Maksukohustuslase identifitseerimisnumbreid kasutatakse kogu maailmas, kuid mitte kõik riigid ei väljasta eraldi numbrit. Eesti on selle hea näide: spetsiaalse TIN-i asemel tugineb Eesti maksusüsteem riiklikes registrites juba olemas olevatele identifitseerimiskoodidele.
Füüsiliste isikute puhul on selleks isikukood, ettevõtete puhul registrikood. Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA) kasutab mõlemat ning rahvusvaheliselt tunnustatakse neid Eesti TIN-i vastena.
Selles juhendis selgitame, millised on Eesti maksukohustuslase identifitseerimiskoodid, kuidas need on üles ehitatud, mida teha siis, kui teil pole ühtegi Eesti koodi, ning kust neid leida ja kontrollida.
Asutajatele, kes alles kujundavad oma ettevõtlusstruktuuri, pakub ettevõtte asutamine Eestis praktilist võimalust luua kaugjuhitav EL-i äriühing.
Lühivastus
Eesti ei väljasta eraldi maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Füüsiline isik tuvastatakse 11-kohalise isikukoodi ja äriühing 8-kohalise registrikoodi alusel. Välisriigi isik, kellel pole kumbagi, saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliametilt mitteresidendi koodi. Kui rahvusvahelisel vormil küsitakse Eesti TIN-i, tuleb märkida üks neist kolmest koodist.
Kellele see juhend on mõeldud?
Eesti OÜ omanikele, e-residentidele, mitteresidendist asutajatele ja välisriigi osanikele, kes peavad märkima Eesti TIN-i pangavormile, CRS-i enesekinnitusele, maksuresidentsuse küsimustikule või piiriülesele lepingule, ning raamatupidajatele, kes peavad Eesti tehingupoole õigesti tuvastama.
Maksukohustuslase identifitseerimine Eestis: põhifaktid lühidalt
Eesti ei väljasta eraldi maksuspetsiifilist numbrit, vaid kasutab registrite määratud koode. Üks identifikaator seob isiku või ettevõtte kõigi ametiasutuste ja registritega.
Peamised punktid ettevõtjatele ja e-residentidele
Ülevaatlik tabel asutajatele, osanikele, aktsionäridele ja raamatupidajatele.
| Teema | Praktiline selgitus |
|---|---|
| Kas Eestis on TIN? | Eraldi maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit ei väljastata. Sama ülesannet täidavad olemasolevad registrikoodid. |
| Füüsilise isiku TIN | Isikukood – 11 numbrit, mis kajastavad sugu, sünnisajandit ja sünnikuupäeva. |
| Ettevõtte TIN | Registrikood – 8 numbrit, mille määrab Eesti äriregister. |
| Kui teil pole kumbagi | Maksu- ja Tolliametilt saab taotleda mitteresidendi koodi, mis väljastatakse tavaliselt 10 päeva jooksul. |
| Maksumus | Tasuta. Isiku- ja registrikood väljastatakse registreerimisel automaatselt ning ka mitteresidendi koodi taotlemine on tasuta. |
| Kas kood tekitab maksuresidentsuse? | Ei. Eesti kood identifitseerib isiku, kuid ei näita, millise riigi maksuresident ta on. |
| Kust kontrollida | Registrikoode Eesti äriregistrist, mitteresidendi koode Maksu- ja Tolliameti avaliku päringu kaudu. |
Mis on maksukohustuslase identifitseerimisnumber?
Maksukohustuslase identifitseerimisnumber on kood, mida maksuhaldur kasutab maksukohustuslase tuvastamiseks ja tema maksukohustuste jälgimiseks. Vorming erineb riigiti, kuid ülesanne on alati sama: igal maksukohustuslasel, olgu ta füüsiline või juriidiline isik, on üks kordumatu identifikaator.
Eesti saavutab sama tulemuse teisel viisil. Paralleelse maksunumbrite süsteemi loomise asemel kasutatakse identifikaatoreid, mille riik on juba muudel eesmärkidel määranud. Nende numbrite toimimisest eri riikides annab laiema ülevaate meie juhend maksukohustuslase identifitseerimisnumbrite kohta EL-is ja mujal maailmas.
Eestis puudub eraldi TIN
Eesti pole kunagi kasutusele võtnud eraldiseisvat maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Maksustamisel tuvastab Maksu- ja Tolliamet füüsilised isikud isikukoodi ning juriidilised isikud registrikoodi alusel.
Need koodid on püsivad, avalikult kontrollitavad ja kasutusel kogu haldussüsteemis – maksudeklaratsioonides, registrites, pangakonto avamisel ja ärilepingutes. Praktikas täidavad need kõiki ülesandeid, mida teistes riikides täidab maksunumber.
Isikukood füüsilise isiku maksutunnusena
Isikukood on 11-kohaline kood, mis määratakse inimese kandmisel Eesti rahvastikuregistrisse – sündimisel, elukoha registreerimisel, elamisloa väljastamisel või e-residentsuse saamisel.
Selle ülesehitus ei ole juhuslik. Esimene number näitab sugu ja sünnisajandit, järgmised kuus sünnikuupäeva vormingus AAKKPP, järgnevad kolm moodustavad samal päeval sündinud inimesi eristava järjekorranumbri ning viimane on kontrollnumber.
Isikukood on märgitud Eesti ID-kaardile, elamisloakaardile ja e-residendi digi-ID-kaardile. Lisaks maksuhaldusele kasutavad seda standardse identifikaatorina riigiasutused, pangad, notarid ja erasektori teenusepakkujad.
Registrikood ettevõtte maksutunnusena
Registrikood on 8-kohaline number, mis määratakse juriidilisele isikule Eesti äriregistrisse kandmisel. See identifitseerib juriidilise isiku kordumatult ja püsivalt ega muutu ettevõtte nime, aadressi või omanike vahetumisel. Välisriikide dokumentides nimetatakse sama numbrit sageli ettevõtte registreerimiskoodiks.
Esimene number näitab juriidilise isiku liiki: äriühingute – osaühingute (OÜ), aktsiaseltside (AS), täis- ja usaldusühingute ning tulundusühistute – koodid algavad numbriga 1, mittetulundusühingute omad numbriga 8 ja sihtasutuste omad numbriga 9. Viimane number on kontrollnumber.
Registrikoodi kasutavad Maksu- ja Tolliamet, kohtud, pangad ning lepingupartnerid. See on äriregistris avalikult nähtav, mistõttu saab iga partner enne äritehingu tegemist Eesti ettevõtet kontrollida.
Pange tähele
Registrikood ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Igal Eesti ettevõttel on asutamise päevast alates 8-kohaline registrikood, kuid käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR-number) – riigikood EE ja üheksa numbrit – tekib alles pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist ega tulene registrikoodist. Välispartnerid küsivad Eesti ettevõttelt sageli „VAT ID-d“, kuigi vajavad tegelikult registrikoodi, ning värskelt asutatud ettevõttel, kelle käive jääb alla 40 000 euro piirmäära, ei pruugi KMKR-numbrit üldse olla.
Eesti maksukoodide võrdlus
Eesti maksupraktikas kasutatakse kolme identifitseerimiskoodi, mida sageli omavahel segi aetakse. Allolev tabel näitab, milleks iga koodi kasutatakse.
Isikukood, registrikood ja mitteresidendi kood
Millist ülesannet iga kood täidab ja kes selle väljastab.
| Kood | Vorming | Väljastaja | Mida see identifitseerib |
|---|---|---|---|
| Isikukood isikukood |
11 numbrit | Rahvastikuregister | Füüsilist isikut, sealhulgas e-residenti. Toimib füüsilise isiku Eesti TIN-ina. |
| Registrikood registrikood |
8 numbrit | Eesti äriregister | Juriidilist isikut. Toimib ettevõtte Eesti TIN-ina. |
| Mitteresidendi kood mitteresidendi kood |
Määratakse taotluse alusel | Eesti Maksu- ja Tolliamet | Välisriigi isikut või üksust, kellel puudub Eesti isiku- või registrikood ja kes peab deklareerima Eestist saadud tulu. |
Kui teil puudub Eesti kood: mitteresidendi kood
Eestist tulu saavat välisriigi isikut, kellel pole Eesti isiku- ega registrikoodi, ei saa jätta tuvastamata. Sellistel juhtudel väljastab Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslaste registrist eraldi koodi, mida tavaliselt nimetatakse mitteresidendi koodiks.
Koodi on vaja konkreetsetes igapäevastes olukordades. Mitteresidendile väljamakseid tegev Eesti ettevõte peab märkima saaja Eesti koodi vormi TSD lisale 2 ja vormile INF 1 ning Eestis tuludeklaratsiooni esitav mitteresident peab olema süsteemis tuvastatav. Ilma koodita ei saa deklaratsiooni esitada.
