Eesti vs. Poola: suur turg või kerge EL-i baas ettevõttele?

Poola on suurim majandus, mida enamik asutajaid Eestiga võrdleb, ning just seetõttu on see paar veidi kohmakas. Ühel pool on umbes 37 miljonit tarbijat, palju oskustöötajaid ja Kesk-Euroopa logistikakoridor. Teisel pool 1,4 miljoni elanikuga riik, kus välismaalane saab omada ja juhtida EL-i ettevõtet sülearvutist kõikjal maailmas. Eesti ja Poola ei konkureeri sama rolli pärast.

See juhend on mitteresidendist asutajale, kes selgitab välja, millist rolli ettevõttelt vajab ja kas ettevõtte asutamine Eestis või Poolas selleks sobib. Käsitleme kahte ettevõtlusvormi, osakapitali, mõlemat maksusüsteemi — sealhulgas Poola enda Eesti mudeli versiooni —, seda, mida kummagi ettevõtte juhtimine välismaalt tegelikult tähendab, ning juhtumeid, kus Poola on lihtsalt õige vastus. Kui laiem küsimus ettevõtte asutamisest Euroopas on veel lahtine, katab see juhend ülejäänud kaardi.

Turg või baas? Milles Eesti ja Poola võrdlus tegelikult seisneb

Enamik „kus Euroopas ettevõte registreerida” võrdlusi hindab kahte riiki samade kriteeriumide järgi ja kuulutab välja võitja. Eesti ja Poola sellele käsitlusele vastu, sest asutajad tulevad nende juurde eri põhjustel. Keegi ei vali Eestit siseturu pärast ja keegi ei vali Poolat sellepärast, et seda oleks lihtne São Paulost juhtida. Üks valitakse müümiseks, palkamiseks ja tarnimiseks; teine registreerimiseks, arvete esitamiseks ja aruandluseks.

Seega ei ole esimene filter maks ega kapital, vaid tegevuse asukoht. Kas ettevõttel on Poola kliendid, Poola töötajad, Poola ruumid või Poolas ladustatud kaup? Kui jah, tõuseb Poola tabelites kirjutatust sõltumata esikohale. Kui vastus on „ei, vajame lihtsalt EL-is paiknemist”, taandub võrdlus lihtsamale küsimusele: kui suurt halduskoormust soovite kanda? Just siin tuleb esile Eesti lahendus.

Eesti OÜ ja Poola sp. z o.o. lühivõrdlus

Tabel võrdleb kummagi riigi tavapärast piiratud vastutusega äriühingut — Eesti OÜ-d ja Poola sp. z o.o.-d — punktides, mis on kaugelt ettevõtet asutava välismaalase jaoks olulised. Zlottide summade juures on ligikaudsed euroekvivalendid.

Ridu võrreldes on muster selge. Poola ei ole välismaalasele ettevõtte avamiseks keeruline koht: kapitalinõue on tagasihoidlik, veebis registreerimine on olemas ning väikeettevõtted maksavad madalat maksumäära. Kuid see ei ole koht, mis oleks loodud omaniku jaoks, kes seal kunagi ei viibi. Peaaegu igal Poolat puudutaval real on kohalikku seotust eeldav tingimus — Poola digiallkiri, poolakeelne dokument, Poola raamatupidaja.

Kaks õigusvormi, kaks eeldust: Eesti OÜ ja Poola sp. z o.o.

Eesti OÜ

OÜ on Eesti osaühing — vorm, mille valib Eestis äri alustades peaaegu iga välismaalane — ning see eeldab algusest peale, et omanik võib viibida ükskõik kus. E-residentsus annab välismaisest asutajale riigi väljastatud digitaalse isikutunnistuse; sellega allkirjastatakse ja esitatakse veebis asutamisdokumendid, juhatuse otsused ning aastaaruanded, notarit kasutamata. Osakapital algab ühest sendist. Mitteresidendist juhatus vajab vaid üht kohalikku elementi: Eesti aadressiga kontaktisikut — teenust, mille tellite, mitte inimest, kelle palkate. Registreerimise käiku käsitleb meie ettevõtte asutamise Eestis leht; siin piisab teadmisest, et see võtab harva üle ühe tööpäeva.

Poola sp. z o.o.

sp. z o.o. on Poola piiratud vastutusega äriühing — tõsine ja hästi mõistetud vorm, mis on võrreldav Saksamaa GmbH või Ühendkuningriigi Ltd-ga ning ülekaalukalt levinuim valik Poolas ettevõtet registreerivatele välisinvestoritele. See vajab PLN 5,000 osakapitali, lubab täielikku välisomandit ning ei nõua Poolast pärit juhatuse liiget. Registreerida saab kas veebis tüüppõhikirja kasutades või notari kaudu, kui asutajad soovivad kohandatud põhikirja.

Mitteresidentide jaoks on konks juurdepääsus, mitte kulus. Veebis registreerimiseks on vaja Poola digiallkirja ning iga juhatuse liige peab hiljem aastaaruande elektrooniliselt allkirjastama — kas Poola usaldusprofiiliga, milleks on vaja Poola isikukoodi (PESEL), või passile väljastatud kvalifitseeritud e-allkirjaga. See ei valmista raskusi asutajale, kes elab Poolas või kellel on Poola partner. Dubais või Torontos asuva asutaja jaoks tähendab see, et ettevõtte asjaajamine käib esimesest päevast vahendajate kaudu.

Poolal on oma „Eesti CIT”. Kas see kaotab erinevuse?

Poola pakub ettevõtetele vabatahtlikku maksurežiimi, mida kõik, sealhulgas maksuamet, nimetavad Eesti CIT-iks. Idee on laenatud otse Tallinnast: ettevõtte tulumaksu ei maksta, kuni kasum jääb ettevõttesse; maks tekib alles väljamaksmisel. Väikestel ja uutel ettevõtetel on määr 10% ning teistel 20% ning kuna osanik saab arvesse võtta osa ettevõtte makstud maksust, kujuneb väljamaksel kogumaksuks ligikaudu 20% või 25%. Paberil on see vähemalt sama hea kui Eesti 22%.

Erinevus seisneb selles, kes režiimi pääseb. Eesti CIT-i kasutav ettevõte peab palkama vähemalt kolm inimest (uutele ettevõtetele antakse selle saavutamiseks aega), selle osanikud peavad olema eraisikud, mitte ettevõtted, ta ei tohi omada osalusi teistes ettevõtetes ning raamatupidamine peab vastama Poola reeglitele. Tegeliku meeskonna ja eraisikutest omanikega Poola ettevõttele on see suurepärane lahendus. Välismaalt juhitava ühe inimese nõustamisettevõtte või mis tahes valdusettevõtte jaoks on uks tavaliselt suletud — ainuüksi kolme töötaja nõue välistab enamiku neist.

Eesti variandil sellist ust ei ole. Iga OÜ kuulub automaatselt väljamaksmisel maksustamise süsteemi, olenemata sellest, kas seal töötab kolmkümmend inimest või mitte ükski ning kas osanik on inimene või teine ettevõte. See on praktiline erinevus: Poola pakub Eesti mudelit tasuna kohapealse ülesehitamise eest; Eesti pakub seda vaikimisi.

Ettevõtte tulumaks Eestis ja Poolas: €90,000 kasumi teekond

Võtame väikese ettevõtte, mille aastakasum on €90,000, ning jälgime raha liikumist Poola ja Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemis. Asutaja elukohariigi maks on välja jäetud — see kohaldub igal juhul ning sõltub teie elukohast.

Kui kasum reinvesteeritakse

Tavareeglite alusel tegutsev Poola ettevõte maksab väikeettevõtte 9% määraga €8,100 — või €17,100, kui ta on piisavalt suur, et maksta 19% — enne, kui ainsatki zlotti saab suunata palkamisse või tootesse. Eesti OÜ ei maksa midagi. Eesti CIT-i kasutav Poola ettevõte ei maksa samuti midagi, kuid ainult juhul, kui see täidab eespool toodud töötajate ja omandi tingimusi.

Kui kogu kasum makstakse dividendina välja

Tavareeglite järgi maksab Poola väikeettevõte €8,100 ettevõtte tulumaksu ning omanik maksab ülejäänult 19% dividendimaksu, nii et talle jääb umbes €66,300 — ligikaudu veerand on läinud. Eestis maksab ettevõte väljamakselt €19,800 ettevõtte tulumaksu ja omanikuni jõuab €70,200, ilma et Eestis rohkem maksta tuleks. Eesti CIT-i tingimustele vastav Poola väikeettevõte saab veidi parema tulemuse, umbes €72,000.

Sellest järeldub kaks asja. Esiteks võib Eesti CIT-i režiimis olev Poola väikeettevõte kasumit välja maksta Eesti ettevõttest veidi odavamalt — selles näites umbes kahe protsendipunkti võrra. Teiseks kehtib see eelis vaid ettevõtetele, mis täidavad režiimi tingimusi, ja üksnes väljamakse hetkel; see ei vähenda täiendavat haldust ning kaob, kui ettevõte kasvab või saab ettevõttest osaniku. Aastaid reinvesteeriva asutaja jaoks on €19,800 Eestis kauge tulevikusündmus, Poolas aga ilma selle režiimita iga-aastane arve.

Eesti või Poola ettevõtte juhtimine mitteresidendina

Registreerimine võtab mõlemas riigis päevi; kaugjuhtimine kestab nii kaua, kui ettevõtegi. Seepärast on see osa olulisem, kui selle pikkus lubab arvata.

Eestis on äriregister, maksuamet ja pangad kõik loodud omanikule, kes logib sisse, mitte ei astu kohale — just selleks e-residentsus loodi. Aastaaruanded allkirjastatakse digitaalselt ja esitatakse tasuta, maksudeklaratsioonid on veebis ning juhatuse liikme muutmine on minutitega tehtav digiallkirjastatud registrikanne. Inglise keel on kogu süsteemi töökeel. Väikese OÜ korduvad kulud on raamatupidaja ning mitteresidendist juhatuse korral kontaktisiku teenus.

Poolas on samad funktsioonid olemas ja üha digitaalsemad — riiklik e-arvelduse süsteem, mida käibemaksukohustuslased peavad kasutama, on mõnes mõttes ees kõigest, mida Eesti haldab. Kuid lahendus eeldab Poola kasutajat. Arved, kohtutaotlused, aastaaruanded ja maksuameti kirjad on kõik poola keeles ning igaüks neist tuleb elektrooniliselt allkirjastada. Välisomanik ei halda sp. z o.o.-d tavaliselt ise; seda teeb tema nimel Poola raamatupidaja ja sageli ka Poola volinik. Nii toimib tuhandeid välisomandis Poola ettevõtteid ja süsteem töötab — kuid see on püsiv sõltuvus ning kajastub igakuises eelarvereas.

Millal on ettevõtte registreerimine Poolas parem valik

Võrdlus, mis loetleks ainult Poola ebamugavusi, oleks kehv. Järgmistes olukordades ei ole Poola ettevõte pelgalt vastuvõetav, vaid selgelt parem vahend:

• Müük Poola klientidele. 37 miljoni elanikuga turg, mida teenindatakse Poola käibemaksunumbri, Poola arvete ja lepingus oleva Poola ettevõtte kaudu, vähendab takistusi, mida Poolasse müüv Eesti ettevõte kannaks.
• Töötajate palkamine Poolas. sp. z o.o. on Poola töötajate tavapärane tööandja. Eestis asuvate töötajatega Eesti ettevõte tekitab palga- ja maksuküsimusi, mida tasuks vältida.
• Ladustamine, tootmine ja turustamine. Poola asukoht Saksamaa ja idaturgude vahel, logistikataristu ning investeerimistsoonide maksusoodustused on füüsilise tegevusega ettevõtetele päris eelised.
• Väikesed kohapealse meeskonnaga ettevõtted. Väikeettevõtete 9% määr ja Eesti CIT-i võimalus teevad tegeliku meeskonnaga Poola väikeettevõttest ühe EL-i madalamalt maksustatud tegevusettevõtte.

Kolm asutajat, kaks riiki

Kriteeriume on lihtsam rakendada, kui need siduda inimestega. Siin on kolm tüüpilist asutajat — konsultant, e-kaubanduse müüja ja tarkvara idufirma — ning nende tulemus.

Konsultant, kes ei ela kindlas kohas

Lissabonis tegutsev strateegiakonsultant, kelle kliendid asuvad Saksamaal, Madalmaades ja Ameerika Ühendriikides, vajab EL-i ettevõtet, millelt arveid esitada, ja kohta, kus projektide vahel kasumit hoida. Poolaga seotud tegevust ei ole üldse. OÜ annab talle ettevõtte päevaga, ilma Poola asjaajamiseta ning 0% maksuga summadelt, mille ta jätab aeglasemateks aastateks kõrvale. sp. z o.o. lisaks Poola digiallkirja, Poola raamatupidaja ja iga-aastase maksuarve, pakkumata talle midagi vajalikku.

E-kaubanduse kaubamärk, mis tarnib Łódźist

EL-is kodukaupu müüv asutaja on valinud Łódźi lähedal laopartneri, kavatseb palgata kaks laotöötajat ning eeldab, et Poolast saab tema suurim turg. Kõik füüsiliselt oluline asub Poolas. sp. z o.o. on õige vorm: see palkab töötajad, omab Poola käibemaksunumbrit ja võib pärast kolme töötajani jõudmist kvalifitseeruda Eesti CIT-ile. Eestis registreerimine tähendaks Poola tegevuse juhtimist välismaise kesta kaudu.

SaaS-idufirma arendajatega Krakówis

Londonis asuv asutaja arendab tellimuspõhist toodet koos nelja Krakówis töötava arendajaga, kes kõik on töövõtjad. Kui nad jäävad töövõtjateks ja asutaja soovib toote jaoks lihtsat EL-i ettevõtet, sobib OÜ ning hoiab asja lihtsana. Kui arendajatest saavad töötajad, on puhtam lahendus Poola ettevõte — hetkest, mil Poolas on palgal meeskond, kuulub ettevõte sinna samuti. Otsuse määrab meeskond, mitte maksumäärad.

Eesti või Poola: kummas riigis ettevõte registreerida?

Märgid, et vajate Poola sp. z o.o.-d

• teie kliendid, töötajad, kaubavaru või ruumid asuvad Poolas;
• Poola on turg, kuhu sisenete, mitte üks kahekümnest veebis teenindatavast turust;
• teil on Poola kaasasutaja või usaldusväärne kohalik meeskond, kes halduse eest hoolitseb;
• ettevõttel on tegelik meeskond ja eraisikutest omanikud, mistõttu Eesti CIT-i režiim on talle avatud;
• Poola äripartnerid eeldavad, et lepingus on kohalik ettevõte.

Märgid, et Eesti OÜ-st piisab

• juhite ettevõtet kõikjalt, kus parasjagu elate, ja kavatsete nii jätkata;
• teie kliendid paiknevad üle EL-i või maailma ning Poolas ei ole koondumist;
• reinvesteerite suurema osa kasumist ega soovi sellelt igal aastal maksu maksta;
• eelistate mitte sõltuda kohalikust volinikust, poolakeelsest raamatupidajast ega Poola digiallkirjast;
• ühesendine kapital, ühepäevane registreerimine ja ingliskeelne haldus on teile olulisemad kui suur turg, mida te ei kavatse teenindada.

Kui kujuneb pilt piiriülesest ettevõttest, mille asutaja soovib jääda liikuvaks, on Eesti tõhusam kodu ning järgmine samm on vaadata, kuidas ettevõtte asutamine Eestis teie olukorras toimib. Kui pilt on Poola tegevusest Poola töötajate ja klientidega, asutage ettevõte Poolas — ja kasutage seal Eesti mudelit, kui selle tingimustele vastate.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused