Ettevõtted Baltimaades: kui palju neid on elaniku kohta ja kus need on registreeritud

Eestit, Lätit ja Leedut käsitletakse sageli ühe piirkonnana, kuid nende äriregistrid räägivad kolme väga erinevat lugu. Võtsime kõigi kolme riikliku registri ametlikud avaandmete väljavõtted seisuga 8. oktoober 2026 ning jätsime alles ainult registreeritud juriidilised isikud, mida ei likvideerita. Seejärel võrdlesime igas riigis ettevõtete arvu, ettevõtlustihedust elaniku kohta ja nende registreerimiskohti.

Tulemus näitab kolme naaberriiki väga erineva ettevõtlusgeograafiaga. Ühes neist on ligikaudu üks ettevõte iga nelja elaniku kohta, teises iga kaheteistkümne elaniku kohta.

Kui palju ettevõtteid on Baltimaades?

Rahvaarvuga võrreldes ei saaks kolme Balti riigi majandused olla erinevamad. Eestis elab 22% Baltimaade rahvastikust, kuid siin on 45% kõigist registreeritud üksustest, ehk ligikaudu üks ettevõte iga nelja elaniku kohta. Leedus on vastupidi: seal elab peaaegu pool Baltimaade rahvastikust (47%), kuid registreeritud ettevõtteid on vaid 28%. Läti on proportsioonile lähedal: seal on 30% rahvastikust ja 27% üksustest.

Arvud hõlmavad kõiki registreeritud juriidilisi isikuid, mitte ainult äriühinguid. Eesti koguarvus on 25,625 korteriühistut, 22,685 mittetulundusühingut ja 24,600 FIE-t, samas kui Läti arv sisaldab talusid, ühinguid ja muid vorme. Ka ilma nende kolme Eesti rühmata oleks Eestis umbes 218 ettevõtet 1 000 elaniku kohta, mis on naabritest selgelt rohkem. Valikureeglid on esitatud allpool metoodika jaotises.

Miks on Eestis nii palju ettevõtteid?

Registrid näitavad erinevust, kuid mitte selle põhjust. Kõige tõenäolisem selgitus on see, kui lihtne on Eestis ettevõtet alustada ja pidada. Ettevõtte asutamine toimub täielikult veebis, mitteresidendid saavad asutada ettevõtte kaugteel e-Residentsuse kaudu ning ettevõttesse jäetud kasumit ei maksustata enne selle väljamaksmist. Seetõttu kuulub osa Eesti registrist välismaal elavatele asutajatele ja osa tõenäoliselt väikestele ettevõtetele, mis peamiselt hoiavad või reinvesteerivad raha.

Ainuüksi maksud erinevust siiski ei selgita. Ka Lätis maksustatakse ainult jaotatud kasumit, kuid ettevõtlustihedus on alla poole Eesti tasemest. See viitab sellele, et kõige olulisem tegur on digitaalne ja kaugasutamist võimaldav asutamisprotsess.

Kus ettevõtted on registreeritud: pealinnad ja piirkonnad

Igas Balti riigis koondub suurim osa ettevõtete registreeringutest pealinna, kuid koondumise ulatus erineb. Võrdluse ühtlustamiseks arvestasime iga pealinna kahel tasandil: linna ennast ja laiemat pealinnapiirkonda. Eestis on selleks piirkonnaks Harju maakond, Lätis Riia koos ümbritsevate Pierīga omavalitsustega ning Leedus Vilniuse maakond.

Kaks tasandit annavad veidi erineva pildi. Ainult linnu vaadates juhib Tallinn 42.9%-ga, napilt Riia ees, kus näitaja on 41.6%; Vilnius jääb 36.3%-ga maha. Ümbritsevate omavalitsuste lisamisel saab Lätist Baltimaade kõige pealinnakesksem riik: Riia piirkonnas on 61.8% kõigist Läti ettevõtetest, Harju maakonnas 55.3% ja Vilniuse maakonnas 43.6%. Kaunase kui tegeliku teise keskusega Leedu on mõlemal tasandil kõige vähem tsentraliseeritud. Absoluutarvudes on Tallinn endiselt piirkonna suurim ärikeskus 158,868 registreeritud üksusega, võrreldes Riia 91,991 ja Vilniuse 85,381 üksusega. Ainuüksi Harju maakonnas on rohkem ettevõtteid kui Riia piirkonnas või Vilniuse maakonnas.

