Eesti Firma osutab õigusteenuseid tööõiguse valdkonnas. Meie tööõiguse juristid nõustavad ja esindavad nii töötajaid kui ka tööandjaid töölepingu ülesütlemise, koondamise, saamata töötasu, töövaidluste ja personalidokumentide küsimustes. Sellelt lehelt leiad, mida tööõigus sulle kõige levinumates olukordades annab, millised tähtajad kehtivad ja millal on juristist päriselt kasu.
Lühidalt
Õigusvastane ülesütlemine tuleb vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Saamata töötasu saab nõuda kolm aastat, puhkusetasu ja koondamishüvitist aga ainult neli kuud. Tööandja etteteatamistähtaeg on olenevalt töösuhte kestusest 15–90 kalendripäeva ja koondamishüvitis on ühe kuu keskmine töötasu. Vaidlusi lahendab töövaidluskomisjon (riigilõivuta, umbes 45 päeva) või kohus.
Tööõiguse juristid töötajatele ja tööandjatele
Esindame töösuhte mõlemat poolt, seega teame hästi, kuidas kumbki oma seisukohti põhjendab. Nõu andes lähtume kehtivast töölepingu seadusest ja kohtupraktikast. Kahtled, kas sinu mure vajab juristi? Loe meie juhendit selle kohta, millal on õigusabi vaja.
Töötaja tüüpilised olukorrad
- Sulle on jäänud maksmata töötasu, puhkusetasu või lõpparve.
- Sind vallandati või koondati ja sa kahtled, kas see oli seaduslik.
- Sind survestatakse omal soovil lahkuma või allkirjastama töölepingu lõpetamise kokkulepet.
- Tööandja nõuab sinult kahju hüvitamist või peab kahjusumma sinu töötasust kinni.
Tööandja tüüpilised olukorrad
- Sul on vaja töötajaga tööleping üles öelda nii, et sellele ei järgneks vaidlust õigusvastase ülesütlemise üle.
- Koondamine või ümberkorraldus vajab läbimõeldud plaani ja korrektseid dokumente.
- Töötaja on tekitanud kahju, lahkunud ette teatamata või läinud tööle konkurendi juurde.
- Võtad tööle kolmanda riigi kodaniku, kes vajab töötamiseks viisat, või sinu välismaine ettevõte palkab Eestis oma esimese töötaja.
Tasuline konsultatsioon tööõiguse juristiga
Saada meile tööleping ja dokument, millest probleem alguse sai. Ütleme, milline tähtaeg juba jookseb ja millised on sinu võimalused. Konsultatsioon maksab 75 € tunnis; tasuta õigusabi me ei osuta.
Töölepingu ülesütlemine: etteteatamistähtajad, koondamine ja koondamishüvitis
Tähtajatu töölepinguga töötaja võib töölepingu üles öelda 30 kalendripäeva ette teatades ja ülesütlemist põhjendamata. Tööandjal sellist vabadust ei ole: ta võib töölepingu üles öelda ainult töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, sobimatus, kohustuste rikkumine) või majanduslikel põhjustel (koondamine). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tööandja peab ülesütlemist selles põhjendama.
| Töösuhte kestus | Tööandja etteteatamistähtaeg | Koondamishüvitis tööandjalt | Kindlustushüvitis koondamise korral Töötukassalt |
|---|---|---|---|
| Alla 1 aasta | 15 kalendripäeva | 1 kuu keskmine töötasu | – |
| 1–5 aastat | 30 kalendripäeva | 1 kuu keskmine töötasu | – |
| 5–10 aastat | 60 kalendripäeva | 1 kuu keskmine töötasu | 1 kuu keskmine töötasu |
| 10 aastat ja rohkem | 90 kalendripäeva | 1 kuu keskmine töötasu | 2 kuu keskmine töötasu |
Seadusjärgset koondamishüvitist makstakse ainult koondamise korral; kui tööleping öeldakse üles töötaja käitumise või töötulemuste tõttu, seda ei maksta. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seadus nõuab, maksab ta iga vähem ette teatatud tööpäeva eest keskmist tööpäevatasu. Katseajal (kuni neli kuud) võib kumbki pool töölepingu üles öelda 15 kalendripäeva ette teatades, kuid tööandja põhjendus peab olema seotud töötaja sobivusega sellele tööle.
Rasedat ja vanemapuhkusel olevat töötajat ei tohi koondada, välja arvatud juhul, kui tööandja tegevus lõpeb. Töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last, on koondamise korral eelisõigus tööle jääda.
Poolte kokkulepe või surve omal soovil lahkuda
Koondamise asemel pakub tööandja sageli, et lahkuksid omal soovil või sõlmiksid töölepingu lõpetamise kokkuleppe. Tagajärjed on väga erinevad: sa ei saa seadusjärgset koondamishüvitist ning sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise asemel saad ainult märksa väiksemat baasmääras hüvitist. Allkirjastama ei saa sind keegi sundida, seega lase tekst enne juristil üle vaadata.
Kuidas tööleping seaduslikult üles öelda: tööandja kontrollnimekiri
- Määra kindlaks õiguslik alus: töötajast tulenev põhjus või koondamine. Põhjuseta tööandja töölepingut üles öelda ei saa.
- Kui põhjus on töötaja käitumine või töötulemused, hoiata töötajat enne (tõendamise huvides kirjalikult) ja tegutse mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist.
- Kontrolli kaitsesätteid: rasedus, vanemapuhkus, töötajate esindaja. Töövõime vähenemise, sobimatuse ja koondamise korral paku töötajale teist tööd, kui see on mõistlikult võimalik.
- Esita põhjendatud ülesütlemisavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja järgi etteteatamistähtaega või maksa vähem ette teatatud päevade eest hüvitist.
- Maksa lõpparve välja töösuhte viimasel päeval: väljateenitud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis ja koondamise korral ka koondamishüvitis.
Õigusvastane ülesütlemine: kuidas töölepingu ülesütlemist vaidlustada
Seadusest tuleneva aluseta või seadust rikkudes tehtud ülesütlemine on tühine, kuid ainult siis, kui see õigel ajal vaidlustatakse.
30-päevane tähtaeg
Ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldus peab jõudma töövaidluskomisjoni või kohtusse 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, mitte viimasest tööpäevast. Kui tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata, kehtib ülesütlemine algusest peale.
Mida teha pärast õigusvastast ülesütlemist
Hoia alles ülesütlemisavaldus, tööleping, kirjavahetus ja hoiatused ning pöördu juristi poole tähtaja esimestel, mitte viimastel päevadel. Kontrollime, kas esitatud põhjus peab paika ning kas hoiatamise, teise töö pakkumise ja vorminõuded on täidetud. Seejärel esitame avalduse ja esindame sind.
Kui ülesütlemine tunnistatakse tühiseks ja kumbki pool ei taotle töölepingu lõpetamist, naased tööle ja saad vahepeal saamata jäänud töötasu. Enamasti üks pool seda siiski taotleb ja töötajale mõistetakse hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Rasedale, töötajale, kellel on õigus saada emapuhkust, ja töötajate esindajale on hüvitis kaheteistkümne kuu keskmine töötasu ning tööandja taotlust tööleping lõpetada ei rahuldata. Komisjon või kohus võib hüvitist suurendada või vähendada.
Maksmata töötasu: kuidas palk kätte saada
Kui töötasu hilineb või jääb üldse maksmata, saad nõuda maksmata summat koos viivisega. Töösuhte viimasel päeval muutub sissenõutavaks kogu lõpparve. Pea silmas tähtaegu: töötasu, sealhulgas ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtud töö tasu, saab nõuda kolme aasta jooksul, puhkusetasu, kasutamata puhkuse hüvitist ja koondamishüvitist aga ainult nelja kuu jooksul.
Mida teha, kui tööandja ei maksa palka
Alustame põhjendatud nõudekirjast, millest sageli piisab. Kui ei piisa, esitame töötasunõude töövaidluskomisjonile või maakohtule; jõustunud otsuse pöörab täitmisele kohtutäitur.
Kui tööandja viivitab töötasu maksmisega oluliselt, on see ühtlasi tööandjapoolne oluline rikkumine. Sel juhul võid töölepingu erakorraliselt üles öelda tavapärast 30-päevast etteteatamistähtaega järgimata, nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja säilitada õiguse sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada ja see tuleb esitada mõistliku aja jooksul, seepärast tasub sõnastus koostada koos juristiga.
