three men sitting while using laptops and watching man beside whiteboard

Foto: Austin Distel, allikas Unsplash

Töötajate aktsiaoptsioonid (ESOP) Eesti ettevõttes: maksureeglid ja loomine

Eesti kuulub töötajate aktsiaoptsioonide poolest maailma parimate riikide hulka: optsioonide andmisel maksu ei ole, samuti puudub maks nende kasutamisel kolme aasta pärast, ning ettevõtte miinimumsuurust pole. Juhend selgitab skeemi toimimist, optsioonisaajaid, kuidas Eesti OÜ loob optsioonireservi ning miks peavad enne esimese arendaja liitumist olemas olema 10 000 € osakapital ja õige põhikiri.

Lühivastus

Eestis on töötaja aktsiaoptsioon (eesti keeles osalusoptsioon) leping, mis annab töötajale, arendajale või juhatuse liikmele õiguse osta ettevõtte osasid kindla hinnaga, kui kokkulepitud tingimused on täidetud. Optsiooni andmine on maksuvaba. Ka optsiooni kasutamine on maksuvaba, kui andmise ja osade ostu vahel on möödunud vähemalt kolm aastat; varem maksab ettevõte erisoodustuselt ligikaudu 70% maksu selle väärtusest. Lihtsaim viis osade üleandmiseks ilma notarita on suurendada osakapital vähemalt 10 000 €-ni ja loobuda põhikirjas notariaalsest vormist; optsiooniplaan, vesting ja lahkumistingimused sätestatakse osanike lepingus.

Eesti teeb omakapitalipõhise tasustamise ebatavaliselt lihtsaks — Index Venturesi uuring „Rewarding Talent“ paigutab selle töötajate aktsiaoptsioonide poolest maailmas esikohale — kuid reeglites on kaks lõksu: kolmeaastane maksuarvestus, mis algab vaid siis, kui optsiooni andmise kuupäev on nõuetekohaselt fikseeritud, ning äriühinguõiguse vorminõue, mis määrab, kas tulevase osade üleandmise saab allkirjastada veebis või on vaja notarit.

ESOP, vesting, optsioonireserv: mõisted Eesti kontekstis

Asutajad tulevad Silicon Valley sõnavaraga ning suurem osa sellest sobitub hästi Eesti õigusesse, kus töötaja aktsiaoptsioon on osalusoptsioon:

Mõiste Mida see tähendab Eesti OÜ jaoks
ESOP (töötajate aktsiaoptsioonide plaan) Ettevõtte optsiooniprogramm (optsiooniprogramm): reservi suurus ja optsioonide andmise standardtingimused. Tavaliselt osa osanike lepingust.
Optsioonileping Individuaalne leping (optsioonileping) ettevõtte ja ühe isiku vahel. Selle dokumendi kuupäev käivitab maksuarvestuse.
Optsioonireserv Töötajatele reserveeritud maksimaalne osakapital nimiväärtuses. Alustavas ettevõttes on tavapärane 10–15% täielikult lahjendatud omakapitalist.
Vesting, cliff Ajakava, mille järgi optsioone saab kasutada. Eestis on tavaks neli aastat üheaastase cliff’iga ning maksukaalutlustel ei tohiks midagi olla kasutatav enne kolme aasta möödumist.
Kasutushind (strike price) Summa, mida optsiooniomanik maksab ühe osa eest. Eesti lubab mis tahes hinda, sealhulgas nimiväärtust.
Good / bad leaver Mis saab välja teenitud ja välja teenimata optsioonidest, kui isik lahkub. Selle määrab plaan, mitte seadus.

Kuni optsiooni kasutamiseni ei oma optsiooniomanik osasid, tal ei ole hääleõigust ega õigust dividendidele — see on lubadus, mitte osalus.

Töötajate aktsiaoptsioonide maksustamine Eestis: kolme aasta reegel

Aktsiaoptsioonide maksustamist Eestis reguleerib tulumaksuseaduse § 48 (5³) ning see on lihtsam kui peaaegu igas teises Euroopa riigis:

Hetk Maksutagajärg
Optsioon antakse Puudub. Midagi ei deklareerita.
Optsioon kasutatakse vähemalt kolm aastat pärast andmist Puudub, kui osad kuuluvad tööandjale või samasse kontserni kuuluvale ettevõttele.
Optsioon kasutatakse enne kolme aasta möödumist Tööandja erisoodustus: 22/78 tulumaks ja 33% sotsiaalmaks osade turuväärtuse ning makstud hinna vahest.
Töötaja müüb osad hiljem Füüsilise isiku tulumaks 22% kasult, mille töötaja deklareerib aastadeklaratsioonis.

22/78 tulumaks ja 33% sotsiaalmaks kokku moodustavad ligikaudu 70% netohüvest: tasuta üle antud 10 000 € väärtuses osad kaks aastat pärast andmist maksavad ettevõttele maksudena umbes 7 000 €; samad osad kolm aastat ja üks päev pärast andmist ei maksa ettevõttele midagi. Töötaja ei maksa optsiooni kasutamisel kummalgi juhul midagi — Eestis maksustatakse erisoodustusi ainult ettevõtte tasandil.

