Calendar marked with "tax day" on the 15th.

Maksukohustuslase identifitseerimisnumber (TIN) Eestis

Eesti ei väljasta eraldi TIN-i. Vaadake, millised koodid toimivad füüsiliste isikute ja äriühingute maksukohustuslase identifitseerimisnumbrina ning kuidas mitteresidendid koodi saavad.

Maksukohustuslase identifitseerimisnumbreid kasutatakse kogu maailmas, kuid mitte kõik riigid ei väljasta eraldi numbrit. Eesti on selle hea näide: spetsiaalse TIN-i asemel tugineb Eesti maksusüsteem riiklikes registrites juba olemas olevatele identifitseerimiskoodidele.

Füüsiliste isikute puhul on selleks isikukood, äriühingute puhul registrikood. Mõlemat kasutab Eesti Maksu- ja Tolliamet ning mõlemat tunnustatakse rahvusvaheliselt Eesti TIN-i vastena.

Selles juhendis selgitatakse, millised on Eesti maksualased identifitseerimiskoodid, kuidas need on üles ehitatud, mida peab tegema välisriigi isik, kellel pole ühtegi Eesti koodi, ning kust koodi leida ja kuidas seda kontrollida.

Asutajatele, kes alles kujundavad oma ettevõtlusstruktuuri, pakub ettevõtte asutamine Eestis praktilist võimalust luua kaugjuhitav EL-i äriühing.

Lühivastus

Eesti ei väljasta eraldi maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Füüsiline isik tuvastatakse 11-kohalise isikukoodi ja äriühing 8-kohalise registrikoodi alusel. Välisriigi isik, kellel pole kumbagi, saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliametilt mitteresidendi koodi. Kui rahvusvahelisel vormil küsitakse Eesti TIN-i, tuleb märkida üks neist kolmest koodist.

Kellele see juhend on mõeldud?

Eesti OÜ omanikele, e-residentidele, mitteresidendist asutajatele ja välisriigi osanikele, kes peavad märkima Eesti TIN-i pangavormile, CRS-i enesekinnitusele, maksuresidentsuse küsimustikule või piiriülesele lepingule, ning raamatupidajatele, kes peavad Eesti tehingupoole õigesti tuvastama.

Maksukohustuslase identifitseerimine Eestis: põhifaktid lühidalt

Eesti kasutab maksukohustuslaste identifitseerimiseks registrites juba olemas olevaid koode ega väljasta teist, üksnes maksustamiseks mõeldud numbrit. Üks identifikaator saadab isikut või äriühingut kõigis ametiasutustes ja registrites.

Ühe lausega: Eesti TIN-i vaste on füüsiliste isikute puhul isikukood ja juriidiliste isikute puhul registrikood.

Maksualased identifitseerimiskoodid Eestis: põhipunktid

Praktiline kokkuvõte äriühingute omanikele, e-residentidele ja mitteresidendist osanikele.

Teema Praktiline selgitus
Kas Eestis on TIN? Eraldi maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit ei väljastata. Sama ülesannet täidavad olemasolevad registrikoodid.
Füüsilise isiku TIN Isikukood – 11 numbrit, mis kodeerivad soo, sünnisajandi ja sünnikuupäeva.
Äriühingu TIN Registrikood – 8 numbrit, mille määrab Eesti äriregister.
Kui teil pole kumbagi Eesti Maksu- ja Tolliametilt saab taotleda mitteresidendi koodi, mis väljastatakse tavaliselt 10 päeva jooksul.
Maksumus Tasu puudub. Isiku- ja registrikood väljastatakse registreerimisel automaatselt ning mitteresidendi koodi saab taotleda tasuta.
Kas kood loob maksuresidentsuse? Ei. Eesti kood tuvastab isiku, kuid ei näita, millise riigi maksuresident ta on.
Kust kontrollida? Registrikoode saab kontrollida Eesti äriregistrist ja mitteresidendi koode Maksu- ja Tolliameti avaliku päringu kaudu.

Mis on maksukohustuslase identifitseerimisnumber?

Maksukohustuslase identifitseerimisnumber on kood, mida maksuhaldur kasutab maksumaksja tuvastamiseks ja tema maksukohustuste jälgimiseks. Vorming on riigiti erinev, kuid otstarve alati sama: füüsilise või juriidilise isiku kordumatu identifikaator maksutoimingutes.

Tuntud näited on Ameerika Ühendriikide Social Security Number (SSN), Ühendkuningriigi Unique Taxpayer Reference (UTR) ja India Permanent Account Number (PAN). Igaüks neist võimaldab ametiasutusel siduda finantstegevuse ühe konkreetse maksumaksjaga.

