Kuidas Eesti kavatseb ettevõtlust 2027. aastaks lihtsustada

Eesti on loonud endale maine kui üks Euroopa digipädevamaid ja iduettevõttesõbralikumaid riike. Nüüd soovib Eesti valitsus seda mainet veelgi kinnistada uute reformidega, mille eesmärk on lähiaastatel ettevõtete elu veel lihtsamaks muuta. Kui olete välisettevõtja, kes kaalub Eestit, on siin häid uudiseid: aastatel 2025–2027 võtab Eesti kasutusele viis olulist muudatust, alates välismaiste talentide palkamisest kuni bürokraatia vähendamiseni, et tugevdada ettevõtluskeskkonda. Reformide eesmärk on edendada innovatsiooni, meelitada investeeringuid ja suurendada riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet – seda kõike tõhususe ja tehnoloogilise edumeelsuse vaimus, mis on omane e-Eestile.

Eesti Firma meeskond on spetsialiseerunud ettevõtte asutamisele Eestis ning pakub õigus- ja raamatupidamisteenuseid. Selles artiklis selgitame viit suurt reformivaldkonda ja seda, mida need tähendavad teile kui Eestis ettevõtlust kaaluvatele asutajatele või investoritele. Siin on kogu pakett lühidalt.

Välismaiste talentide lihtsam palkamine: välismaalaste seaduse muudatused 2025. aasta keskpaigaks

Kasvavate ettevõtete, eriti tehnoloogiaettevõtete, üks suuremaid murekohti on piisava hulga oskustöötajate leidmine. Eesti uus koalitsioonivalitsus kavatseb sisserändereegleid leevendada, et ettevõtted saaksid palgata kolmandatest riikidest kvalifitseeritud töötajaid valdkondades, kus kohalikest teadmistest jääb puudu. Välismaalaste seaduse muudatusi oodatakse 2025. aasta keskpaigaks. See tähendab, et kui teie iduettevõte ei leia Eestist vajalikku IT-spetsialisti või inseneri, on tema värbamisel välismaalt vähem takistusi.

Muudatus looks oskustööjõu puudusega valdkondadele erandi, mis võimaldaks ettevõtetel saada välismaalt tulevatele kvalifitseeritud töötajatele töötamiseks elamisloa tavapäraste piirarvureegliteta. Kasu võiks saada kuni üheksa puudusvaldkonda, sealhulgas töötlev tööstus, veondus ja laondus, ning igal aastal võiks väljastada kuni 1 300 täiendavat tööluba; üle 2% GDP kasvu korral kasvaks arv 2 600-ni. Oluline on, et need load jääksid väljapoole tavapärast aastast sisserände piirarvu. Teisisõnu loob Eesti ruumi just nendele talentidele, keda majandus vajab.

Miks välisspetsialiste vajatakse? Eesti oskuste prognoosisüsteemi OSKA prognooside järgi jääb igal aastal puudu umbes 1 400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, keda Eesti haridussüsteem ei suuda pakkuda; suurim puudujääk on IKT-s, töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on rõhutanud, et ettevõtted on juba ammu vajanud toimivat võimalust kvalifitseeritud spetsialistide toomiseks, et toetada tootlikkust ja kasvu. Väliseksperdid ei täida üksnes kiireid lünki, vaid loovad kohalikele töötajatele sageli rohkem võimalusi ja kõrgemat palka. Lühidalt näeb valitsus arukas sisserändes kõigile kasulikku lahendust: see aitab ettevõtetel kasvada ning suurendab kogu majanduse innovatsiooni ja oskusteavet.

Paindlik töökorraldus: töölepingu seaduse uuendus 2025. aasta III kvartaliks

Pandeemia näitas maailmale, et kaugtöö ja paindlik töö on tulnud, et jääda. Eesti pani seda tähele. 2025. aasta kolmandaks kvartaliks plaanib valitsus uuendada töölepingu seadust, et võimaldada palju paindlikumaid tööajakokkuleppeid. Lihtsamalt öeldes saab Eesti tööõigus kauaoodatud uuenduse, et ettevõtted ja töötajad võiksid mittetraditsioonilistes töökorraldustes hõlpsamalt kokku leppida.

Kavandatavate muudatuste järgi saavad tööandjad ja töötajad rohkem võimalusi leppida kokku töötundide arvus ja ajas. Kaugtöö ja hübriidtöö on Eesti õiguses juba vastastikuse kokkuleppe küsimus; muutub jäik kindlate tundide mudel. Kas soovite kohandada töötaja nädalatunde projekti vajaduste järgi või pakkuda osalise tööajaga töötajale kiirel kuul lisavahetusi? Reformide eesmärk on muuta sellised korraldused õiguslikult lihtsaks. Mõlemad pooled saavad selguse ja kindluse tööaja korraldamiseks väljaspool senist kella 9–17 kontorinormi – suur eelis tehnoloogiaettevõtetele ja rahvusvahelistele meeskondadele.

Näiteks võimaldaks üks ettepanek sõnaselgelt paindliku tööaja lepinguid, kus osalise tööaja põhimahu (näiteks 20 tundi) saab kokkuleppel täiendada kuni 10 vabatahtliku lisatunniga nädalas. Töötajale võiks olla tagatud 20 tundi, kuid kiirel nädalal töötaks ta nõuetekohase tasu eest 30 tundi, selle asemel et olla seotud range 30-tunnise lepinguga. Selliseid lahendusi kasutatakse juba mitteametlikult, sageli käsunduslepingute kaudu, mis jätavad töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest; Eesti soovib need tuua töölepingu seaduse alla. Eelnõu sisaldab kaitsemeetmeid – kirjalik kokkulepe, tagatud minimaalne töötundide arv ja seaduslikust alampalgast kõrgem tunnitasu –, et paindlikkus ei muutuks nulltundide ebakindluseks.

Kasu ettevõtetele? Kohanemisvõimelisem tööjõud ja suurem tootlikkus. Ettevõtted saavad tööaega kohandada töömahuga ning töötajad saavad rohkem kontrolli töö ja muude kohustuste tasakaalustamiseks. See tõmbab ligi ka talente, sest rahvusvahelised spetsialistid ootavad üha enam paindlikke töövõimalusi. Seda suundumust järgides muutub Eesti nüüdisaegsete ja mobiilsete talentide jaoks atraktiivsemaks. Koalitsiooniprogramm sõnastab uuenduse lihtsalt: võimaldada paindlikumaid tööajakokkuleppeid, mille oodatav tulemus on parem tootlikkus ja talentide hoidmine.

Ühtne e-riigi portaal ja vähem bürokraatiat 2027. aastaks

Iga ettevõtte juht teab, kui tüütud võivad olla bürokraatlikud paberid. Eesti tegeleb selle probleemiga otse. 2027. aastaks käivitab valitsus ühtse digitaalse e-riigi portaali, mis toimib kõigi ettevõtlusega seotud teenuste ja avalduste ühtse teeninduskohana. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste teenused – ettevõtte registreerimine, load, maksudeklaratsioonid ja muu – on kättesaadavad ühel terviklikul veebilehel, riigiportaalis eesti.ee. Plaani kohaselt „ühendab see nii riigi kui kohalike omavalitsuste e-teenused“ ning võimaldab ettevõtetel korraldada lubasid, litsentse ja muid avaldusi veebilehtede vahel liikumata.

Sama oluline on Eesti eesmärk vähendada märkimisväärselt korduvat aruandlust. Umbes 150 levinud ettevõtte aruannet ja vormi standarditakse ning riigi süsteemid täidavad need olemasolevate andmetega ette. Sama teabe korduvalt sisestamise asemel peavad ettevõtted enamasti vaid automaatselt täidetud vormid üle vaatama ja kinnitama. See „küsi meilt üks kord” põhimõte võib säästa lugematuid tunde haldustöölt. Kiire tempoga iduettevõtted ja Eesti digitaalse tõhususega harjunud välisettevõtted hindavad eriti seda, et tarbetud bürokraatiatõkked kaovad.

Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamine on kirjas majanduskasvu plaanis 2025 – 45 algatust seitsmes valdkonnas, millest üks on sõna otseses mõttes „bürokraatia vähendamine”. Plaani tutvustades ütles Erkki Keldo, et valitsus teeb neid tegevusi ettevõtjate heaks, „et neil oleks lihtsam oma ettevõtteid kasvatada ja arendada.” Paberimajanduse automatiseerimise ja tõeliselt ühtse e-riigi portaali loomisega soovib Eesti suurendada oma atraktiivsust kui mugava ettevõtluskohaga riik.

Kiirem kaardivaba e-residentsus ettevõtte asutamiseks 2027. aastaks

Eesti e-residentsuse programm on juba võimaldanud enam kui 117 000 inimesel 185 riigist saada „virtuaalseks elanikuks” ning asutada ja juhtida Eesti ettevõtet kaugelt. 2027. aasta alguseks plaanib valitsus muuta e-residentsuse täielikult digitaalseks ja oluliselt kiiremaks, kaotades füüsilise ID-kaardi vajaduse.

Praegu esitavad e-residendid avalduse veebis, kuid peavad seejärel ootama füüsilist kiibiga ID-kaarti ning sellele sageli saatkonda või väljastuspunkti järele minema. Tulevikus võtab Eesti kasutusele turvalise viisi isiku tuvastamiseks ja digi-ID väljastamiseks täielikult nutitelefonirakenduse või veebi kaudu, jättes kaardietapi vahele. Teie digitaalse identiteedi andmed talletatakse mobiiliseadmes ning kogu protsess vastab ELi eIDASi digitaalse identiteedi standarditele. See „kaardivaba” lahendus peaks e-residendi staatuse saamist märkimisväärselt kiirendama – Eesti ametnikud loodavad vähendada ooteaega umbes kahelt kuult vaid kahele nädalale.

Välismaal asuvale asutajale, kes soovib registreerida Eesti ELis asuva ettevõtte veebis, on see suur uudis. See tähendab, et 2027. aastaks võiks e-residentsust taotleda ja digi-ID saada murdosa senise ajaga ning seejärel ettevõtte kohe veebis asutada. Enam ei ole vaja kaardile järele minekut korraldada ega kulleritega tegeleda – kiirem e-residentsus tähendab rahvusvahelistele ettevõtjatele kiiremat turule sisenemist.

See samm tugineb e-residentsuse edule. Kõnekas arv: ainuüksi 2024. aasta esimesel poolel lisas e-residentsus Eesti majandusse €31 miljonit, sest e-residendid asutasid kuue kuuga 2 450 Eesti ettevõtet. Programmi hinnangul võiks kaardivaba klienditeekond suurendada e-residentide asutatud ettevõtete arvu kuni 25% võrra ning 2025. aastaks kavandatakse pilootprojekti, esialgu olemasolevate e-residentide sertifikaatide uuendamiseks. See on osa Eesti strateegiast kutsuda rohkem välisinnovaatoreid oma iduettevõtluse ökosüsteemi.

Regulatiivsed katsekeskkonnad: uute tehnoloogiate katsetamine Eestis 2025. aasta lõpuks

Kas teil on tipptasemel tehnoloogiaidee, kuid regulatsioonid teevad muret? Eesti soovib aidata. 2025. aasta lõpuks võtab valitsus kasutusele innovatsiooni toetava regulatiivse katsekeskkonna raamistiku. Praktikas tähendab see määratud õiguslikke „turvaruume”, kus ettevõtted saavad katsetada uusi tehnoloogiaid kontrollitud keskkonnas, ilma et nad peaksid kohe täitma kõiki tavapäraseid regulatiivseid nõudeid.

Katsekeskkonna lähenemine on end tõestanud innovatsiooni edendamise viisina. Näiteks võiks fintechi iduettevõte järelevalve all katsetada uut plokiahelal põhinevat maksesüsteemi või autonoomsete sõidukite ettevõte Eestis droone või juhita autosid proovida – samal ajal oleksid nad ajutiselt vabastatud teatud nõuetest, mis toodete täielikul turule toomisel tavaliselt kehtiksid. Eesti kava on luua selge õigusraamistik, et sellised katsetused oleksid võimalikud ja soodustatud. Eriti võiksid kasu saada sellised valdkonnad nagu fintech, AI, rohetehnoloogia ja autonoomne transport.

Ettevõtjatele pakub see kiirteed teadus- ja arendustegevusest turule. Selle asemel et kohe läbida täielik regulatiivne protsess, mis on aeglane ja kulukas toote puhul, mis veel olemasolevate reeglitega ei sobitu, saate võimaluse oma innovatsiooni valideerida ja juhendatult reguleerijatega koostööd teha. Koalitsioonileppe sõnastatud eesmärk on võimaldada ettevõtetel katsetada uusi tehnoloogiaid kontrollitud keskkonnas enne täielikku turule toomist – see näitab, et Eesti on valmis julgete ideede toetamiseks reegleid kohandama.

Laiemad eelised on samuti märkimisväärsed. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonilabori Accelerate Estonia analüüsi järgi suurendavad regulatiivsetes katsekeskkondades tegutsevad ettevõtted oma teadus- ja arendustegevuse investeeringuid umbes 10–15%, kaasavad tehingu kohta ligikaudu 15% rohkem kapitali ning esitavad 63% suurema tõenäosusega patenditaotlusi kui nende võrdlusettevõtted. Kümne aasta prognoos näitab, et Eesti uus katsetamisraamistik võib tuua ligikaudu €300–630 miljonit täiendavat tööjõumaksutulu, kui katsekeskkonna projektidest kasvavad tegelikud ettevõtted. Võit nii innovatsioonile kui ka riigieelarvele.

Mida reformid Eestis ettevõtlusele tähendavad

Koos annavad need viis reformi pildi Eestist, mis soovib tõsiselt olla see koht, kus digi­ajastul ettevõtlusega tegeleda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning minister Erkki Keldo on selgelt öelnud, et eesmärk on suurendada innovatsiooni, investeeringuid ja Eesti ettevõtluskeskkonna üleilmset konkurentsivõimet. Need on konkreetsed, sihitud meetmed, mis on välja töötatud koos ettevõtjatega, ning lähiaastatel võib näha rohkem kapitali Eesti ettevõtmistesse, rohkem töökohti ja kõrgemat palka ning rohkem patente ja uusi tehnoloogiaid riigist sündimas. Peaminister Kristen Michali sõnul on majanduskasvu plaani heakskiitmisel sammude eesmärk „muuta majandus konkurentsivõimelisemaks kõikjal Eestis.”

Eestis tegutsevate välisettevõtjate jaoks muutub ettevõtte juhtimine peagi mitmes mõttes lihtsamaks. Kas peate palkama tipptalendi välismaalt? Tulemas on sisserände piirarvu väline töölubade erikord. Kas soovite paindlikku töökorraldust? Seadus toetab seda. Kas paberimajandus väsitab? E-riik teeb suurema osa sellest teie eest. Kas olete valmis ettevõtet kaugelt asutama? E-residentsus muutub imelihtsaks. Kas teil on murranguline innovatsioon? Eesti võib lubada seda esmalt järelevalvega katsekeskkonnas proovida. Kui olete kaalunud Eestit oma järgmise tegevuskohana, võivad need reformid otsust mõjutada.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused