui raha, tulu või aruandluskohustus tuleb siduda konkreetse inimese või ettevõttega, loob selle seose just see kood.
Kust leida oma maksunumber?
Nii Euroopa Komisjon kui ka OECD avaldavad näiteid ELi liikmesriikides ja paljudes teistes jurisdiktsioonides kasutatavate maksukohustuslase identifitseerimisnumbrite kohta. Nendes andmebaasides kirjeldatakse iga riikliku numbri vormingut, ülesehitust ja väljastavat asutust. Komisjoni portaalis on ka veebimoodul, mille abil saab kontrollida, kas teile antud maksunumbri vorming on kehtiv.
Eesti on erijuhtum: siin ei väljastata eraldi maksunumbrit. Et teada saada, milliseid koode selle asemel kasutatakse ja mida sisestada, kui vormil küsitakse Eesti TINi, lugege meie juhendit selle kohta, kuidas TIN Eestis toimib.
Maksukohustuslase identifitseerimisnumbrite liigid
Eri maksukohustuslastele antakse erinevat liiki numbreid. Nimetused erinevad riigiti, kuid põhikategooriad on järgmised:
- Isikukood – number, mida füüsiline isik kasutab maksude, riiklike teenuste ja üldise isikutuvastuse jaoks. Enamiku inimeste jaoks on see lihtsalt nende põhiline identifitseerimisnumber.
- Juriidilise isiku registrikood – sisuliselt ettevõtte isikukood: see määratakse ettevõtte kandmisel riiklikku registrisse ning seda kasutatakse edaspidi maksude ja ametlike dokumentide jaoks.
- Individual Taxpayer Identification Number (ITIN) – USA number välismaalastele, kellel on Ameerika Ühendriikides maksukohustus, kuid kellel ei ole õigust saada tavalist Social Security Numberit.
- Employer Identification Number (EIN) – USA number töötajaid palkavatele ettevõtetele, mida kasutatakse peamiselt palgamaksude jaoks.
Kaks viimast pärinevad USA süsteemist, kuid põhimõte on üldine: paljud riigid väljastavad lisaks põhilistele isiku- ja ettevõttekoodidele eriotstarbelisi numbreid. Praktikas on oluline teada, milline number teie puhul kehtib, ja esitada see õigesti.
TIN, käibemaksunumber ja EORI: mis neil vahet on?
Maksukohustuslasel on tavaliselt mitu ametlikku numbrit, mida on vormidel lihtne segi ajada. Kõige sagedamini aetakse omavahel segamini järgmised kolm:
- TIN – identifitseerib maksukohustuslase kõigi maksude puhul. See määratakse automaatselt või registreerimisel ja jääb tavaliselt isikuga kogu eluks.
- Käibemaksukohustuslasena registreerimise number – eraldi number, mis tekib alles siis, kui ettevõte registreeritakse käibemaksukohustuslaseks. See märgitakse arvetele ja seda kasutatakse üksnes käibemaksuga seotud eesmärkidel; ELis algab see kahetähelise riigikoodiga ning seda saab kontrollida VIESis. Ettevõte võib täielikult tegutseda ka ilma käibemaksunumbrita.
- EORI number – ELi tolli identifitseerimisnumber, mida vajatakse kaupade impordiks ja ekspordiks. Sellel ei ole tulumaksustamisega mingit seost.
Rusikareegel on järgmine: TIN vastab küsimusele „kes on see maksukohustuslane?“, teised numbrid aga küsimusele „kas see ettevõte on registreeritud konkreetseks tegevuseks?“. Selgitamist väärib veel üks levinud eksiarvamus: TINi omamine mõnes riigis ei tee teid iseenesest selle riigi maksuresidendiks. Number identifitseerib teid, kuid residentsus määratakse täiesti eraldi reeglite alusel.
Milleks maksukohustuslase numbrit kasutatakse?
Olenemata kohalikust vormist on maksukohustuslase numbri eesmärk kõikjal sama: võimaldada ametiasutustel isikuid usaldusväärselt eristada. Praktikas kasutatakse seda peamiselt neljas valdkonnas.
Maksuhaldus
Teie number on märgitud igale esitatud deklaratsioonile ja tehtud maksele. Nii teab maksuhaldur, kelle deklaratsiooniga on tegemist, saab kontrollida summade õigsust ning hoida teie maksuandmed korras, ajamata teid kellegi teisega segamini.
Pangandus ja finantsteenused
Pangakonto avamisel või investeerimisplatvormiga liitumisel küsitakse vormil peaaegu alati teie maksuresidentsust ja TINi. Pangad peavad kontrollima oma klientide isikusamasust ehk tegema Know Your Customer (KYC) kontrolle ning järgima rahapesuvastaseid (AML) nõudeid. TIN on selle tuvastamise oluline osa.