Taotluse võib esitada kumbki pool: mitteresident ise või tema eest Eesti väljamakse tegija. Kõige mugavam on taotlus esitada e-MTA e-teenuste keskkonnas ning EMTA väljastab koodi 10 päeva jooksul. Riigilõivu ei ole.
Enne taotlemist tasub teha Maksu- ja Tolliameti avalik mitteresidentsuse päring – varasema väljamakse tõttu võib kood juba olemas olla ning topelttaotlus tekitab registris üksnes segadust.
Mida mitteresidendi kood ei tee
See ei muuda koodi omanikku Eesti maksuresidendiks ega kinnita tema maksuresidentsust üheski teises riigis. Samuti ei piisa sellest üksi maksulepingus ette nähtud vähendatud maksumäärade kohaldamiseks – selleks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend (vorm TM3 või samaväärne tõend). Koodi ei saa kasutada ka töötamise registrisse (TÖR) kande tegemiseks: töötaja registreerimiseks on vaja Eesti isikukoodi, mistõttu peab mitteresidendist töötaja selle ikkagi hankima.
E-residentidel on kood juba olemas
E-residendid on erijuhtum, kuid lihtne. E-residentsuse andmisega kaasneb Eesti isikukoodi väljastamine ning see märgitakse digi-ID-kaardile. EMTA kinnitab seda sõnaselgelt: e-residentidel pole eraldi mitteresidendi koodi vaja – Eestis maksude deklareerimisel kasutavad nad identifikaatorina isikukoodi.
Isikukood ei muuda aga e-residendi maksustamise riiki. E-residentsus on digitaalne identiteet, mitte maksuresidentsus: Saksamaal, Hispaanias, Türgis või Araabia Ühendemiraatides elav e-resident jääb vastava riigi maksuresidendiks ning Eesti kood ei ütle midagi tema isikliku maksustamise kohta.
Kust leida ja kontrollida Eesti maksutunnust?
Eesti identifitseerimiskoode ei peideta maksualases kirjavahetuses – enamik neist on avalikud registriandmed, mida saab kontrollida sekunditega.
- Teie ettevõtte registrikood – Eesti äriregistri kandest, registreerimistunnistuselt ja ettevõtte e-MTA kontolt;
- Teie isikukood – Eesti ID-kaardilt, elamisloakaardilt või e-residendi digi-ID-kaardilt;
- Lepingupartneri registrikood – Eesti äriregistri tasuta avaliku otsingu kaudu;
- Olemasolev mitteresidendi kood – EMTA mitteresidentsuse päringu kaudu, mis näitab ka seda, kas residentsustõend on esitatud.
Registrikood peaks olema märgitud ka ettevõtte arvetele, lepingutele ja ametlikule kirjavahetusele, kust enamik lepingupartnereid seda esmalt otsib.
Ei ole sama mis viitenumber
Eesti maksukohustuslastel on ka isiklik viitenumber – number, mida kasutatakse raha kandmisel Maksu- ja Tolliameti pangakontole. See on makseviide, mitte identifikaator, ega sobi kunagi vastuseks vormil olevale „TIN-i“ küsimusele.
Eesti koodid rahvusvaheliste maksunõuete täitmisel
Need koodid on olulised ka väljaspool Eestit. Piiriüleste maksunõuete täitmisel tuleb lepingupartner sageli üheselt tuvastada ning seda võimaldavad isiku- ja registrikood.
Kui Eesti ettevõte sõlmib rahvusvahelise lepingu, avab välismaal konto või teda kontrollib välisriigi maksuhaldur, täidab registrikood täpselt sama ülesannet nagu TIN mujal: see seob ettevõtte ühe kontrollitava kandega avalikus registris.
Sama kehtib aruandluskohustuste kohta. Ühise aruandlusstandardi ning EL-i automaatse teabevahetuse raames koguvad finantsasutused igalt kontoomanikult maksukohustuslase identifitseerimisnumbri. Eesti ettevõtte või Eesti maksuresidendi puhul märgitakse sellele väljale registrikood või isikukood.
„TIN-i“ välja täitmine
Panga küsimustikus, CRS-i enesekinnituses või piiriülesel maksuvormil märkige füüsilise isikuna isikukood, Eesti ettevõttest kontoomaniku puhul registrikood ning mitteresidendi kood juhul, kui see on teie ainus Eesti kood. Ärge jätke välja tühjaks eeldusel, et Eestis pole sinna midagi märkida.
Riigipõhiseid üksikasju avaldab OECD, mille jurisdiktsioonide lehtedel kirjeldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute TIN-e eraldi, ning Euroopa Komisjon, mille TIN-i andmebaas hõlmab kõigi EL-i liikmesriikide füüsilisi isikuid. Nendes allikates on Eesti isiku- ja registrikood loetletud riiklike TIN-i vastetena. Maksu- ja Tolliamet pakub omalt poolt avalikku tööriista välisriigi TIN-i vormingu ja struktuuri kontrollimiseks – sellest on abi, kui Eesti ettevõte peab välispartneri koodi õigesti registreerima.
Levinud vead maksukohustuslase tuvastamisel Eestis
Enamik probleeme on siin pigem praktilised kui põhimõttelised ning ilmnevad enamasti kõige ebasobivamal hetkel – pangakonto avamisel või vastavuskontrolli käigus.
- TIN-i välja tühjaks jätmine põhjusel, et Eestis „pole TIN-i“;
- eeldamine, et isikukood või mitteresidendi kood tekitab Eesti maksuresidentsuse – kumbki ei tee seda;
- maksulepingu soodustuse ootamine üksnes mitteresidendi koodi alusel, ilma residentsustõendita;
- välispartnerile ettevõtte registrikoodi asemel juhatuse liikme isikukoodi andmine;
- registrikoodi arvetelt ja lepingutelt väljajätmine, mis aeglustab iga kontrolli.
Kokkuvõte: üks kood kõigis registrites
Eesti lähenemine maksukohustuslaste tuvastamisele peegeldab riigi maksuhalduse üldist korraldust: üht identifikaatorit kasutatakse kõigis registrites ja ametiasutustes ning dubleerivat numbrisüsteemi pole vaja hallata.
Ettevõtte jaoks tähendab see, et asutamise päeval määratud registrikoodist piisab deklaratsioonide esitamiseks, Maksu- ja Tolliametiga suhtlemiseks ning välismaalt saabuvate identifitseerimispäringute täitmiseks. Kood saadakse automaatselt ja tasuta ning see jääb ettevõttele kogu tema tegevusajaks. Kui välisriigi isik ei kuulu üldse Eesti registritesse, täidab Maksu- ja Tolliamet lünga mitteresidendi koodiga, kuid see kood üksnes identifitseerib ega vii kellegi maksuresidentsust Eestisse üle.
Kuidas Eesti Firma saab aidata?
Eesti Firma aitab asutajaid ja ettevõtteid ettevõtte registreerimisel Eestis, käibemaksukohustuslasena registreerimisel, pakub raamatupidamisteenuseid, koostab majandusaasta aruandeid ning annab praktilist maksunõu nii residentidest kui ka mitteresidentidest osanikele ja aktsionäridele.
Kui pank, makseasutus või välisriigi maksuhaldur on küsinud teilt Eesti TIN-i ja te pole kindel, millist koodi kasutada, saab meie meeskond kinnitada õige identifikaatori, vajaduse korral taotleda mitteresidendi koodi ning koostada registriandmeid tõendavad dokumendid.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Eesti ei väljasta eraldi maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Maksu- ja Tolliamet tuvastab maksukohustuslased riiklikes registrites juba olemasolevate koodide alusel: füüsiliste isikute puhul isikukoodi ja juriidiliste isikute puhul registrikoodi järgi. Mõlemat tunnustatakse rahvusvaheliselt Eesti TIN-i vastena.
Teie 8-kohaline registrikood, mille Eesti äriregister määrab ettevõtte registrisse kandmise päeval. See ei muutu isegi ettevõtte nime, aadressi või omanike vahetumisel ning just see tuleb märkida väljale, kus küsitakse Eesti maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit.
Taotlege Maksu- ja Tolliametilt mitteresidendi kood. Taotlus esitatakse e-MTA e-teenuste keskkonnas, riigilõivu ei ole ja kood väljastatakse 10 päeva jooksul. Taotluse võib esitada nii mitteresident kui ka Eesti väljamakse tegija.
Ei. Isikukood, registrikood ja mitteresidendi kood üksnes identifitseerivad isiku või üksuse – ükski neist ei määra, millises riigis isikut maksustatakse. See kehtib ka e-residentsuse puhul: e-resident saab Eesti isikukoodi, kuid jääb selle riigi maksuresidendiks, kus ta tegelikult elab.
Ei. Kood võimaldab Eesti väljamakse tegijal makse deklareerida, kuid maksulepingu soodustuse kohaldamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada teie residentsusriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend (vorm TM3 või samaväärne tõend).