Eesti jõuab sama tulemuseni teisel viisil. Paralleelse maksunumbrite süsteemi loomise asemel kasutatakse identifikaatoreid, mille riik määrab juba muudel eesmärkidel.

Eestis puudub eraldi TIN

Eesti ei ole kunagi kasutusele võtnud eraldiseisvat maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit. Eesti Maksu- ja Tolliamet tuvastab maksustamisel füüsilisi isikuid isikukoodi ja juriidilisi isikuid registrikoodi alusel.

Need koodid on püsivad, avalikult kontrollitavad ja kasutusel kogu haldussüsteemis – maksudeklaratsioonides, registrites, pangakliendi tuvastamisel ning ärilepingutes. Praktikas täidavad need kõiki ülesandeid, mida mujal täidab TIN.

Isikukood füüsilise isiku maksutunnusena

Isikukood on 11-kohaline kood, mis määratakse inimesele Eesti rahvastikuregistrisse kandmisel – sünni, elukoha registreerimise, elamisloa väljastamise või e-residentsuse andmise korral.

Selle ülesehitus ei ole juhuslik. Esimene number kodeerib soo ja sünnisajandi, järgmised kuus näitavad sünnikuupäeva vormingus YYMMDD, järgnevad kolm moodustavad järjekorranumbri, mis eristab samal päeval sündinud inimesi, ning viimane on kontrollnumber.

Isikukood on märgitud Eesti ID-kaardile, elamisloakaardile ja e-residendi digi-ID-kaardile. Maksuhalduse kõrval on see tavapärane identifikaator, mida kasutavad riigiasutused, pangad, notarid ja erasektori teenuseosutajad.

Registrikood äriühingu maksutunnusena

Registrikood on 8-kohaline number, mis määratakse juriidilisele isikule Eesti äriregistrisse kandmisel. See tuvastab üksuse kordumatult ja püsivalt ega muutu äriühingu nime, aadressi või omanike vahetumisel.

Esimene number näitab üksuse liiki: äriühingute – osaühingute (OÜ), aktsiaseltside (AS), täis- ja usaldusühingute ning tulundusühistute – koodid algavad numbriga 1, mittetulundusühingute koodid numbriga 8 ja sihtasutuste koodid numbriga 9. Viimane number on kontrollnumber.

Registrikoodi kasutavad Maksu- ja Tolliamet, kohtud, pangad ja äripartnerid. See on äriregistris avalikult nähtav, mistõttu saab iga partner Eesti äriühingut enne koostöö alustamist kontrollida.

Pange tähele

Registrikood ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Igal Eesti äriühingul on asutamise päevast alates 8-kohaline registrikood, kuid käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR number) – riigikood EE ja üheksa numbrit – tekib alles pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist ega põhine registrikoodil. Välispartnerid küsivad Eesti äriühingult sageli „VAT ID-d“, kuigi vajavad tegelikult registrikoodi, ning äsja asutatud äriühingul, mille käive jääb alla €40,000 piirmäära, ei pruugi KMKR numbrit üldse olla.

Eesti identifitseerimiskoodide võrdlus

Eesti maksupraktikas kasutatakse kolme identifitseerimiskoodi, mida sageli omavahel segi aetakse. Allolevas tabelis on selgitatud iga koodi otstarvet.

Isikukood, registrikood ja mitteresidendi kood

Millist ülesannet iga kood täidab ja kes selle väljastab?

Kood Vorming Väljastaja Mida see tuvastab?
Isikukood
isikukood
11 numbrit Rahvastikuregister Füüsilist isikut, sealhulgas e-residenti. Toimib füüsilise isiku Eesti TIN-ina.
Registrikood
registrikood
8 numbrit Eesti äriregister Juriidilist isikut. Toimib äriühingu Eesti TIN-ina.
Mitteresidendi kood
mitteresidendi kood
Määratakse taotluse alusel Eesti Maksu- ja Tolliamet Välisriigi isikut või üksust, kellel puudub Eesti isiku- või registrikood, Eesti tulu deklareerimiseks.

Kui teil pole Eesti koodi: mitteresidendi kood

Välisriigi isik, kes saab Eestist tulu, kuid kellel pole Eesti isiku- ega registrikoodi, ei saa jääda tuvastamata. Sellistel juhtudel väljastab Eesti Maksu- ja Tolliamet oma maksukohustuslaste registrist eraldi koodi, mida tavaliselt nimetatakse mitteresidendi koodiks.

Koodi on vaja konkreetsetes igapäevastes olukordades. Mitteresidendile väljamakseid tegev Eesti äriühing peab märkima saaja Eesti koodi vormi TSD lisale 2 ja vormile INF 1 ning Eesti tuludeklaratsiooni esitav mitteresident peab olema süsteemis tuvastatav. Ilma koodita ei saa deklaratsiooni esitada.

Taotluse võib esitada kumbki pool: mitteresident ise või tema nimel Eesti väljamakse tegija. Kõige mugavam on esitada taotlus e-MTA e-teenuste keskkonnas ning Maksu- ja Tolliamet väljastab koodi 10 päeva jooksul. Riigilõivu ei ole.

Kaks asja, mida mitteresidendi kood ei tee

See ei muuda koodi omanikku Eesti maksuresidendiks ega kinnita tema maksuresidentsust üheski teises riigis. Samuti ei piisa sellest üksi maksulepingus sätestatud vähendatud maksumäärade kohaldamiseks – selleks tuleb Eesti Maksu- ja Tolliametile esitada välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend (vorm TM3 või samaväärne tõend).

E-residentidel on kood juba olemas

E-residendid on erijuhtum, kuid lihtne erijuhtum. E-residentsuse andmisega kaasneb Eesti isikukoodi väljastamine ning see on märgitud digi-ID-kaardile. Eesti Maksu- ja Tolliamet kinnitab, et seetõttu ei pea e-residendid eraldi mitteresidendi koodi taotlema – Eestis maksude deklareerimisel kasutavad nad identifikaatorina isikukoodi.

Isikukood ei muuda aga riiki, kus e-residenti maksustatakse. E-residentsus on digitaalne identiteet, mitte maksuresidentsus: Saksamaal, Hispaanias, Türgis või Araabia Ühendemiraatides elav e-resident jääb selle riigi maksuresidendiks ning Eesti kood ei ütle midagi tema isikliku maksupositsiooni kohta.

Kust Eesti koodi leida ja kuidas seda kontrollida?

Eesti identifitseerimiskoodid ei ole peidetud maksualasesse kirjavahetusse – enamik neist on avalikud registriandmed, mida saab kontrollida mõne sekundiga.

  • Teie äriühingu registrikood – Eesti äriregistri registrikaardilt, registreerimistunnistuselt ja äriühingu e-MTA kontolt;
  • Teie isikukood – Eesti ID-kaardilt, elamisloakaardilt või e-residendi digi-ID-kaardilt;
  • Tehingupoole registrikood – Eesti äriregistri tasuta avaliku otsingu kaudu;
  • Olemasolev mitteresidendi kood – Maksu- ja Tolliameti mitteresidentsuse päringu kaudu, mis näitab ka seda, kas residentsustõend on esitatud.

Registrikood peaks olema märgitud ka äriühingu arvetele, lepingutele ja ametlikule kirjavahetusele, kust enamik tehingupartnereid seda esimesena otsib.

Ei ole sama mis viitenumber

Eesti maksumaksjatel on ka isiklik viitenumber – üks number, mida kasutatakse raha kandmisel Maksu- ja Tolliameti pangakontole. See on makse viide, mitte identifikaator, ning seda ei märgita kunagi vormil TIN-i küsivale väljale.

Eesti identifitseerimiskoodide rahvusvaheline kasutamine

Eesti koodid on olulised ka väljaspool Eesti piire. Piiriüleste maksunõuete täitmisel tuleb tehingupool korrapäraselt üheselt tuvastada ning just isiku- ja registrikood teevad selle võimalikuks.

Kui Eesti äriühing sõlmib rahvusvahelise lepingu, avab välismaal konto või kui seda kontrollib välisriigi maksuhaldur, täidab registrikood täpselt sama ülesannet nagu mujal TIN: see seob üksuse ühe kontrollitava kandega avalikus registris.

Sama kehtib aruandluskohustuste kohta. Common Reporting Standardi ja EL-i automaatse teabevahetuse kohaselt koguvad finantsasutused igalt kontoomanikult maksukohustuslase identifitseerimisnumbri. Eesti äriühingu või Eesti maksuresidendi puhul märgitakse sellele väljale vastavalt registrikood või isikukood.

„TIN-i“ välja täitmine

Panga küsimustikul, CRS-i enesekinnitusel või piiriülesel maksuvormil märkige füüsilise isikuna oma isikukood, Eesti äriühingust kontoomaniku puhul registrikood ning mitteresidendi kood juhul, kui see on teie ainus Eesti kood. Ärge jätke välja tühjaks eeldusel, et Eestis pole sinna midagi märkida.

Maksukohustuslaste identifitseerimise rahvusvahelised standardid

Maksukohustuslaste identifitseerimine on rahvusvaheliste maksunõuete täitmise nurgakivi ning eri riigid jõuavad sama tulemuseni erinevalt. OECD on loonud selliste raamistike nagu Common Reporting Standard kaudu mudeli, mis tagab maksumaksjate järjepideva tuvastamise eri jurisdiktsioonides. Mõned riigid väljastavad spetsiaalse TIN-i, teised, nagu Eesti, määravad sama ülesannet täitma olemasoleva riikliku identifikaatori.

Riigipõhised üksikasjad avaldab Euroopa Komisjon, kes haldab kõiki EL-i liikmesriike hõlmavat TIN-ide andmebaasi. Mõlemas on Eesti riiklike TIN-i vastetena loetletud isikukood ja registrikood. Eesti Maksu- ja Tolliamet pakub omalt poolt avalikku tööriista välisriigi TIN-i vormingu ja struktuuri kontrollimiseks – sellest on abi, kui Eesti äriühing peab välispartneri koodi õigesti registreerima.

Levinud vead Eesti identifitseerimiskoodide kasutamisel

Enamik probleeme on siin pigem praktilised kui kontseptuaalsed ning kipuvad ilmnema kõige ebasobivamal hetkel – pangakliendiks vormistamisel või nõuetele vastavuse kontrolli käigus.

  • TIN-i välja tühjaks jätmine, sest Eestis „pole TIN-i“;
  • eeldamine, et isikukood või mitteresidendi kood loob Eesti maksuresidentsuse – kumbki seda ei tee;
  • maksulepingu soodustuse eeldamine üksnes mitteresidendi koodi alusel, ilma residentsustõendita;
  • äriühingu registrikoodi asemel välispartnerile juhatuse liikme isikukoodi andmine;
  • registrikoodi arvetelt ja lepingutelt väljajätmine, mis aeglustab iga kontrolli.

Kokkuvõte: üks kood kõigis registrites

Eesti lähenemine maksukohustuslaste identifitseerimisele iseloomustab riigi maksuhaldust üldiselt: üks identifikaator, mida kasutatakse kõigis registrites ja ametiasutustes, ilma et oleks vaja hallata dubleerivat numbrisüsteemi.

Ettevõtte jaoks tähendab see, et asutamise päeval määratud registrikoodist piisab deklaratsioonide esitamiseks, Maksu- ja Tolliametiga suhtlemiseks ning välismaalt saabuvate identifitseerimispäringute täitmiseks. Kood väljastatakse automaatselt, see ei maksa midagi ja jääb äriühinguga kogu selle tegevusajaks. Kui välisriigi isik jääb registritest täielikult välja, täidab Maksu- ja Tolliamet lünga mitteresidendi koodiga, kuid see kood üksnes tuvastab isiku ega muuda tema maksuresidentsust.

Kuidas Eesti Firma saab aidata?

Eesti Firma aitab asutajaid ja äriühinguid ettevõtte registreerimisel Eestis, käibemaksukohustuslasena registreerimisel, pakub raamatupidamisteenuseid, koostab majandusaasta aruandeid ning annab praktilisi maksualaseid juhiseid nii residentidest kui ka mitteresidentidest osanikele.

Kui pank, makseasutus või välisriigi maksuhaldur on küsinud teilt Eesti TIN-i ja te pole kindel, millist koodi kasutada, saab meie meeskond õige identifikaatori kinnitada, vajaduse korral mitteresidendi koodi taotleda ning registri tõendavad dokumendid ette valmistada.

Korduma kippuvad küsimused

Märkus

KKK on esitatud üksnes üldiseks teabeks ega kujuta endast õigus-, maksu- ega finantsnõustamist. Nõuded ja menetlused võivad olenevalt jurisdiktsioonist, ärimudelist ja individuaalsetest asjaoludest erineda.

Selle juhendi koostas Eesti Firma meeskond, sh Kaasasutaja ja õigusjuht Ilja Nikiforov, ning see on mõeldud ainult teavitamiseks. Ükski esitatud materjal ei ole õigus-, maksu- ega investeerimisnõuanne. Kuigi oleme teinud kõik, et teave oleks avaldamise ajal täpne, võivad seadused ja eeskirjad muutuda. Teie olukorrale vastava õigusabi saamiseks võtke otse ühendust Eesti Firmaga.