Seadus leevendab reeglit kolmes olukorras. Kui kogu ettevõte müüakse optsiooniperioodil või kui töötaja sureb või kaotab täielikult töövõime, kohaldub maksuvabastus proportsionaalselt juba töötatud ajaga: kaks aastat enne täielikku exit’it antud optsioonid maksustatakse vaid ühe kolmandiku hüve ulatuses. Kui alusosad muutuvad kontserni ümberkorralduse, ühinemise või kontserni ettevõtete vahel liikumise tõttu, jätkub arvestus algsest andmise kuupäevast.

Maksuvabastus kehtib osadele, mitte rahale. Fantoomosad, virtuaaloptsioonid ja aktsia väärtuse kasvust tulenevad õigused — plaanid, kus töötaja saab üksnes osade väärtusega seotud rahasumma — maksustatakse palgana koos täielike palgamaksudega, sõltumata nende hoidmise ajast. Rahaline arveldamine on lubatud ainult täieliku exit’i korral, kus ostja omandab 100%, ning rahale kohaldatakse proportsionaalset maksuvabastust.

Kes võib Eestis saada töötajate aktsiaoptsioone

Eesti maksuseadus kasutab selleks laia mõistet „töötaja“. Kolmeaastase maksuvabastusega aktsiaoptsioone võib anda:

  • töölepinguga töötajatele;
  • juhatuse ja nõukogu liikmetele;
  • vabakutselistele ja arendajatele, kes töötavad ettevõttele füüsilise isikuna võlaõigusseaduse alusel sõlmitud töövõtu-, käsundus- või sarnase lepingu alusel.

Ei kvalifitseeru töövõtja, kes esitab arve oma osaühingu kaudu: OÜ-le või välisriigi LLC-le antud optsioon on muu instrument ja selle maksutagajärjed on erinevad.

Optsiooni andmise kuupäeva fikseerimine: digitaalallkiri või teade maksuhaldurile

Kuna kolme aastat arvestatakse optsioonilepingu allkirjastamise päevast, peab Maksu- ja Tolliamet saama andmise kuupäeva kontrollida. Selleks on kolm võimalust:

  • allkirjastada leping kvalifitseeritud e-allkirjaga — Eesti ID-kaardi, e-Residentsuse kaardi, Smart-ID või võrreldava ELi standardile vastava e-allkirjaga;
  • allkirjastada see notari juures; või
  • saata leping (või töötaja liitunud plaani tingimused) Maksu- ja Tolliametile e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist.

Maksuhaldur on aktsepteerinud ka osalusplaanide platvorme ja e-allkirjastamise teenuseid, mille logid näitavad allkirjastamise kuupäeva usaldusväärselt. Paberleping, mida ei ole notariaalselt tõestatud ega esitatud, ei käivita arvestust ning iga hilisem kasutamine maksustatakse.

Kust osad tulevad: kolm viisi optsioonireservi hoidmiseks Eesti OÜ-s

Maksureeglid vastavad küsimusele, millal saab osasid soodsalt üle anda. Äriühinguõigus vastab küsimusele, kuidas, ning selle avastavad asutajad kõige sagedamini liiga hilja. Eesti osaühingul (OÜ) on ESOP-i jaoks osade reserveerimiseks kolm võimalust:

Mudel Kuidas see toimib Mida jälgida
Uued osad kasutamisel („virtuaalne reserv“) Reserv eksisteerib ainult osanike tabelis. Optsiooni kasutamisel suurendavad osanikud osakapitali ning töötaja märgib uued osad. Kõige levinum mudel. Osanike leping peab kohustama kõiki osakapitali suurendamise poolt hääletama, vastasel juhul ei saa optsiooni jõustada.
Ettevõtte enda osad Ettevõte ostab tagasi osa enda osadest ja annab nende osad optsiooni kasutamisel üle. Enda osad ei tohi ületada üht kolmandikku osakapitalist ning nende eest tuleb tasuda omakapitalist, mis ületab osakapitali ja reserve. Riigikogu kaalub ka reegleid, mis nõuaksid iga enda osa üleandmiseks osanike otsust — veel üks põhjus, miks esimene mudel on turvalisem valik.
Asutaja hoitav reserv Asutaja hoiab reservi ja annab osad töötajatele optsiooni kasutamisel üle. Haruldane. Iga kasutamine on asutajalt tulev osa üleandmine, mis tõstatab allpool notari küsimuse.

Teise ja kolmanda mudeli puhul on optsiooni kasutamine OÜ osa üleandmine ning vaikimisi peab selle Eestis notariaalselt tõestama — üks kord on see hallatav, kuid optsiooniplaan võib mitme aasta jooksul tekitada kümme või kakskümmend üleandmist, osa neist välismaal asuvatele töötajatele, kellel tuleks iga kord Tallinna sõita või anda välja volikiri.

10 000 € osakapital: osade üleandmine töötajatele ilma notarita

Äriseadustik pakub lihtsat lahendust (§ 149 (6)). Ettevõte võib põhikirjas sätestada, et osade üleandmiseks piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist — praktikas digiallkirjastatud lepingust — kui täidetud on kaks tingimust:

  1. osakapital on vähemalt 10 000 € ja täielikult sisse makstud; ning
  2. kõik osanikud hääletavad notariaalsest vormist loobuva muudatuse poolt.

Loobumine kantakse äriregistrisse ning seejärel teatab juhatus ise registrile igast osanike nimekirja muutusest. See on ülekaalukalt lihtsaim tee: üks osakapitali suurendamine, üks ühehäälne otsus, üks registrikanne ning iga hilisem osa üleandmine toimub digiallkirjastatud dokumendiga. Ainus alternatiiv — ettevõtte osade registreerimine väärtpaberite keskregistris Nasdaq CSD — välistab samuti notariaalse vormi, kuid tähendab kontohalduri määramist, registreerimis- ja aastatasude maksmist ning teise registri pidamist; see sobib pigem välisinvestoriteks või börsile minekuks valmistuvatele ettevõtetele kui väikesele optsiooniplaaniga tehnoloogiaettevõttele.

Kuna seadusjärgne minimaalne osakapital kaotati (osa nimiväärtus võib nüüd olla üks sent), asutatakse paljud iduettevõtted mõnesajaeurose kapitaliga. Selline ettevõte ei saa loobumist kasutada enne, kui suurendab osakapitali 10 000 €-ni ja maksab selle sisse — tavaliselt asutajate sissemakse või osa esimesest investeerimisvoorust.

Põhikirja muutmisel tasub lisada veel kaks klauslit: osanike seadusjärgse ostueesõiguse välistamine optsiooniplaani alusel toimuvate üleandmiste puhul (muidu vajab iga kasutamine iga osaniku loobumist) ning üleandmispiirang, et töötajad ei saaks oma osasid ilma juhatuse nõusolekuta müüa. Vesting, lahkumisreeglid ja exit’i korral toimuv kuuluvad osanike lepingusse, mitte avalikku põhikirja.

ESOP-i loomine Eesti ettevõttes samm-sammult

  1. Otsustage optsioonireserv. Leppige kokku töötajatele reserveeritud maksimaalne nimiväärtus ja optsioonisaajad.
  2. Suurendage osakapital 10 000 €-ni ja makske see sisse, kui ettevõte asutati väiksema kapitaliga.
  3. Muutke põhikirja — notariaalsest vormist loobumine, ostueesõiguse välistamine, üleandmispiirang — ühehäälse otsusega.
  4. Võtke osanike lepingus vastu optsiooniplaan: vesting, kasutamise keeld enne kolme aasta möödumist, lahkumistingimused, kasutamisperiood, kohtlemine müügi korral ning osanike kohustus suurendada kasutamisel osakapitali.
  5. Allkirjastage iga optsioonileping digitaalselt või teatage sellest maksuhaldurile viie tööpäeva jooksul.
  6. Pidage optsiooniregistrit andmise kuupäevade, koguste ja hindadega; maksuhaldur võib seda küsida aastaid hiljem, samuti iga investor.
  7. Optsiooni kasutamisel: registreerige osakapitali suurendamine või osa üleandmine ning esitage erisoodustuse deklaratsioon (TSD lisa 4) ainult siis, kui kasutamine toimub kolme aasta jooksul.

Aktsiaoptsioonide plaani loomine Eesti Firma abil

Eesti Firma koostab täieliku ESOP-paketi Eesti ettevõtetele, mille omanikud on nii residendid, mitteresidendid kui ka e-residentidest asutajad. Meie õigusteenuste meeskond koostab põhikirja, osanike lepingu ja optsioonilepingud ning korraldab seejärel osakapitali suurendamise ja äriregistri kanded; meie raamatupidamise osakond hoiab optsiooniregistri ajakohasena ja deklareerib iga maksustatava kasutamise korrektselt. Kui ettevõtet veel ei ole, lisame optsioonivalmis struktuuri ettevõtte asutamisse algusest peale, et 10 000 € kapital ja õige põhikiri oleksid olemas enne esimese arendaja liitumist.

Korduma kippuvad küsimused

Selle juhendi koostas Eesti Firma meeskond, sh Kaasasutaja ja õigusjuht Ilja Nikiforov, ning see on mõeldud ainult teavitamiseks. Ükski esitatud materjal ei ole õigus-, maksu- ega investeerimisnõuanne. Kuigi oleme teinud kõik, et teave oleks avaldamise ajal täpne, võivad seadused ja eeskirjad muutuda. Teie olukorrale vastava õigusabi saamiseks võtke otse ühendust Eesti Firmaga.