Eesti Maksu- ja Tolliamet pöörab erilist tähelepanu eraisikute töösuhte alustamisest tuleneva tulu maksustamisele: see hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja muid kohustuslikke makseid. Maksustamisele kuulub ka krüptovaratehingutest saadud tulu.
Maksudest kõrvalehoidumise ja varjatud töösuhete vastane võitlus
Maksuhalduri eesmärk ei ole üksnes tagada eraisikule arvestatud ja makstud töötasu nõuetekohane maksustamine, vaid ka takistada töösuhete varjamist. Mõned ettevõtted võivad püüda selliste võtetega vältida sotsiaalmaksu ja muude kohustuslike maksete tasumist, vähendades kunstlikult palgakulusid, kasutades põhiülesannete täitmiseks seotud juriidilisi isikuid ning kaasates töötajaid, kes osutavad ettevõttele teenuseid (nõustamine, juhtimine, disain, sisuloome jne) formaalselt oma ettevõtte kaudu.
Mis on „OÜ-tamine“
Üks tuntumaid töösuhete varjamise skeeme on „OÜ-tamine“ – olukord, kus tööandja väldib sotsiaalmaksu tasumist, tellides teenuseid seotud ettevõtte kaudu, sageli sisuliselt iseendalt. Sellist praktikat võidakse käsitada maksudest kõrvalehoidumisena.
Riigikohtu lahenditele tuginedes lähtub Maksu- ja Tolliamet kriteeriumide kogumist, mille alusel tehakse kindlaks tegeliku töösuhte olemasolu ja sellest tulenevad maksukohustused.
Ettevõtte finantskindlus: raamatupidamine, maksud ja nõuetele vastavus
Eesti Firma, mis pakub nõustamis- ja raamatupidamisteenuseid, aitab optimeerida teie ettevõtte finants- ja maksupoliitikat, et vältida „OÜ-tamist“, kuid säilitada vajaduse ja ärilise otstarbekuse korral lepingulised suhted teie ettevõttele oluliste teenuste osutamiseks.
Aitame eristada töösuhteid ja teenuste osutamist ning tagame äritegevusega seotud kulude, töötasu maksustamise, juhatuse liikmetele tehtavate väljamaksete ja dividendimaksete nõuetekohase arvestuse. Ettevõtte läbipaistva finantspoliitika tagamiseks on oluline järgida õigusakte, kajastada tulu korrektselt ja ennetada maksudest kõrvalehoidumisega seotud riske.
„OÜ-tamise“ skeemi kohaldamise piirid
„OÜ-tamise“ skeemiga seotud maksuprobleem on endiselt aktuaalne võitluses töötasu asemel ebaseaduslikult makstavate dividendidega. Meediakajastuste kohaselt ei olnud maksuhalduri eesmärk „OÜ-tamise“ eest karistada, vaid teavitada ettevõtjaid sellest, et lubatu ja keelatu kohta kehtivad selged reeglid. Maksu- ja Tolliamet on töösuhte tegeliku olemuse varjamise tõttu kohtusse läinud vaid kolme ettevõttega.
Kuidas OÜ omanikud maksudest kõrvale hoiduvad: Maksu- ja Tolliameti selgitused
Maksu- ja Tolliameti sõnul on maksudest kõrvalehoidumise probleem sagedamini seotud OÜ omanikega, kes elavad oma ettevõtte tuludest. Näiteks rääkis Maksu- ja Tolliameti maksuauditi juht Lia Parve ajakirjanikele kahest kasutatavast maksudest kõrvalehoidumise skeemist: tegelike töösuhete varjamisest ettevõtetevahelise teenuste osutamise sildi all tööjõumaksude vähendamiseks ning ettevõtte vara kasutamisest isiklikel eesmärkidel. Parve märkis, et esimene probleem ei ole kuigi laialt levinud, kuid teine võib põhjustada aastas üle EUR 10 miljoni maksukahju.