Rahvusvaheline teabevahetus
Riigid vahetavad korrapäraselt teavet välismaalaste nende territooriumil asuvate pangakontode, tulude ja varade kohta – ELis halduskoostöö reeglite ning ülemaailmselt Common Reporting Standardi (CRS) ja USA FATCA korra alusel. Maksunumber võimaldab teabe saanud riigil seostada saabunud andmed õige inimese või ettevõttega.
Töösuhe ja palgaarvestus
Tööandja kasutab teie maksukohustuslase numbrit palgalt tulumaksu kinnipidamiseks, sotsiaalmaksete tasumiseks ja palgaaruannete esitamiseks. Kui number on andmetes õige, töödeldakse teie palka ja makse sujuvalt ning need jõuavad õigesse kohta.
ELi reeglid maksukohustuslaste identifitseerimise kohta
Igal ELi riigil on oma õigusaktid ja maksunumbrite vorming. Lisaks määravad mõned ELi tasandi reeglid, kuidas neid numbreid riikide vahel kasutatakse ja jagatakse. Neid pole vaja üksikasjalikult tunda, kuid kasulik on mõista, mida need tegelikult teevad.
Halduskoostöö direktiiv 2011/16/EL (DAC)
Halduskoostöö direktiiv on ELi raamistik maksuhaldurite vastastikuseks abistamiseks. Lihtsalt öeldes jagavad liikmesriigid maksukohustuslaste kohta teavet: osa automaatselt, näiteks tulu- ja pangakontoandmeid, ning osa taotluse alusel. Seda tehakse kindlate tähtaegade ja rangete andmekaitsereeglite, sealhulgas GDPRi kohaselt. Direktiivi on mitu korda laiendatud, et hõlmata finantskontosid, piiriüleseid maksuskeeme ja ettevõtete aruandlust. Igas sellises teabevahetuses seob maksukohustuslase identifitseerimiskood andmed konkreetse isikuga.
Mida see teie jaoks tähendab?
Kui elate ühes riigis, kuid teil on pangakonto või teenite tulu teises, teavad maksuhaldurid sellest tõenäoliselt juba. Teave liigub riikide vahel automaatselt ja seostatakse teiega TINi abil.
Määrus (EL) nr 904/2010 käibemaksupettuste tõkestamise kohta
Käibemaksu puhul on peamine õigusakt määrus (EL) nr 904/2010, milles sätestatakse, kuidas ELi maksuhaldurid teevad käibemaksu valdkonnas koostööd ja võitlevad käibemaksupettustega. Praktikas tähendab see järgmist:
- Teabevahetus – riigid jagavad piiriülese kaubanduse andmeid, et käibedeklaratsioone saaks võrrelda tegelikult toimunuga.
- VIES – käibemaksualase teabe vahetamise süsteem võimaldab igaühel mõne sekundiga veebis kontrollida tehingupartneri käibemaksunumbrit; ettevõtted kasutavad seda enne teistes ELi riikides asuvatele partneritele arvete esitamist.
- Pettuste ennetamine – ühised vahendid lahknevuste avastamiseks ja selliste skeemide nagu karussellpettuste peatamiseks.
- Konfidentsiaalsus – vahetatud andmeid võib rangete andmekaitsestandardite kohaselt kasutada üksnes maksustamise eesmärgil.
Maksunumbrite vormingud riigiti
Maksukohustuslaste identifitseerimise süsteemid on kujunenud iga riigi haldusajaloo käigus, mistõttu erinevad numbrid pikkuse, ülesehituse ja isegi selle poolest, kas eraldi maksunumber üldse eksisteerib. Allolevas tabelis on näidatud, millised on füüsiliste isikute ja ettevõtete maksunumbrid valitud jurisdiktsioonides.
