Maksu- ja Tolliamet pöörab erilist tähelepanu töösuhtest tuleneva eraisikute tulu maksustamisele: see hõlmab tulumaksu, sotsiaalmaksu ja muid kohustuslikke makseid. Maksustatakse ka krüptovaratehingutest saadud tulu.
Maksudest kõrvalehoidumise ja varjatud töösuhete vastane võitlus
Maksuhalduri eesmärk ei ole üksnes tagada eraisikule arvestatud ja makstud töötasu nõuetekohane maksustamine, vaid ka takistada töösuhete varjamist. Mõned ettevõtted püüavad sotsiaalmaksu ja muid kohustuslikke makseid vältida palgafondi kunstlikult vähendades: põhiülesanded antakse seotud juriidilistele isikutele ning töötajad osutavad ettevõttele teenuseid formaalselt oma äriühingu kaudu – nõustamine, juhtimine, disain, sisuloome jne.
Mis on „OÜ-tamine“
Tuntuim töösuhte varjamise skeem on „OÜ-tamine“: tööandja väldib tööjõumaksude tasumist, tellides teenuseid seotud äriühingult, sageli sisuliselt iseendalt. Sellist praktikat võidakse käsitada maksudest kõrvalehoidumisena.
Riigikohtu lahenditele tuginedes lähtub Maksu- ja Tolliamet kriteeriumide kogumist, mille alusel tehakse kindlaks tegeliku töösuhte olemasolu ja sellest tulenevad maksukohustused.
Ettevõtte finantskindlus: raamatupidamine, maksud ja nõuetele vastavus
Eesti Firma pakub nõustamis- ja raamatupidamisteenuseid ning aitab kujundada teie ettevõtte finants- ja maksupoliitika nii, et „OÜ-tamise“ tunnused oleksid välistatud, kuid ärilise otstarbekuse korral säiliksid lepingud teie ettevõttele oluliste teenuste osutamiseks.
Aitame eristada töösuhteid ja teenuste osutamist ning korraldada ettevõtlusega seotud kulude, töötasu, juhatuse liikmetele tehtavate väljamaksete ja dividendide nõuetekohase arvestuse ja maksustamise. Läbipaistev finantspoliitika eeldab õigusaktide järgimist, tulu korrektset kajastamist ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud riskide ennetamist.
„OÜ-tamise“ skeemi kohaldamise piirid
„OÜ-tamine“ on endiselt aktuaalne seoses võitlusega töötasu asemel dividendide maksmise vastu. Meediakajastuste kohaselt ei olnud maksuhalduri eesmärk skeemi kasutamise eest karistada, vaid selgitada ettevõtjatele, et lubatu ja keelatu kohta kehtivad selged reeglid. Kohtusse on Maksu- ja Tolliamet töösuhte tegeliku olemuse varjamise tõttu jõudnud vaid kolme ettevõttega.
Kuidas OÜ omanikud maksudest kõrvale hoiduvad: Maksu- ja Tolliameti selgitused
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksudest kõrvalehoidumine sagedamini seotud muuga: OÜ omanikud elavad oma ettevõtte raha arvel. Ameti maksuauditi juht Lia Parve rääkis ajakirjanikele kahest levinud skeemist: tegelike töösuhete varjamisest ettevõtetevahelise teenuse osutamise sildi all, et vähendada tööjõumakse, ning ettevõtte vara kasutamisest isiklikel eesmärkidel. Tema sõnul ei ole esimene probleem kuigi laialt levinud, teine aga võib põhjustada üle 10 miljoni euro maksukahju aastas.
Fiktiivsete teenuse osutamise tehingute maksustamine
Maksukohustus tekib siis, kui juriidilised isikud sõlmivad fiktiivseid teenuse osutamise kokkuleppeid, et vähendada tööjõumakse või neid üldse mitte tasuda. Riigikohus toetas lahendites 3-2-1-82-14 (12.05.2015), 3-3-1-25-15 (11.09.2015) ja 3-3-1-12-15 (06.10.2015) Maksu- ja Tolliameti seisukohta, tunnistades sellised tehingud maksustamise seisukohast kehtetuks.
Käsitletud juhtumites ei laekunud eraisikute tegelik töötasu nende isiklikule pangakontole, vaid neile kuuluvate äriühingute (näiteks osaühingute) kontole, kus nad olid ainuosanikud ja juhatuse liikmed. Töölepingu asemel sõlmiti äriühingute vahel teenuse osutamise leping. Nii vältisid pooled tööjõumakse: raha laekus äriühingu kontole ja saaja kasutas seda oma äranägemise järgi, näiteks dividendide maksmiseks või mis tahes kulude katmiseks.
Riigikohus kinnitab: OÜ kaudu maksudest kõrvalehoidumise skeemid on ebaseaduslikud
Sarnaseid skeeme kasutati ka juhtimis- ja nõustamisteenuste puhul: juhatuse liikmed töötasid tegelikult eraisikutena, kuid raha kanti nende äriühingute kontodele.
Näide
Juht saab töölepingu alusel brutotasu 3500 eurot. Kehtivate määrade juures saab ta kätte umbes 2786 eurot (arvestades 2% kogumispensioni makset) ning tööandja kogukulu koos maksudega on 4683 eurot. Kui äriühingud sõlmivad selle asemel omavahel teenuse osutamise lepingu, kantakse kogu 4683 eurot üle makse kinni pidamata ja juht saab käsutada kogu summat. Just sellist korraldust käsitatakse maksudest kõrvalehoidumisena.
Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on õigus sellistes olukordades sekkuda ja maksustada „teenuse osutamise tehinguid“ nende tegeliku sisu ehk varjatud töösuhte alusel. Lepingu formaalsest vastavusest seaduse nõuetele ei piisa: töö tegelik sisu peab vastama lepingu tingimustele. Riigikohtu seisukohale tuginedes soovitab Maksu- ja Tolliamet ettevõtetel tungivalt oma maksupraktika üle vaadata ja viia see nende lahenditega kooskõlla – õiglase maksustamise ja ausa konkurentsi huvides.
Kuidas erinevad töösuhted teenuste osutamisest
Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus: füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja on omalt poolt kohustatud maksma töötajale kokkulepitud töötasu ning tagama lepingus või seaduses ette nähtud töötingimused.
Õigussuhet töösuhteks kvalifitseerides selgitavad kohtud välja:
- kes korraldab ja juhib töö tegemist;
- kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi;
- kes tasub töövahendite eest;
- kes kannab töö tegemisega seotud riski;
- kes saab tulu või kasumi;
- kas töötaja on lülitatud organisatsiooni töökorraldusse ja kas talle kehtivad selle sisereeglid.
Kõiki kriteeriume hinnatakse kogumis. Lõppkokkuvõttes on määrava tähtsusega töötaja sõltuvus tööandjast ehk tema iseseisvuse määr. Just suur sõltuvus eristab töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest.
OÜ-tamine ja lepingu ümberkvalifitseerimine: olulised õiguslikud seisukohad
Samas kuuluvad laialt levinud ja täiesti seaduslikud käsundus- ja töövõtulepingud võlaõigusseadusega reguleeritud teenuse osutamise lepingute hulka. Riigikohtu selgituse kohaselt on juhatuse liikme ja äriühingu vaheline suhe käsundussuhe. Käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult, kuid võib selleks kaasata kolmandaid isikuid. Teisisõnu ei saa juhatuse liige oma volitusi ega vastutust edasi anda, kuid võib käsundi täitmisel kasutada kolmandate isikute abi.
Juhatuse liikmetega seotud äriühingutega tehtud tehingute puhul võib selguda, et juhtimis- ja nõustamisteenuseid osutasid tegelikult konkreetsed eraisikud, mitte lepingud sõlminud äriühingud. Sellise tehingu õiguslik tagajärg on, et lepingu teiseks pooleks loetakse konkreetne eraisik.
Töötajatega seotud tehingute puhul väljendub „OÜ-tamine“ selles, et ettevõtte ja töötajaga seotud äriühingu vaheline suhe on oma sisult ja olemuselt töösuhe. Sel juhul kvalifitseeritakse käsundusleping ümber töölepinguks.
Krüptovara ja veebiplatvormidelt saadud tulu maksustamine
Eesti õigus näeb ette maksukontrolli veebiplatvormide ja rakenduste kaudu ning krüptovaraturul teenitud tulu üle. See ahendab märgatavalt „OÜ-tamise“ võimalusi nendes suhteliselt uutes kaupade müügi ja teenuste osutamisega seotud valdkondades.
Ka veebiplatvormide kaudu teenitud tulu – näiteks vabakutselisest tööst, rendist või kaupade müügist – maksustatakse Eestis: olenevalt olukorrast rakenduvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks ja töötuskindlustusmakse. Euroopa Liidus tegutsevad veebiplatvormid on kohustatud edastama maksuhaldurile andmed kasutajate tulude kohta ning maksumaksjad peavad need tulud deklareerima.
Müük, kaevandamine ja staking: krüptovara maksustamise selgitus
Krüptovarast saadud tulu maksustatakse Eestis olenevalt tehingu olemusest:
- krüptovaluuta müügist saadud kasu deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga;
- kaevandamise puhul maksustatakse tulumaksuga puhaskasum ning kui kaevandamisega tegeleb eraisik, mitte äriühing, lisandub sotsiaalmaks;
- kaupade ja teenuste eest krüptovaluutas tasumist käsitatakse krüptovara müügina ning ka see on maksustatav;
- staking’ust või laenamisest saadud passiivne tulu maksustatakse tulumaksuga;
- maksu tuleb tasuda ka pärandina või kingitusena saadud krüptovara müügilt.
Eraisik deklareerib tulu krüptovara turuväärtuse alusel tehingu tegemise ajal.
„OÜ-tamise“ riske tuleb ennetada ja minimeerida
Tööjõumaksude vältimise skeemid, nagu „OÜ-tamine“, toovad ettevõttele kaasa sotsiaalmaksu juurdemääramise ja töösuhte varjatuks tunnistamise riski. Maksuhaldur ja kohtud nõuavad töölepingute selget eristamist tsiviilõiguslikest suhetest ning kvalifitseerivad fiktiivsed tehingud ümber. Eraldi tähelepanu väärib krüptovara: krüptovaluutatehingutest saadud tulu, sealhulgas kaevandamisest ja staking’ust saadud tulu, tuleb deklareerida ja see on maksustatav. Maksustatakse ka veebiplatvormide ja rakenduste kaudu toimuvat tegevust.
Tulude ja maksude nõuetekohane arvestus Eesti Firma ekspertidega
Üksnes õigusaktide järgimine tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse ning vähendab trahvide ja maksukontrollide riski. Eesti Firma pakub nõustamis- ja raamatupidamisteenuseid: aitame eristada töölepinguid teenuse osutamise lepingutest, kujundada maksupoliitikat ilma „OÜ-tamise“ riskita ning kajastada korrektselt tulusid, sealhulgas krüptovara ja dividende.
