Juhatuse liikme tasu ja selle maksustamine

Juhatuse liikme tasu (juhatuse liikme tasu), mida nimetatakse ka direktori tasuks, on makse, mida Eesti ettevõte teeb oma juhatuse liikmele juhtimisülesannete täitmise eest. See kuulub eraldi maksukategooriasse — see ei ole palk ega dividend — ning just seda makseliiki käsitletakse mitteresidentidele kuuluvates Eesti OÜ-des kõige sagedamini valesti.

Seda eristavad kaks omadust. Esiteks maksustatakse tasu Eestis olenemata sellest, kus juhatuse liige elab või kus juhtimistööd füüsiliselt tehakse. Teiseks kaasneb sellega sotsiaalmaks, kuid mitte töötuskindlustusmaksed, mis mõjutab nii ettevõtte kulu kui ka tasu saaja sotsiaalkaitset. Selles artiklis käsitletakse kehtivaid reegleid, summasid ja otsustuskohti, mis tuleb enne esimese makse tegemist läbi mõelda.

Juhatuse liikme tasu olemus Eesti õiguses

Juhatuse liige ei ole ettevõtte töötaja. Tema rollile ei kohaldata töölepingu seadust ning suhe põhineb osanike ametisse nimetamise otsusel ja tavaliselt ka eraldi juhatuse liikme lepingul, millele kohaldatakse võlaõigust.

Sellel on tasustamisele otsesed tagajärjed:

• Tasu maksmine on vabatahtlik. Eesti õigus ei kohusta ettevõtet juhatuse liikmetele tasu maksma. Juhatuse liige võib tegutseda tasuta ning tegevuseta või veel tuluta ettevõttes on see täiesti tavapärane.
• Seadusega kehtestatud alammäära ei ole. Riiklik töötasu alammäär kehtib töölepingutele, mitte juhatuse liikme ametikohale. Nii €200 kui ka €5,000 suurune kuutasu on seaduslik.
• Otsuse teevad osanikud. Tasu suurus ja tingimused määratakse osanike otsusega, mitte juhatuse liikme kokkuleppel iseendaga. Juhatuse liige ei saa lepingut kehtivalt mõlema poole nimel allkirjastada.
• Maksukohustus tekib väljamaksmisel, mitte tekkepõhiselt. Otsustatud, kuid tegelikult välja maksmata tasult ei teki sel kuul tulumaksu- ega sotsiaalmaksukohustust. Tööjõumaksude arvestus on Eestis kassapõhine.

Rolli laiemat õigusraamistikku — ametisse nimetamist, esindusõigust ja isiklikku vastutust — käsitleme eraldi juhendis Eesti ettevõtte juhatuse liikmete kohta.

Juhatuse liikme tasu maksud

Tasu maksmisel kehtib järgmine:

• Tulumaks: 22%, mille ettevõte peab brutotasust kinni.
• Sotsiaalmaks: 33%, mille ettevõte maksab lisaks brutotasule.
• Kohustuslik kogumispension: 2% (või isiku enda valikul 4% või 6%), mis peetakse kinni, kui tasu saaja on teise sambaga liitunud Eesti resident.
• Töötuskindlustus: ei kohaldata. Juhatuse liikme tasult ei arvestata töötaja 1.6% ega tööandja 0.8% makset, sest juhatuse liikmed ei ole töötuskindlustusega hõlmatud.
• Maksuvaba tulu: kuni €700 kuus (pensionieas €776), mida rakendatakse tasu saaja kirjaliku avalduse alusel. See on kindel summa, mis sissetuleku kasvades enam ei vähene, seega saab sama maksuvaba tulu kasutada olenemata isiku sissetulekust.

Arvutusnäide: €1,000 brutotasu juhatuse liikmele

Eesti residendist juhatuse liige, teise samba määr 2%, selles ettevõttes maksuvaba tulu ei rakendata — asutajad nimetavad seda makset sageli vabalt juhatuse liikme palgaks, kuigi õiguslikult on see tasu, mitte töötasu.

€700 suuruse maksuvaba tulu rakendamisel langeb tulumaks €61.60-ni ja netosumma kasvab €918.40-ni — ettevõtte kulu ei muutu. Kehtiva A1-tõendiga mitteresidendist juhatuse liikme puhul sotsiaalmaksu ei lisandu ning ettevõtte kulu võrdub brutotasuga.

Sotsiaalmaks tegelikult makstud summalt

Seda asjaolu kajastatakse kõige sagedamini valesti, sealhulgas muidu usaldusväärsetes allikates.

Igakuine sotsiaalmaksu miinimumkohustus — €292.38 ehk 33% kuumäärast €886 — kehtib sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 2 alusel töötajatele ja ametnikele tehtavatele maksetele. Juhatuse liige ei ole kumbki. Seetõttu arvestatakse juhatuse liikme tasult sotsiaalmaksu tegelikult makstud summalt, ilma kohustuseta tasuda seda vähemalt kuumääralt.

Praktikas tähendab see järgmist:

• €400 suuruselt tasult arvestatakse sotsiaalmaksu €132, mitte €292.38;
• kui kuus väljamakset ei tehta, ei teki üldse sotsiaalmaksukohustust;
• ettevõte ei pea nõuete täitmiseks tekitama kunstlikku igakuist väljamakset.

Kui samal isikul on ettevõttega tegeliku töö tegemiseks ka tööleping, kohaldatakse sellele töösuhtele tavapärasel viisil miinimumkohustust.

Ravikindlustus ja €886 piirmäär

Miinimumsumma on siiski oluline, kuid teisel põhjusel. Ravikindlustuse seaduse kohaselt tekib juhatuse liikmel Eesti ravikindlustus ainult siis, kui tema eest ühes kuus deklareeritud sotsiaalmaks ulatub miinimumkohustuseni, mis eeldab vähemalt €886 suurust brutotasu. Kindlustuskaitse algab vastava TSD deklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgnevast päevast ja peatub, kui kuu möödub ilma piirmäära täitmata.

Seega on €886 ravikindlustuse piirmäär, mitte maksustamise alampiir. Juhatuse liikmel, kes Eesti ravikindlustust ei vaja — tavaliselt oma elukohariigis kindlustatud mitteresidendil — ei ole põhjust selle summani maksta. Eestis elav asutaja, kes kindlustuskaitset vajab, peab selle piirmäära täitma katkestusteta igal kuul.

Mitteresidendist juhatuse liikmed ja Eesti tuluallika reegel

Tulumaksuseaduse § 29 kohaselt loetakse Eesti ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasu Eesti tuluallikast saadud tuluks olenemata ülesannete täitmise kohast. See on tegelik erand tavareeglist, mille järgi maksustatakse mitteresidendi töötasu töö tegemise kohas, ning tekitab probleeme paljudele e-residendist asutajatele, kes eeldavad, et Eesti ettevõtte juhtimine Lissabonist või Dubaist jätab direktori tasu Eesti maksustamisalast välja. Nii see ei ole.

Maksulepingutest on siin harva abi. Eesti maksulepingutes sisalduv direktori tasude artikkel järgib OECD mudelit ja lubab sellist tasu maksustada riigil, kus ettevõte on resident. Topeltmaksustamise kõrvaldab seetõttu residendiriik maksuvabastuse või maksukrediidi kaudu, mitte Eesti maksukohustuse kaotamisega.

Mitteresidentidel on võimalik kasutada kaht soodustust:

• Maksuvaba tulu, mida võib taotleda teise EEA riigi residendist mitteresident kirjaliku avalduse alusel, kui Eesti Maksu- ja Tolliametis on registreeritud tema maksuresidentsuse tõend.
• A1-tõend, mis vabastab Eesti sotsiaalmaksust.

A1-tõend ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine

Teise EU või EEA liikmesriigi või Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteemiga hõlmatud juhatuse liige ei pea Eestis sotsiaalmaksu tasuma, kui esitatakse selle riigi pädeva asutuse väljastatud A1-tõend. Eesti on sõlminud kahepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid ka väheste EU-väliste riikidega, sealhulgas Ukraina, Kanada ja Austraaliaga. Nende ulatus on erinev: mõni määrab, millises riigis tuleb makseid tasuda, teine koordineerib ainult pensioniõigusi. Seda, kas konkreetne leping tõepoolest kõrvaldab Eesti sotsiaalmaksukohustuse, tuleb kontrollida vastava lepingu alusel, mitte eeldada.

Mõju on märkimisväärne. Ilma tõendita maksab €1,000 suurune tasu ettevõttele €1,330; tõendiga on kulu €1,000 ning ainus Eesti maks on 22% tulumaks. Praktikas korduvad kaks viga: makstakse Eesti sotsiaalmaksu, mille tõend oleks kõrvaldanud, või eeldatakse maksuvabastuse kehtimist enne tõendi tegelikku väljastamist. Tõendit taotletakse juhatuse liikme kindlustusriigis, mitte Eestis.

Juhatuse ülesanded ja igapäevatöö eraldi lepingute alusel

Asutaja, kes ühtaegu juhib ettevõtet ja teeb selle tegelikku tööd — kirjutab koodi, teenindab kliente või korraldab müüki — täidab kaht erineva maksukäsitlusega ülesannet.

Juhtimisülesannete tasu on Eesti tuluallikast saadud tulu olenemata juhatuse liikme asukohast. Mitteresidendi poolt füüsiliselt väljaspool Eestit tehtud igapäevatöö tasu ei kuulu üldjuhul Eestis üldse maksustamisele; selle maksustab töö tegemise riik. Kahe rolli vormistamine eraldi dokumenteeritud suhetena on õiguspärane ja sageli oluliselt odavam — kuid ainult juhul, kui jaotus vastab tegelikkusele ning tasu rollide vahel jagamine on põhjendatav. Nominaalne €100 suurune juhatuse liikme tasu koos sama isiku välismaalt esitatud €8,000 suuruse „konsultatsiooniteenuse“ arvega on selline korraldus, mida Eesti Maksu- ja Tolliamet põhjalikult kontrollib.

Juhatuse liikme tasu, palk või dividendid: raha väljavõtmine Eesti ettevõttest

Eesti OÜ-st omanikust juht saab valida kolme viisi vahel, mis ei ole omavahel asendatavad.

Arvutus tasub selgelt välja tuua. Kui Eesti residendist omanikule makstakse kätte €1,000, maksab see juhatuse liikme tasuna ilma maksuvaba tulu ja A1-tõendita ligikaudu €1,740, dividendina aga ligikaudu €1,282. Erinevuse põhjustab sotsiaalmaks. Arvestada tuleb ka ühe varasema reegliga: regulaarselt jaotatud kasumi vähendatud 14/86 maksumäär kaotati alates 2025. aastast, kuid enne seda 14/86 määraga maksustatud kasumi jaotamisel füüsilisele isikule kohaldatakse endiselt 7% kinnipidamist.

See ei tähenda, et dividendid oleksid automaatselt õige valik. Osaühing võib jaotada ainult kinnitatud majandusaasta aruandes kajastatud kasumit: OÜ-l puudub aktsiaseltsile lubatud avansiliste väljamaksete võimalus, seega ei saa jooksva aasta kasumit aasta keskel välja maksta ning esimesel tegevusaastal ei saa ettevõte üldse dividende jaotada. Dividendid ei anna ka sotsiaalkaitset — ei ravikindlustust, pensionimakseid ega vanemahüvitise või haigushüvitise aluseks olevat tulu.

Praktikas valib enamik e-residendist asutajaid direktori tasu ja hilisemate kasumieraldiste kombinatsiooni ning dokumentide vastavusse viimine ettevõttes tegelikult toimuvaga on tavapärane osa Eesti ettevõtete raamatupidamisteenusest.

Maksuvabad maksed lisaks tasule

Juhatuse liikmele saab maksuvabalt hüvitada mitut liiki kulusid ja seda ka juhul, kui talle tasu üldse ei maksta:

• Isikliku sõiduauto kasutamine ettevõtluseks — kuni €0.50 kilomeetri kohta ja mitte rohkem kui €550 kalendrikuus iga maksva ettevõtte kohta, tingimusel et olemas on kirjalik otsus, sõiduki kasutusõiguse tõend ja jooksvalt peetav sõidupäevik. Aastadeklaratsioon INF 14 tuleb esitada 1. veebruariks.
• Välislähetuse päevaraha — kuni €75 päevas kalendrikuu esimese 15 nõuetele vastava päeva eest ja €40 iga järgneva päeva eest. Riigisisese lähetuse eest maksuvaba päevaraha ei maksta.
• Ettevõtte huvides tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud — sõidu-, majutus- ja muud sarnased kulud hüvitatakse algdokumentide alusel.

Juhatuse liikmele antud hüved, mis nende reeglite alla ei kuulu, on erisoodustused ja maksustatakse täielikult ettevõtte kulul: tulumaksuga 22/78 hüve väärtuselt ning 33% sotsiaalmaksuga hüve väärtuse ja sellelt arvestatud tulumaksu kogusummalt. Samasse kategooriasse kuuluvad eespool nimetatud piirmäärasid ületavad summad.

Deklareerimine, registreerimine ja tähtajad

• Töötamise register (TÖR). Tasu saav juhatuse liige tuleb enne esimest väljamakset töötamise registris registreerida. Tasuta tegutsevat juhatuse liiget registreerima ei pea. Valitud registreerimise liik määrab, kas ravikindlustuse andmed edastatakse.
• Vorm TSD. Tulumaks, sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed deklareeritakse ning tasutakse väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks — residentide puhul lisal 1 ja mitteresidentide puhul lisal 2.
• Vorm INF 14. Aasta jooksul makstud autohüvitis deklareeritakse järgmise aasta 1. veebruariks.

Õige maksukäsitluse määramine enne esimest väljamakset

Juhatuse liikme tasu maksukulu on lihtne arvutada, kuid tagantjärele keeruline parandada. Kolm seda kujundavat otsust — kas A1-tõend on kättesaadav, kas vajatakse Eesti ravikindlustust ning kuidas eristatakse juhtimisülesandeid igapäevatööst — tuleb teha enne raha liikumist, sest igaüks neist sõltub dokumentidest, mida ei saa tagantjärele koostada.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma nõustab välismaalt juhitavaid Eesti ettevõtteid juhatuse liikme lepingute, osanike otsuste, A1-tõendiga seotud küsimuste, tasuarvestuse ja juhatuse liikme tasu maksustamise alal.

Struktuuri alles kavandavatel asutajatel on kõige mõistlikum tasustamine paika panna koos Eestis ettevõtte asutamisega, mitte esimese tasuarvestuse kuul.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused