Juhatuse liikme tasu ja selle maksustamine

Juhatuse liikme tasu, mida nimetatakse ka juhatuse liikme tasuks või direktori tasuks, on tasu, mida Eesti äriühing maksab oma juhatuse liikmele äriühingu juhtimise eest. See ei ole ei töötasu ega dividend. Eesti maksuseadus käsitleb seda omaette makseliigina ning mitteresidentidele kuuluvates äriühingutes maksustatakse seda kõige sagedamini valesti.

Seda eristavad kaks asjaolu. Tasu maksustatakse Eestis sõltumata sellest, kus juhatuse liige elab ja kus juhtimistöö tegelikult toimub, ning sellele lisandub sotsiaalmaks, kuid mitte töötuskindlustusmakse; see muudab nii äriühingu kulu kui ka juhatuse liikme sotsiaalkaitset. Artikkel selgitab kehtivaid reegleid ja määrasid ning otsuseid, mis tuleb teha enne esimest väljamakset.

Mis on juhatuse liikme tasu Eesti õiguses

Juhatuse liige ei ole äriühingu töötaja. Sellele rollile ei kohaldu töölepingu seadus. Suhe põhineb osanike otsusel isik ametisse nimetada ning enamasti võlaõigusseaduse alusel sõlmitud juhatuse liikme lepingul.

Tasustamisele tulenevad neli tagajärge:

• Tasu on vabatahtlik. Eesti õigus ei kohusta äriühingut juhatuse liikmetele tasu maksma. Tasuta tegutsemine on seaduslik ning tegevusetus või varajases etapis olevas äriühingus tavapärane.
• Miinimumsumma puudub. Seadusjärgne alampalk kehtib töölepingutele, mitte juhatuse liikme ametikohale. Nii 200 € kui ka 5 000 € kuutasu on kehtiv.
• Selle määravad osanikud. Summa ja tingimused kinnitatakse osanike otsusega. Juhatuse liige ei saa otsustada oma tasu üle ning otsus on vajalik ka juhul, kui ainus osanik ja ainus juhatuse liige on sama isik.
• Maksustamine järgib väljamakset, mitte tekkepõhisust. Palgamaksude arvestus Eestis on kassapõhine. Kinnitatud, kuid välja maksmata tasu ei too sel kuul kaasa tulumaksu ega sotsiaalmaksu.

Rolli laiemat õigusraamistikku, sealhulgas ametisse nimetamist, esindusõigust ja isiklikku vastutust, käsitleme juhendis Eesti äriühingu juhatuse liikmete kohta.

Juhatuse liikme tasu maksud

Tasu maksmisel kohaldab äriühing järgmist:

• Tulumaks: 22%, mille äriühing peab brutotasult kinni.
• Sotsiaalmaks: 33%, mille äriühing maksab brutotasule lisaks.
• Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% (või isiku enda valikul 4% või 6%), mida peetakse kinni ainult juhul, kui juhatuse liige on teise pensionisambaga liitunud Eesti resident. Mitteresidendilt midagi kinni ei peeta.
• Töötuskindlustus: puudub. Ei kohaldu ei töötaja 1,6% ega tööandja 0,8% osa, sest juhatuse liikmed ei ole töötuskindlustussüsteemis kindlustatud.
• Maksuvaba tulu: kuni 700 € kuus (pensionieas 776 €), mida rakendatakse saaja kirjaliku avalduse alusel. See on kindel summa, mis sissetuleku kasvades ei vähene; varasem sissetulekust sõltuv vähenemine kaotati 2026. aastal.

Võite kohata veebilehti, mis väidavad, et juhatuse liikme tasule lisandub 2% lisamakse. Sellist lisamakset ei ole. Maksu- ja Tolliameti (EMTA) avaldatud määrad näitavad 22% kinnipidamismäära ning kunagi 2026. aastaks kavandatud tõus 24%-ni tühistati enne jõustumist.

