2025. aasta tõi Eestis kaasa viimaste aastate ulatuslikemad maksumuudatused, mis puudutasid maksustamist, investeerimisreegleid, ELi-sisest kaubandust ja arveldamist. Mõni muudatus kuulutati välja, võeti seadusena vastu ja tühistati enne jõustumist — seetõttu tasub omada selget ülevaadet sellest, mis tegelikult jõustus.
Artiklis käsitletakse 2025. aastal jõustunud muudatusi, nende praktilist tähendust ettevõttele ning laialdaselt kajastatud meetmeid, mis lõpuks tühistati.
Lühidalt
Alates 1. jaanuarist 2025 tõusis tulumaksumäär 22%-ni ja kaotati dividendide soodusmäär; alates 1. juulist 2025 tõusis käibemaksu standardmäär 24%-ni. Investeerimiskonto süsteemi laiendati krüptovaradele ja ühisrahastusele, maamaksu ülemmäärad kahekordistusid ning ELi väikeettevõtete erikord võimaldas kuni 100 000 euro suuruse piiriülese käibe puhul kaubelda ilma kohaliku käibemaksukohustuslasena registreerimiseta. Aastateks 2026–2028 kavandatud eraldiseisev julgeolekumaks tühistati enne selle jõustumist.
2025. aastal jõustunud maksumäärade muudatused
Maksumäärade muudatused puudutasid peaaegu kõiki ettevõtteid, kuid jõustusid kahel eri kuupäeval: tulumaksu ja vähendatud käibemaksumäärade muudatused 1. jaanuaril ning käibemaksu standardmäära tõus 1. juulil.
| Muudatus | Varem | Alates 2025. aastast | Jõustumine |
|---|---|---|---|
| Füüsilise isiku tulumaks | 20% | 22% | 1. jaanuar 2025 |
| Ettevõtte tulumaks jaotatud kasumilt | 20% (20/80) | 22% (22/78) | 1. jaanuar 2025 |
| Dividendide soodusmäär (14/86) | Kehtis | Kaotatud | 1. jaanuar 2025 |
| Käibemaksu standardmäär | 22% | 24% | 1. juuli 2025 |
| Majutusteenuste käibemaks | 9% | 13% | 1. jaanuar 2025 |
| Perioodikaväljaannete käibemaks (trüki- ja digiväljaanded) | 5% | 9% | 1. jaanuar 2025 |
| Maamaksu ülemmäär — elamu- ja põllumajandusmaa | 0.5% | 1% | 1. jaanuar 2025 |
| Maamaksu ülemmäär — muu maa | 1% | 2% | 1. jaanuar 2025 |
Siin võib kaht asja kergesti valesti mõista. Maamaksu näitajad on maksimummäärad: tegeliku määra kehtestab iga kohalik omavalitsus ning mitu omavalitsust — sealhulgas Tallinn — jättis uue ülemmäära rakendamise asemel senised määrad kehtima. Dividendide 14/86 soodusmäära kaotamisega kadus edaspidi ka selliste dividendide 7% suurune kinnipeetav tulumaks, kuid kinnipidamiskohustus kehtib endiselt väljamaksetele, mida oli varem maksustatud soodusmääraga.
Eesti süsteemi põhialus jäi muutumatuks: jaotamata ja reinvesteeritud kasum on endiselt maksuvaba ning ettevõtte tulumaksukohustus tekib alles kasumi jaotamisel.
Julgeolekumaks: seadustati ja seejärel tühistati
Perioodi enim kajastatud meede ei jõustunudki. Julgeolekumaks kavandati kolmeosalise paketina: käibemaksu tõus, füüsilise isiku tulumaksu tõstmine kahe protsendipunkti võrra ning — ettevõtetes enim muret tekitanud osa — 2% maks ettevõtete raamatupidamislikult kasumilt, mis oleks läinud vastuollu Eesti põhimõttega maksustada kasumit alles selle jaotamisel.
19. juunil 2025 tühistas Riigikogu aastateks 2026–2028 kavandatud ajutise julgeolekumaksu. Käibemaksutõus jäeti jõusse ja muudeti selle asemel alaliseks ning sel hetkel oli kavas tõsta nii ettevõtte kui ka füüsilise isiku tulumaks 2026. aastast 24%-ni. See tõus tühistati omakorda 2025. aasta detsembris, mistõttu jäi määraks 22%.
Miks see on endiselt oluline
Suur osa 2025. aastal avaldatud nõustamissisust, palgadokumentidest ja planeerimismaterjalidest lähtus eeldusest, et 2026. aastast kehtib 24% maksumäär või ettevõtete kasumile rakendub 2% maks. Kumbki ei jõustunud. Kui teie maksuplaneerimine või tarkvara seaded koostati sel perioodil, tasub need tegelikult kehtivate määrade põhjal üle kontrollida.
Investeerimiskonto laiem kasutusala
Investeerimiskonto süsteemi, mis võimaldab residendist füüsilisel isikul tulumaksukohustuse edasi lükata kuni raha kontolt väljavõtmiseni, laiendati märkimisväärselt. Lubatud finantsvarade loetellu lisati pandikirjad, reguleeritud ühisrahastusplatvormide kaudu emiteeritud instrumendid ja krüptovarad, samas kui tegevusloata väikefondide osakud jäeti sellest välja.
Krüptovarad vastavad tingimustele alates 1. jaanuaril 2025 algavast maksustamisperioodist, kui need on omandatud MiCA alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajalt või emitendilt. Kontot võib nüüd hoida lisaks krediidiasutustele ka investeerimisühingutes, makseasutustes ja e-raha asutustes kogu EMPs. Väljaspool investeerimiskontot muutusid maksustatavast tulust mahaarvatavaks ka kehtetuks muutunud varalistest õigustest tekkinud kahjud — väärtuse kaotanud krüptovarad või lootusetud ühisrahastuslaenud.
Kokkuvõttes lähendavad need muudatused erainvestorite maksustamist sellele, kuidas investeerimine ettevõtte kaudu juba toimib. Seda tasub kaaluda, kui otsustate, kas hoida investeerimisportfelli isiklikult või Eesti ettevõtte kaudu.
Lihtsam piiriülene kaubandus väikeettevõtetele
Alates 1. jaanuarist 2025 võimaldas ELi väikeettevõtete erikord VKEdel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslasena registreerimata, kui käive kogu liidus ei ületa 100 000 eurot ja järgitakse iga sihtriigi piirmäära. Mitmel ELi turul müüva väikese Eesti ettevõtte jaoks kõrvaldas see olulise turule sisenemise takistuse, kuid korraga tekkisid ka aruandluskohustused, sest erikorra kasutamise õigust tuleb jälgida ja deklareerida.
E-arveldamine
Alates 1. juulist 2025 võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreeritud ostja nõuda tarnijatelt masinloetavaid arveid. Praktikas suunab see dokumendivood automatiseerimise poole: vähem käsitsi sisestamist, kiirem töötlemine ning vähem vaidlusi selle üle, mida ja millal saadeti. Ettevõtted, kes polnud veel struktureeritud arveldamisele üle läinud, pidid kontrollima, kas nende raamatupidamistarkvara seda toetab.
Mida see ettevõtetele tähendas
Aasta mõju oli kahetine. Kõrgemad käibemaksu- ja tulumaksumäärad vähendasid marginaale ning suurendasid hinnakujundus- ja kasumijaotusotsuste tähtsust, eriti ettevõtetes, kus dividendimaksed olid kavandatud vana soodusmäära järgi. Samal ajal avasid laiendatud investeerimiskonto süsteem ja ELi väikeettevõtete erikord seni puudunud võimalusi.
2025. aasta praktiline õppetund puudutab siiski pigem ebastabiilsust kui ühtegi konkreetset maksumäära. Meetmed kuulutati välja, võeti vastu ja tühistati vaid mõnekuuliste vahedega ning ettevõtted, kes iga teadaande järel oma plaanid ümber tegid, kulutasid aega stsenaariumidele, mis kunagi ei teostunud. Paremini pidasid vastu otsused, mis põhinesid tegelikult kehtivatel reeglitel ja vaadati nende muutumisel uuesti üle.
Kuidas Eesti Firma saab aidata
Tegeleme nende muudatuste tagajärgedega iga päev, nõustades igas suuruses ja struktuuriga ettevõtteid.
- Maksuplaneerimine: kasumi jaotamise ajastuse, palga ja dividendide suhte ning käibemaksupositsiooni hindamine praegu kehtivate määrade alusel.
- Raamatupidamine ja aruandlus: pidev raamatupidamine ja maksudeklaratsioonide esitamine, sealhulgas e-arveldamise seadistamine ning käibemaksukohustuslasena registreerimine Eestis ja välismaal.
- Piiriülene kaubandus: ELi väikeettevõtete erikorra sobivuse hindamine teie müügimudelile ja nõutava aruandluse korraldamine.
- Investeerimisstruktuurid: investeeringute või krüptovarade portfelli isikliku ja ettevõtte kaudu hoidmise võrdlemine.
- Õigusabi: reeglite muutumisest tulenevad äriõiguse ja lepingutega seotud tööd.
Võtke meiega ühendust
Kui te pole kindel, millised 2025. aasta muudatused teie ettevõtet tegelikult mõjutavad või kas teie plaanid tuginevad endiselt hiljem tühistatud meetmele, saatke meile päring. Vaatame teie olukorra läbi ja tutvustame võimalusi.