| Riik | Füüsilised isikud | Ettevõtted |
|---|---|---|
| Eesti | Eraldi TINi ei väljastata – maksunumbrina kasutatakse riiklikku isikukoodi | Eraldi TINi ei väljastata – selle asemel kasutatakse ettevõtte registrikoodi |
| Soome | Isikukood (henkilötunnus) vormingus DDMMYY-XXXX, kus eraldusmärk näitab sünnisajandit | Ettevõtte tunnus (Y-tunnus) vormingus 1234567-8 |
| Läti | 11-kohaline isikukood (personas kods) | Ettevõtlusregistri väljastatud registreerimisnumber |
| Leedu | 11-kohaline isikukood (asmens kodas), mis sisaldab teavet soo, sünnisajandi ja -kuupäeva kohta | Juriidiliste isikute registri väljastatud kood |
| Belgia | 11-kohaline riikliku registri number (Rijksregisternummer) | KBO/BCE number vormingus 0XXX.XXX.XXX |
| Bulgaaria | 10-kohaline isikunumber (EGN), mis sisaldab sünnikuupäeva | Ühtne identifitseerimiskood (Bulstat / UIC) |
| Ühendkuningriik | Ühtne TIN puudub: selle asemel kasutatakse National Insurance Numberit (NINo) ja Unique Taxpayer Reference’it (UTR) | Companies House’i väljastatud Company Registration Number (CRN) ja HMRC väljastatud ettevõtte UTR |
| Ameerika Ühendriigid | Social Security Number (SSN); SSNita mitteresidentidele väljastatakse ITIN | Employer Identification Number (EIN) |
| Ukraina | 10-kohaline füüsilise isiku maksukohustuslase number | Ühtse riikliku registri EDRPOU kood |
| Venemaa | 12-kohaline INN | 10-kohaline INN, millele mõnikord lisandub KPP kood |
| India | Permanent Account Number (PAN): 10 märgist koosnev tähtnumbriline kood | PAN – sama süsteem hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid |
| Hiina | 18 märgist koosnev elaniku isikutunnistuse number | 18 märgist koosnev tähtnumbriline Unified Social Credit Code (USCC) |
Vormingute erinevustest hoolimata on eesmärk kõikjal sama: kordumatu ja püsiv tunnus, mis võimaldab maksuhalduritel deklaratsioone tõhusalt töödelda, andmeid täpsena hoida ning piiriülest koostööd teha.
Peamised järeldused
Maksukohustuslase identifitseerimisnumber on kood, mis seob maksukohustuslase – füüsilise isiku, ettevõtte või välismaalase – tema maksukohustustega. Vormingud erinevad riigiti suuresti ning paljudes riikides täidab maksunumbri ülesannet olemasolev tunnus, näiteks isikukood, sotsiaalkindlustusnumber või ettevõtte registrikood. Olenemata kohalikust lahendusest küsivad pangad, tööandjad ja maksuhaldurid tavaliselt esimesena just seda numbrit.
Õige maksukohustuslase numbri esitamine tagab deklaratsioonide täpsuse, kiirendab KYC kontrolle ning aitab vältida probleeme CRS, FATCA ja ELi koostööreeglite kohases rahvusvahelises teabevahetuses. Kõigile, kes tegutsevad piiriüleselt – näiteks asutajatele, kes asutavad ettevõtte Eestis, kuid elavad mujal –, on nõuete järgimiseks hädavajalik mõista, millised numbrid neid eri jurisdiktsioonides identifitseerivad.
Kui te pole kindel, milline maksunumber teie olukorras kehtib, või vajate abi eri jurisdiktsioonide maksuregistreeringute, aruandluse või ametlike dokumentidega, aitab Eesti Firma meeskond teid hea meelega.
Korduma kippuvad küsimused
TIN on riikliku maksuhalduri väljastatud kordumatu kood maksukohustuslase identifitseerimiseks. Selle abil seostatakse maksudeklaratsioonid ja maksed õige inimese või ettevõttega ning see on riigisisese ja rahvusvahelise aruandluse ja nõuete täitmise alus.
Ei. Iga riik määrab ise numbri vormingu ja seda väljastava asutuse. Mõni riik kasutab olemasolevat tunnust, näiteks sotsiaalkindlustusnumbrit või ettevõtte registrikoodi, teised väljastavad eraldi maksunumbri.
Kõik maksukohustusega isikud: residendid, kohalikku tulu teenivad mitteresidendid, ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Aruandlus- ja regulatiivsete nõuete täitmiseks koguvad pangad ja tööandjad TINe ka oma klientidelt ja töötajatelt.
Teie number on tavaliselt märgitud maksudeklaratsioonidele, maksuhalduri ametlikele kirjadele või ettevõtte registreerimisdokumentidele. Euroopa Komisjoni ja OECD andmebaasides kirjeldatakse igas riigis kasutatavat vormingut ning teie riigi maksuhaldur saab teie koodi kinnitada.
Ei. TIN identifitseerib maksukohustuslase kõigi maksude puhul ja on tavaliselt olemas algusest peale. Käibemaksunumber tekib alles ettevõtte registreerimisel käibemaksukohustuslaseks ning seda kasutatakse üksnes käibemaksuga seotud eesmärkidel. Seega võib ettevõttel olla TIN, kuid käibemaksunumber puududa.
Finantsasutused peavad KYC ja rahapesuvastaste reeglite kohaselt kontrollima oma klientide isikusamasust ning esitama CRS ja FATCA alusel kontoteavet maksuhalduritele. Kehtiva TINita ei saa nad neid kohustusi täita, mistõttu on selle esitamine kliendiks vormistamise tavapärane osa.