Kui tööandja on maksejõuetu
Kui tööandja pankrot on välja kuulutatud või pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist, mida taotletakse pankrotihalduri kaudu. Hüvitis katab saamata töötasu kuni kolme viimase töökuu eest, puhkusetasu ja töölepingu lõppemisel ette nähtud hüvitised, igaüks Eesti keskmise palgaga seotud ülempiiri ulatuses. Kui ettevõte on lihtsalt maksmise lõpetanud, võivad töötajad pankrotiavalduse ise esitada.
Töövaidluskomisjon või kohus: kuidas töövaidlusi lahendatakse
Kõigepealt püüame jõuda kokkuleppele läbirääkimiste teel. Kui see ei õnnestu, läheb töövaidlus maakohtusse või töövaidluskomisjoni, mis on Tööinspektsiooni juures tegutsev kohtueelne sõltumatu töövaidlusi lahendav organ.
Komisjon riigilõivu ei võta ja nõude suurusel ülempiiri ei ole. Avaldus vaadatakse üldjuhul läbi 45 kalendripäeva jooksul ning istungil saab osaleda ka kaugteel. Menetlus toimub eesti keeles, seega tuleb avaldus esitada eesti keeles ja võõrkeelsetele tõenditele lisada eestikeelne tõlge. Otse kohtusse lähevad ainult tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise nõuded.
Otsus jõustub, kui kumbki pool ei pöördu sama vaidlusega maakohtusse 30 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest. Komisjonis kannab kumbki pool oma kulud ise; kohtus võib kaotanud poolelt välja mõista õigusabikulud, sealhulgas komisjoni menetluses tekkinud kulud.
| Nõude liik | Tähtaeg |
|---|---|
| Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine | 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest |
| Töötasu, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtud töö tasu | 3 aastat palgapäevast |
| Puhkusetasu, kasutamata puhkuse hüvitis, koondamishüvitis ja muud töösuhtest tulenevad õigused | 4 kuud rikkumisest teadasaamisest või töösuhte lõppemisest |
| Tööandja nõue töötaja tekitatud kahju hüvitamiseks | 12 kuud kahjust teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 3 aastat kahju tekitamisest |
Töötaja vastutus: tööl tekitatud kahju hüvitamine
Töölepingut tahtlikult rikkunud töötaja vastutab kogu kahju eest. Hooletuse korral sõltub vastutuse ulatus töötaja tööülesannetest, süü astmest, saadud juhistest, töötingimustest ja sellest, millised võimalused olid tööandjal endal kahju ära hoida. Tööandja võib kahju töötasust kinni pidada ainult töötaja nõusolekul; muul juhul tuleb nõue esitada komisjonile või kohtule 12 kuu jooksul kahjust teadasaamisest. Tööandjaid aitame kahju tõendamisel, töötajaid põhjendamatute nõuete ja kinnipidamiste tõrjumisel.
Varalise vastutuse kokkulepe (töölepingu seaduse § 75) paneb töötajale vastutuse talle usaldatud vara eest süüst sõltumata. Kokkulepe kehtib ainult siis, kui see on sõlmitud kirjalikult, on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult piiritletud, hõlmab vara, millele on juurdepääs ainult töötajal või kindlal isikute ringil, määrab vastutuse rahalise ülempiiri ja näeb töötajale ette mõistliku lisahüvitise. Vastasel juhul on kokkulepe tühine.
Töölepingud, töövõtjad ja juhatuse liikmed
Korrektselt koostatud dokumendid hoiavad enamiku vaidlusi ära. Koostame ja vaatame üle töölepinguid (sealhulgas seadusega nüüd lubatud paindliku tööaja kokkuleppeid), ametijuhendeid ning konfidentsiaalsus-, varalise vastutuse ja töölepingu lõpetamise kokkuleppeid. Pärast töölepingu lõppemist kehtiv konkurentsipiirang on töötajale siduv ainult siis, kui kokkulepe on kirjalik, kestab kõige rohkem ühe aasta ja tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist. Töötaja jaoks vaatame pakutud dokumendi üle, toome välja riskid ja peame tööandjaga läbirääkimisi.
Töötaja või töövõtja: varjatud töösuhe
Lepingu olemust ei määra selle pealkiri. Isik, kes töötab ettevõtte juhtimise ja kontrolli all ning ettevõtte määratud ajal ja kohas, on töötaja ka siis, kui paberil on töövõtu-, käsundus- või vabakutselise leping. Töövaidluskomisjon saab töösuhte tuvastada, kohustada tööandjat parandama töötamise registri kannet ning mõista välja töötasu alammäära, puhkusetasu ja ületunnitöö tasu. Ettevõttele tähendab töösuhte selline varjamine ka maksuvõlga.
Juhatuse liige ei ole selles rollis töötaja. Töölepingu seadus talle ei kohaldu, mistõttu võib juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda ning etteteatamist ja hüvitist saab ta nõuda ainult siis, kui juhatuse liikme leping seda ette näeb.
Välistöötajate palkamine: viisad ja elamisload
Välismaalaste seaduse järgi vajab kolmanda riigi kodanik seaduslikku alust nii Eestis viibimiseks kui ka töötamiseks; eraldi tööluba Eesti ei väljasta. Kiireim tee on lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis, mida taotleb Eestis registreeritud tööandja enne töö algust, koos pikaajalise (D-)viisaga. Üldjuhul peab töö olema täistööajaga ja töötasu vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk ning töötada võib kuni 365 päeva 455 päeva jooksul. Pikemaks ajaks on vaja tähtajalist elamisluba töötamiseks, milleks on üldjuhul nõutav Töötukassa luba ja mis arvestatakse sisserände piirarvu hulka, kui ei kehti erand. Kontrollime, milline kord ametikohale sobib, ja valmistame dokumendid ette.
Tööõiguse juristi tasu ja meie tööviis
- Kogemus: meie tööõiguse juristidel on üle 15 aasta praktikat nii töötajate kui ka tööandjate esindamisel.
- Kõigepealt realistlik hinnang: kui suur on nõue, milline tähtaeg kehtib ja kas menetlus tasub end majanduslikult ära.
- Selge hind: töö eest arvestame 75 € tunnis ja enne alustamist saad kuluhinnangu.
- Büroo Tallinnas, teenus ka kaugteel: kohtume klientidega Tallinnas ning teenindame veebi teel kliente mujal Eestis ja välismaal.
Kirjelda oma olukorda ja lisa olulisemad dokumendid. Kõik, mille meile saadad, jääb konfidentsiaalseks.
Korduma kippuvad küsimused
Tööandja etteteatamistähtaeg on 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud alla aasta, 30 päeva, kui üks kuni viis aastat, 60 päeva, kui viis kuni kümme aastat, ja 90 päeva, kui kümme aastat või kauem. Töötaja teatab ülesütlemisest ette 30 päeva; katseajal on tähtaeg mõlemal poolel 15 päeva.
Ei. Tööandja võib töölepingu üles öelda ainult töötajast tuleneval põhjusel või koondamise tõttu ning peab põhjuse ülesütlemisavalduses esitama. Ka katseajal tuleb tööandjal selgitada, miks töötaja tööle ei sobi.
Tööandja maksab ühe kuu keskmise töötasu. Töötukassa lisab sellele ühe kuu keskmise töötasu, kui töösuhe on kestnud viis kuni kümme aastat, ja kahe kuu keskmise töötasu, kui üle kümne aasta.
30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Hüvitis õigusvastase ülesütlemise eest on üldjuhul kolme kuu keskmine töötasu.
Omal soovil lahkudes või poolte kokkuleppel lõpetades saad ainult baasmääras töötuskindlustushüvitist. Sissetulekupõhine hüvitis säilib, kui ütled töölepingu üles tööandjapoolse olulise rikkumise, näiteks maksmata töötasu tõttu.
Ei ole. Avaldus vaadatakse üldjuhul läbi 45 kalendripäeva jooksul, see tuleb esitada eesti keeles ja kumbki pool kannab oma kulud ise.
Õigusabi tunnitasu on 75 €. Tasuta õigusabi me ei osuta.