Arvutusnäide: 1 000 € brutotasu juhatuse liikmele

Näites eeldatakse Eesti residendist juhatuse liiget, kellel on 2% teise samba makse ja kelle puhul selles äriühingus maksuvaba tulu ei rakendata. Asutajad nimetavad seda makset sageli juhatuse liikme palgaks; õiguslikult on see tasu, mitte töötasu.

Kui rakendada 700 € maksuvaba tulu, väheneb tulumaks 61,60 €-ni ja netosumma kasvab 918,40 €-ni, samal ajal kui äriühingu kulu jääb samaks. Mitteresidendist juhatuse liikmelt kogumispensioni makset kinni ei peeta, seega on tulumaks 220 € ja netosumma 780 €. Kui sellel mitteresidendil on ka kehtiv A1 tõend, kaob sotsiaalmaks ning äriühingu kogukulu on lihtsalt 1 000 € brutotasu.

Sotsiaalmaksu arvestatakse tegelikult väljamakstud summalt

See on reegel, mida esitatakse kõige sagedamini valesti, sealhulgas muidu usaldusväärsetes allikates.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt kehtib minimaalne igakuine sotsiaalmaksukohustus (2026. aastal 292,38 € ehk 33% kuumäärast 886 €) töötajatele ja avalikele teenistujatele tehtavatelt väljamaksetelt. Juhatuse liige ei ole kumbki. Juhatuse liikme tasult arvutatakse sotsiaalmaks seega tegelikult makstud summalt, ilma kuumäärani täiendava makseta.

Praktikas tähendab see järgmist:

• 400 € tasult tuleb tasuda 132 € sotsiaalmaksu, mitte 292,38 €;
• kuul, mil väljamakset ei tehta, sotsiaalmaksu üldse ei teki;
• äriühing ei pea nõuete täitmiseks igakuist väljamakset välja mõtlema.

Kui samal isikul on äriühinguga tegeliku töö tegemiseks ka tööleping, kohaldub miinimumkohustus sellele töösuhtele tavapärasel viisil.

Ravikindlustus ja 886 € piirmäär

Miinimumsumma on siiski oluline, kuid teisel põhjusel. Ravikindlustuse seaduse järgi on juhatuse liikmel Eesti ravikindlustus ainult siis, kui tema eest kuus deklareeritud sotsiaalmaks jõuab miinimumkohustuseni. 2026. aastal tähendab see vähemalt 886 € brutotasu.

Ajastus järgib maksudeklaratsiooni, mitte makset. Kindlustuskaitse algab järgmisel päeval pärast selle TSD deklaratsiooni esitamise tähtaega, milles nõuetekohane sotsiaalmaks deklareeritakse, tavaliselt maksele järgneva kuu 11. kuupäeval, ning kestab järgmise esitamise tähtajani koos veel ühekuulise puhvriga. Näiteks 1. märtsil makstud tasu annab kindlustuskaitse alates 11. aprillist. Kui deklaratsioonil ei ole enam näidatud minimaalset sotsiaalmaksu ja puhverkuu on möödunud, peatub kindlustuskaitse kuni nõuetekohase deklaratsiooni esitamiseni.

Seega on 886 € ravikindlustuse piirmäär, mitte maksualammäär. Juhatuse liikmel, kes Eesti kindlustuskaitset ei vaja, tavaliselt koduriigis kindlustatud mitteresidendil, ei ole põhjust summat selleni tõsta. Eestis elav asutaja, kes sellele tugineb, peab piirmäärani jõudma igal kuul.

Mitteresidendist juhatuse liikmed: maksustamine Eestis sõltumata töökohast

Tulumaksuseaduse § 29 lg 2 kohaselt on Eesti äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu Eesti tuluallikaga tulu sõltumata sellest, kus ülesandeid täidetakse. See on erand tavareeglist, mille järgi maksustatakse mitteresidendi töötasu seal, kus töö füüsiliselt toimub. Paljud e-residendist asutajad eeldavad, et Eesti äriühingu juhtimine Lissabonist või Dubaist jätab tasu Eesti maksustamisest välja. See ei ole nii.