Eesti: Harju maakonnas on üle poole ettevõtetest

Harju maakonnas on 55.3% Eesti ettevõtetest ja neid on üle viie korra rohkem kui teisel kohal olevas Tartu maakonnas. Tallinnas on neist 158,868 ehk 42.9% riigi koguarvust ning viis suurimat maakonda kokku annavad 77.1%. Üks põhjus on see, et paljud ettevõtted, eelkõige välismaal elavate omanike omad, on registreeritud juriidilisele aadressile Tallinnas või kasutavad seal virtuaalkontorit, sõltumata omanike elukohast. Eesti ettevõtete statistika kohta linnade ja Tallinna linnaosade kaupa lugege meie uuringut Eesti ettevõtete registreerimiskohtade kohta.

Läti: Riias on kaks viiendikku ettevõtetest

Riias asub 41.6% Läti ettevõtetest, üle 14 korra rohkem kui teisel kohal olevas Liepājas. Linna tõmme ulatub kaugelt üle selle piiride: Jūrmala, Mārupe, Ogre ja teised pealinna ümbritsevad Pierīga omavalitsused lisavad veel 20 protsendipunkti, mistõttu Riia piirkond tervikuna ulatub 61.8%-ni.

Leedu: kaks tugevat ärikeskust

Vilniuses on 36.3% Leedu ettevõtetest ja kogu Vilniuse maakonnas 43.6%. Leedu on ainus Balti riik, kus on tugev teine ärikeskus: Kaunases on 13.2% ning kahes linnas kokku peaaegu pool (49.5%). Asutajatele, kes kaaluvad ettevõtte registreerimist Leedus, tähendab see tegelikku asukohavalikut ühe vaikimisi valiku asemel.

Metoodika: kuidas määratlesime aktiivse ettevõtte

Kõik arvud pärinevad kolme riikliku registri avaldatud ametlikest avaandmete väljavõtetest (lingid tabelis) seisuga 8. oktoober 2026 ning on loendatud kordumatu registreerimiskoodi alusel. Iga register kajastab üksuse staatust erinevalt, mistõttu vajas iga riik oma reeglit aktiivseks ettevõtteks arvestamisel.

Mida „aktiivne“ siin tähendab. Üksus loetakse aktiivseks, kui register näitab, et see on olemas ja seda ei likvideerita. See on õiguslik staatus, mitte ettevõtlustegevuse mõõdik, ning registreeritud ettevõttel ei pruugi üldse olla käivet ega töötajaid. Statistikaametid ja Eurostat avaldavad eraldi, tavaliselt väiksemaid näitajaid „aktiivsete ettevõtete“ kohta, st ettevõtete kohta, millel oli aasta jooksul käive, töötajaid või investeeringuid.

Piirangud:

• Leedu. Staatuse välja puudumise tõttu ei saanud likvideeritud ega registrist kustutatud üksusi eemaldada, seega on Leedu näitaja ülempiir: tegelik tihedus on 81 1 000 elaniku kohta või väiksem.
• Läti. Tühi lõpetamiskuupäev ei tõenda iseenesest, et likvideerimist ei ole käimas.
• Õiguslikud vormid. Registrid hõlmavad erinevaid õiguslike vormide kogumeid. Rangelt võrreldav näitaja „äriühingud 1 000 elaniku kohta“ eeldaks kõigis kolmes riigis ühtset klassifikatsiooni.
• Aadressid ja piirkonnad. Piirkonnad lähtuvad registreeritud aadressist, mis ei pruugi olla koht, kus ettevõte tegutseb. Harju maakond ja Vilniuse maakond on ametlikud haldusüksused; Riia piirkond on Riia linna, Jūrmala ja ümbritsevate Pierīga omavalitsuste tööjaotus ning Lätis ei kajasta aadressi eesliited täielikult varasemaid muutusi omavalitsuspiirides.

Arvutused. Piirkonna osakaal = piirkonna üksused ÷ riigi üksused × 100. Tihedus = üksused ÷ rahvaarv × 1,000. Tulemused on ümardatud ühe komakohani. Rahvaarvu näitajad seisuga 1. jaanuar 2026 pärinevad Eurostatist (tabel tps00001); Eesti näitaja kattub Statistikaameti andmetega.

Asukoha valimine Baltimaades

Arvud kirjeldavad kahte erinevat ettevõtlusmaastikku. Eesti on tihe, digitaalne ja Tallinna-keskne ning seal saab ettevõtte asutada ja seda juhtida välismaalt. Leedu on suurem ning ettevõtlus on jaotunud kahe tugeva linna vahel. Eesti Firma tegutseb mõlemas riigis. Aitame registreerida ettevõtet Eestis või Leedus ning Eesti ettevõtted saavad kasutada meie registreeritud aadressi ja virtuaalkontorit Tallinnas. Rääkige meile oma plaanidest ja pakume sobiva lahenduse.

Saatke päring

KKK