Fiktiivsete teenuse osutamise tehingute maksustamine
Maksude tasumise kohustus tekib siis, kui juriidiliste isikute vahel luuakse fiktiivsed teenuse osutamise kokkulepped eesmärgiga vähendada tööjõumakse või nende tasumist täielikult vältida. Riigikohus toetas oma lahendites (3-2-1-82-14, 12.05.2015, 3-3-1-25-15, 11.09.2015, 3-3-1-12-15, 6.10.2015) Maksu- ja Tolliameti seisukohta, tunnistades sellised tehingud maksustamise seisukohast kehtetuks.
Käsitletud juhtumites ei saanud eraisikud tegelikku töötasu mitte oma isiklikele pangakontodele, vaid neile kuuluvate ettevõtete (näiteks osaühingute) kontodele, kus nad olid ainuosanikud ja juhatuse liikmed. Töölepingu asemel sõlmiti ettevõtete vahel teenuse osutamise lepingud. See võimaldas pooltel vältida tööjõumakse, kandes raha ettevõtte kontole, kus saaja sai seda kasutada oma äranägemise järgi, näiteks dividendide maksmiseks või mis tahes kulude katmiseks.
Riigikohus kinnitab: OÜ kaudu maksudest kõrvalehoidumise skeemid on ebaseaduslikud
Sarnaseid skeeme kasutati juhtimis- ja nõustamisteenuste puhul, kus juhatuse liikmed töötasid tegelikult eraisikutena, kuid raha kanti nende ettevõtete kontodele. Näiteks kui direktor saab töölepingu alusel brutotasu EUR 3,500, on tema netosissetulek EUR 2,730 ning tööandja kulu koos maksudega EUR 4,683. Kui ettevõtete vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping, saab kogu EUR 4,683 maksuvabalt üle kanda, andes direktorile võimaluse käsutada kogu saadud summat. Sellist korraldust käsitatakse aga maksudest kõrvalehoidumisena.
Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on õigus sellistes olukordades sekkuda ja maksustada niinimetatud „teenuse osutamise tehinguid“ nende tegeliku olemuse ehk varjatud töösuhte alusel. Lepingu formaalsest vastavusest õigusaktide nõuetele ei piisa – oluline on, et töö tegelik sisu vastaks lepingu tingimustele. Riigikohtu seisukohale tuginedes soovitab Maksu- ja Tolliamet ettevõtetel tungivalt oma maksupraktika üle vaadata ja viia see kooskõlla Riigikohtu lahenditega, et tagada õiglane maksustamine ja aus konkurents.
Kuidas erinevad töösuhted teenuste osutamisest
Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mille kohaselt teeb eraisik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes täielikult tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja on omalt poolt kohustatud maksma töötajale lepingus kokku lepitud töötasu ning tagama töölepingus või õigusaktides ette nähtud töötingimused.
Kriteeriumid, millest kohtud õigussuhte töösuhtena käsitamisel lähtuvad, hõlmavad selle kindlaksmääramist, kes korraldab ja juhib töö tegemist, kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi, kes tasub töövahendite eest, kes kannab töö tegemisega seotud riski ning kes saab tulu või kasumi. Seejärel on oluline kindlaks teha, kas töötaja kuulub organisatsiooni personali hulka ja kas talle kehtivad organisatsiooni sisekorraeeskirjad. Kõiki neid kriteeriume tuleb hinnata kogumis.
Kokkuvõttes on töösuhte olemasolu üle otsustamisel määrava tähtsusega töötaja sõltuvuse määr tööandjast ehk töötaja iseseisvuse tase. Just suur sõltuvuse määr eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest.
OÜ-tamine ja lepingu ümberkvalifitseerimine: olulised õiguslikud seisukohad
Seevastu laialt levinud ja täiesti seaduslikud käsundus- ja töövõtulepingud kuuluvad võlaõigusseadusega reguleeritud teenuse osutamise lepingute hulka. Riigikohtu selgituse kohaselt on ettevõtte juhatuse liikmete ja ettevõtte enda vaheline suhe käsundussuhe. Käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult, kuid võib tulemuse saavutamiseks kaasata ka kolmandaid isikuid. Seega ei saa ettevõtte juhatuse liige oma volitusi ega vastutust edasi anda, kuid see ei välista käsundi täitmisel kolmandate isikute abi kasutamist.
Ettevõtte juhatuse liikmetega seotud ettevõtetega tehtud tehingute puhul võib ilmneda, et juhtimis- ja nõustamisteenuseid osutasid tegelikult konkreetsed eraisikud, mitte vastavad lepingud sõlminud ettevõtted. Selle tulemusena on tehingu õiguslik tagajärg see, et lepingu teiseks pooleks tunnistatakse konkreetne eraisik.
Ettevõtte töötajatega seotud tehingute puhul väljendub „OÜ-tamise“ skeem selles, et ettevõtte ja töötajaga seotud äriühingu vaheline suhe on oma sisult ja olemuselt tegelikult töösuhe – see tähendab, et käsundusleping kvalifitseeritakse ümber töölepinguks.
Krüptovara ja veebiplatvormidelt saadud tulu maksustamine
Eesti kehtivad õigusaktid näevad ette veebiplatvormidelt ja rakendustest saadud tulu ning krüptovaraturul teenitud tulu maksukontrolli, mis piirab märkimisväärselt „OÜ-tamise“ skeemi kasutamist nendes suhteliselt uutes kaupade müügi ja teenuste osutamisega seotud töösuhete valdkondades.
Ka veebiplatvormidelt teenitud tulu (näiteks vabakutseline töö, renditehingud ja kaupade müük) kuulub Eestis maksustamisele: rakenduda võivad tulumaks, sotsiaalmaks, VAT ja töötuskindlustusmakse. Euroopa Liidu veebiplatvormid on kohustatud esitama maksuhaldurile andmeid eraisikute tulude kohta ning maksumaksjad peavad need tulud deklareerima ja maksud tasuma.
Müük, kaevandamine ja staking: krüptovara maksustamise selgitus
Tuleb märkida, et ka krüptovarast saadud tulu maksustatakse Eestis sõltuvalt tehingute olemusest. Krüptovaluuta müügist saadud kasum deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga. Kaevandamise puhul maksustatakse tulumaksuga puhaskasum. Sotsiaalmaksu kohaldatakse juhul, kui kaevandamisega tegeleb eraisik, mitte ettevõte. Kui krüptovaluutat kasutatakse kaupade ja teenuste eest tasumiseks, käsitatakse selliseid tehinguid krüptovara müügina ning need kuuluvad samuti maksustamisele. Staking’ust või laenamisest saadud passiivne tulu kuulub samuti tulumaksuga maksustamisele. Maksu tuleb tasuda ka pärandina või kingitusena saadud krüptovara müügilt. Tuleb arvestada, et eraisikud peavad tulu deklareerima, märkides krüptovara turuväärtuse tehingu tegemise ajal.
„OÜ-tamise“ riske tuleb ennetada ja minimeerida
Töösuhete maksustamise vältimise skeemid, nagu „OÜ-tamine“, tekitavad ettevõtetele sotsiaalmaksu tasumisest kõrvalehoidumise ja töösuhete varjamisega seotud riske. Maksuhaldur ja kohtud nõuavad reeglite selget järgimist, töölepingute eristamist tsiviilõiguslikest suhetest ning vajaduse korral fiktiivseks tunnistatud tehingute ümberkvalifitseerimist. Erilist tähelepanu tasub pöörata krüptovara maksustamisele: krüptovaluutatehingutest saadud tulu, sealhulgas kaevandamisest ja staking’ust saadud tulu, tuleb deklareerida ning see kuulub maksustamisele. Maksustatakse ka veebiplatvormide ja rakenduste kaudu toimuvat tegevust.
Tulude ja maksude nõuetekohane arvestus Eesti Firma ekspertidega
Üksnes õigusaktide selge järgimine tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse ning vähendab trahvide ja maksukontrollide riski. Eesti Firma pakub nõustamis- ja raamatupidamisteenuseid, aidates ettevõtetel eristada töösuhteid teenuse osutamise lepingutest, optimeerida maksupoliitikat ja kõrvaldada „OÜ-tamise“ skeemide riski ning kajastada korrektselt tulusid, sealhulgas krüptovara ja dividendimakseid.
