Eesti ettevõtted on tuntud selle poolest, et neid saab juhtida kõikjalt, kuid peaaegu kõigil on registris siiski Tallinna või Tartu aadress. Artiklis selgitatakse, millal välismaal asuv registrijärgne aadress seaduslikuks muutus ja millised kohustused see omanikule toob, ning äriregistri avaandmete põhjal, kui palju ettevõtteid seda võimalust kasutab ja millistes riikides.
Lühivastus
Eesti osaühingul (OÜ) võib olla registrijärgne aadress väljaspool Eestit. Äriregistri seaduse § 24 kohaselt on ainus tingimus tegevusloaga kontaktisik Eestis ning see kehtib nii e-residentidele kui ka teistele asutajatele. Äriregistri avaandmed näitavad, et seda võimalust kasutab vaid 1,448 OÜd ehk 0.49% koguarvust. Need paiknevad 102 riigis ja territooriumil, esikohal on Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Türgi ja Ühendkuningriik.
Kas Eesti ettevõttel võib olla välismaine aadress? Jah, ühe tingimusega
Alates äriregistri seaduse (äriregistri seadus) jõustumisest 1. veebruaril 2023 võib Eesti ettevõtte registrijärgne aadress asuda Eestis või mis tahes muus riigis. Seega võib Lissabonis elav e-resident või Riias asuv asutaja märkida ettevõtte juriidiliseks aadressiks oma välismaise aadressi. Enne seda, alates 15. jaanuarist 2018, võis juhatus asuda välismaal, kuid registrijärgne aadress pidi jääma Eestisse.
Seadus seob kontaktisiku kohustuse üksnes aadressiga. § 24 lõike 2 järgi on kontaktisik kohustuslik siis ja ainult siis, kui ettevõtte aadress asub väljaspool Eestit. Eesti aadressiga ettevõttel ei ole seadusest tulenevat kohustust kontaktisikut määrata, mistõttu kasutab enamik mitteresidendist asutajaid oma koduaadressi asemel juriidilise aadressi teenust.
Kontaktisik ei ole juhatuse liige ega saa ettevõtte nimel tegutseda. Tema ülesanne on võtta ettevõtte nimel vastu kohtudokumente ja ametlikke teateid: kui dokument jõuab temani, loetakse see seaduse järgi ettevõttele kättetoimetatuks (§ 24 lõige 7). § 24 lõige 4 piirab selle rolli notarite, advokaatide, vandeaudiitorite, mitteresidentide maksuesindajate ning tegevusloaga trusti- ja äriühinguteenuse pakkujatega.
Määramisel on alati lõppkuupäev (§ 24 lõige 6). Kui seda õigel ajal ei pikendata, kustutab register kontaktisiku automaatselt ning välismaise registrijärgse aadressiga ettevõte rikub § 24 lõiget 2. Seejärel võib registripidaja avaldada ettevõtte e-äriregistri kaardil märke kontaktraskuste kohta (§ 55) ning pärast hoiatustähtaega ja kolme kuud ettevõtte registrist kustutada (§ 62). Kontaktisiku määramise ja volituse pikendamise korda kirjeldab meie samm-sammuline juhend.
Kui paljud Eesti OÜd on registreeritud välismaisele aadressile
Mitte paljud. Äriregistris on 293,371 osaühingut ning neist 1,448 registrijärgne aadress asub välismaal.
| Näitaja | Arv |
|---|---|
| OÜd äriregistris | 293,371 |
| OÜd registrijärgse aadressiga väljaspool Eestit | 1,448 |
| Kõigi OÜde osakaal | 0.49% |
| Esindatud riigid ja territooriumid | 102 |
| Tavapärases registreeritud staatuses | 1,393 (96%) |
| Likvideerimisel või pankrotis | 55 (4%) |
Võrdluseks: üksnes e-residendid on asutanud üle 43,000 Eesti ettevõtte. Isegi kui iga välismaise aadressiga OÜ kuuluks e-residendile, mida andmed ei kinnita, oleks see ikkagi vaid üks e-residendi ettevõte kolmekümnest.
Kümme peamist riiki, kus Eesti ettevõtted hoiavad registrijärgset aadressi
| Koht | Riik | Seal asuva aadressiga Eesti OÜd | Kõigi välismaise aadressiga OÜde osakaal |
|---|---|---|---|
| 1 | Saksamaa | 131 | 9.0% |
| 2 | Hispaania | 124 | 8.6% |
| 3 | Prantsusmaa | 89 | 6.1% |
| 3 | Türgi | 89 | 6.1% |
| 5 | Ühendkuningriik | 88 | 6.1% |
| 6 | Ukraina | 67 | 4.6% |
| 7 | Portugal | 53 | 3.7% |
| 8 | Itaalia | 49 | 3.4% |
| 9 | Läti | 42 | 2.9% |
| 10 | Soome | 39 | 2.7% |
Viis esimest riiki moodustavad kõigist välismaise aadressiga OÜdest 36%, kümme esimest 53% ja kakskümmend esimest 74%. Loetelu peegeldab suuresti e-Residentsust: programmi viimaste aastanäitajate järgi olid enim Eesti ettevõtteid asutanud viis rahvust ukrainlased, hispaanlased, türklased, sakslased ja prantslased ning kõik viis riiki on selles edetabelis esimese kuue seas. Ainsa lisandusena on viiendal kohal Ühendkuningriik. Eesti naaberriigid moodustavad omaette rühma: Lätil, Soomel ja Leedul on kokku 119 ettevõtet.
Kõigepealt EL, seejärel pikk loetelu 56 muust riigist
Loetelus on kõik ülejäänud 26 ELi liikmesriiki. Kokku on neis 836 ettevõtet ehk 58% koguarvust. Ühendkuningriik, Šveits, Norra ja Island lisavad 132 (9%) ning muud Euroopa ja Kaukaasia riigid, eesotsas Türgi ja Ukrainaga, veel 209 (14%).
Ülejäänud 271 ettevõtet (19%) paiknevad 56 riigis teistel mandritel: Aasias 93, eesotsas India, Hiina, Jaapani ja Taiga; Ameerikas 84, neist 37 Ameerika Ühendriikides; Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas 66, eesotsas Iisraeli ja AÜEga; Sahara-taguses Aafrikas 16 ja Okeaanias 12. Neist 26 riigis on neid täpselt üks.
Kas välismaine registrijärgne aadress muudab maksustamist?
Ei muuda. Eesti käsitleb iga Eesti õiguse alusel asutatud ettevõtet maksuresidendina sõltumata registris olevast juriidilisest aadressist (tulumaksuseaduse § 6 lõige 2). Riik, kus omanik ettevõtet tegelikult juhib, võib esitada oma nõude juhtimiskoha või püsiva tegevuskoha reeglite alusel; see risk on täpselt sama Tallinna aadressile registreeritud ettevõttel. Meie artikkel Eesti ettevõtte juhtimisest välismaal elades selgitab selle toimimist praktikas.
Andmetest
Arvud pärinevad äriregistri avaandmete failist ettevotja_rekvisiidid__lihtandmed.csv, 2026. aasta septembri väljavõttest õigusliku vormi osaühing kohta. Ettevõte loetakse välismaise aadressiga ettevõtteks, kui tal on aadress, kuid puudub Eesti EHAK asukohakood; riik on võetud aadressikirjest. „Registreeritud“ tähendab registrisse kantud; see ei tõenda, et ettevõte tegutseb.
Juriidiline aadress ja kontaktisik Eesti Firmalt
Kas soovite juriidilist aadressi Tallinnas või kavatsete registreerida oma Eesti ettevõtte enda välismaisele aadressile, Eesti Firma, tegevusloaga trusti- ja äriühinguteenuse pakkuja, saab pakkuda aadressi ja tegutseda Teie kontaktisikuna Eestis. Jälgime ka pikendamise kuupäeva, et registrikanne ei aeguks märkamatult.
Korduma kippuvad küsimused
Jah. Alates äriregistri seaduse jõustumisest võib Eesti ettevõtte registrijärgne aadress asuda mis tahes riigis. Ainus lisatingimus on tähtajaliselt määratud tegevusloaga kontaktisik Eestis.
Mitte seaduse järgi. § 24 lõikes 2 sätestatud kohustus kehtib vaid siis, kui aadress asub välismaal. Paljud välismaised omanikud määravad kontaktisiku siiski vabatahtlikult, et ametlik post jõuaks inimeseni, kes loeb eesti keelt ja saab kiiresti reageerida.
Register eemaldab kande automaatselt. Välismaise aadressiga ettevõte ei vasta siis nõuetele: registripidaja võib avaldada märke kontaktraskuste kohta ning pärast tähtaega ja veel kolme kuud ettevõtte registrist kustutada.