Maksulepingud muudavad seda harva. Eesti lepingute direktoritasude artikkel järgib OECD näidismudelit: riik, kus äriühing on resident, võib tasu maksustada. Topeltmaksustamine kõrvaldatakse juhatuse liikme koduriigis vabastus- või krediidimeetodil, mitte Eesti maksukohustuse kõrvaldamisega.

Mitteresidentidele on saadaval kaks soodustust:

• Maksuvaba tulu, mida teise EEA riigi resident saab taotleda iga kuu, esitades äriühingule kirjaliku avalduse ning lastes oma riigi maksuhalduri maksuresidentsuse tõendi (vorm TM3 või samaväärne) EMTA-s registreerida. Tõend kehtib 12 kuud ja seda tuleb igal aastal uuendada.
• A1 tõend, mis kõrvaldab Eesti sotsiaalmaksukohustuse täielikult.

Üks praktiline punkt: enne esimest makset vajab mitteresidendist juhatuse liige Eesti isikukoodi (igal e-residendil on see olemas) või EMTA väljastatud mitteresidendi koodi ning äriühing deklareerib tasu vormi TSD lisal 2, mitte lisal 1.

A1 tõend ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine

Juhatuse liige, kelle suhtes kohaldatakse teise EU või EEA liikmesriigi või Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteemi, ei maksa Eesti sotsiaalmaksu, kui tal on selle riigi pädeva asutuse väljastatud A1 tõend. Eesti on sõlminud ka kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud mõne EU-välise riigiga, nende hulgas Ukraina, Kanada ja Austraaliaga. Nende ulatus erineb: mõned määravad, millises riigis makseid tasutakse, teised koordineerivad vaid pensioniõigusi. Kas konkreetne leping kõrvaldab Eesti maksu, tuleb kontrollida lepingu tekstist, mitte eeldada.

Mõju on suur. Ilma tõendita maksab 1 000 € tasu äriühingule 1 330 €; tõendiga 1 000 € ning ainus Eesti maks on 22% tulumaks. Praktikas korduvad kaks viga: tasutakse Eesti sotsiaalmaksu, mille tõend oleks kõrvaldanud, ja käsitatakse vabastust kohaldatavana enne tõendi tegelikku väljastamist. Tõendit taotletakse juhatuse liikme enda kindlustusriigis, mitte Eestis, ning äriühing hoiab selle koopiat palgaarvestuse dokumentides. Nagu muud tasu maksukulu mõjutavad dokumendid, peab see olema olemas enne raha liikumist; seda ei saa vormistada tagasiulatuvalt.

Juhtimisülesanded ja tegevustöö eraldi lepingute alusel

Asutaja, kes nii juhib äriühingut kui teeb selle tegelikku tööd — olgu selleks koodi kirjutamine, klientide teenindamine või müügi juhtimine — täidab kahte eri ülesannet, mille maksustamine on erinev.

Juhtimisülesannete eest makstav tasu on Eesti tuluallikaga tulu sõltumata sellest, kus juhatuse liige viibib. Mitteresidendi füüsiliselt väljaspool Eestit tehtava tegevustöö tasu üldjuhul Eestis üldse ei maksustata; see kuulub töökohariigi maksustamisele. Nende eraldi dokumenteeritud kokkulepeteks jagamine on õiguspärane ja sageli märgatavalt odavam, kuid ainult siis, kui jaotus vastab tegelikkusele ning rollide vahelise jaotuse põhjendatus on kaitstav. Sama isiku välismaalt esitatud 8 000 € konsultatsiooniarve kõrval olev nimeline 100 € juhatuse liikme tasu on selline korraldus, mida EMTA põhjalikult kontrollib. Meie artikkel varjatud töösuhete ja maksuriskide kohta selgitab, kuidas maksuhaldur selliseid struktuure ümber kvalifitseerib.

Juhatuse liikme tasu kulu võrreldes dividendiga

Omanikust juhid võrdlevad tavaliselt juhatuse liikme tasu dividendiga, seega tasub teada kummagi kulu. Eesti residendist omaniku kätte 1 000 € jõudmine maksab äriühingule juhatuse liikme tasu kaudu ligikaudu 1 740 € (2% pensionimakse, maksuvaba tulu puudub, A1 tõend puudub) ja 22/78 määraga maksustatud dividendi kaudu ligikaudu 1 282 €. Erinevus tuleneb sotsiaalmaksust.

Dividend ei asenda siiski tasu. Seda saab maksta ainult kinnitatud majandusaasta aruandes näidatud kasumist, mistõttu esimesel majandusaastal ei saa midagi jaotada, ning see ei anna ravikindlustust ega pensioniõigusi. Kõigi kolme võimaluse, sealhulgas töötasu, täielik võrdlus koos samm-sammuliste juhiste ja asutajate profiilidega on meie juhendis kuidas Eesti OÜ-st endale tasu maksta.

Enamik e-residendist asutajaid kasutab kasumi jaotamise võimaluse tekkimisel juhatuse liikme tasu koos dividendidega. Dokumentide kooskõlla viimine äriühingus tegelikult toimuvaga on pideva Eesti äriühingute raamatupidamisteenuse tavapärane osa.

Maksuvabad maksed tasu kõrval

Juhatuse liikmele saab mitut liiki hüvitisi maksta maksuvabalt ning need on võimalikud ka siis, kui tasu üldse ei maksta:

• Isikliku auto kasutamine äriühingu tegevuses: kuni 0,50 € kilomeetri kohta ja kuni 550 € kalendrikuus iga maksva äriühingu kohta, kirjaliku otsuse, sõiduki kasutusõiguse tõendi ja sõitude toimumise ajal peetava sõidupäeviku alusel. Ilma sõidupäevikuta käsitatakse makset töötasuna ning maksustatakse vastavalt.
• Välislähetuse päevaraha: reisi esimese 15 päeva eest kuni 75 € päevas (ning kalendrikuus kuni 15 sellist päeva), seejärel iga järgmise päeva eest 40 €. Eesti-siseste lähetuste eest maksuvaba päevaraha ei ole.
• Äriühingu huvides tehtud dokumenteeritud kulud: lähetus-, majutus- ja muud sarnased kulud, mis hüvitatakse algdokumentide alusel.

Juhatuse liikmele väljaspool neid reegleid antud hüved on erisoodustused, mida maksustatakse täielikult äriühingu kulul: tulumaks hüve väärtuselt määraga 22/78 ning 33% sotsiaalmaks hüve väärtuselt ja tulumaksult kokku. Eespool nimetatud piirmäärasid ületavad summad kuuluvad samasse kategooriasse.

Deklareerimine, registreerimine ja tähtajad

• Töötamise register (TÖR). Tasu saav juhatuse liige tuleb enne esimest väljamakset töötamise registrisse kanda. Tasuta tegutsevat juhatuse liiget registreerima ei pea. Valitud registreerimisliik määrab, kas ravikindlustuse andmed edastatakse.
• Vorm TSD. Tulumaks, sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed deklareeritakse ning tasutakse maksele järgneva kuu 10. kuupäevaks: residentide puhul lisa 1, mitteresidentide puhul lisa 2.
• Vorm INF 14. Aasta jooksul makstud autohüvitis deklareeritakse järgmise aasta 1. veebruariks.

Kõik need kuupäevad on meie Eesti äriühingu maksukalendris.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma nõustab juhatuse liikme lepingute, osanike otsuste, A1-ga seotud küsimuste, palgaarvestuse ja välismaalt juhitud Eesti äriühingute juhatuse liikme tasu maksustamise küsimustes.

Asutajatel, kes alles kavandavad oma struktuuri, on tasustamine mõistlik kokku leppida koos Eestis äriühingu asutamisega, mitte esimesel palgaarvestuskuul.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused