Eesti või Singapur: juhid ettevõtet ise või palkad kohaliku direktori?

Eesti ja Singapur satuvad samasse valikusse ühel põhjusel: mõlemat reklaamitakse paigana, kus välismaalane saab asutada usaldusväärse ettevõtte ja juhtida seda sülearvutist. Eesti müüb seda ideed e-residentsuse ja täielikult digitaalse riigi kaudu, Singapur Aasia ärikeskuse maine kaudu. Mittekohalikud asutajad, kes on vabakutselise töökorralduse välja kasvatanud, soovivad juriidilist isikut, mida rahvusvahelised kliendid ja makseplatvormid tõsiselt võtavad, või on koduriigi bürokraatiast väsinud, kaaluvad sageli neid kahte.

See juhend on kirjutatud just sellisele asutajale — mitte maksuspetsialistile, vaid inimesele, kes soovib teada, millist ettevõtet on lihtsam juhtida, odavam ülal pidada ja mis sobib paremini klientide ning raha asukohaga. See käsitleb, kes tohib kummagi riigi ettevõtet juhtida, kuidas makseid vastu võtta, mida madalate maksude pealkirjad tegelikult tähendavad, mis juhtub investeeringu kaasamise või sinna kolimise soovi korral ning kumb riik sobib tüüpilisele otsijale „Singapur vs Eesti“. Kui ka Euroopa tervikuna on veel lahtine küsimus, leiad selle kõrvalt põhjalikuma juhendi ettevõtte asutamise kohta Euroopas.

Miks Singapur ja Eesti konkureerivad rahvusvahelise ettevõtte asukohana

Kumbki riik ei ole kellegi koduturg. Eestit ja Singapuri ei võrrelda soovist müüa 1,4 miljonile eestlasele või 6 miljonile singapurlasele. Neid võrreldakse, sest mõlemad pakuvad midagi haruldasemat: ettevõtet usaldusväärses jurisdiktsioonis, 100% välisomandis, päevadega registreeritavat ja kasvamist mitte karistava maksusüsteemiga.

Selle otsingu taga on tavaliselt nelja tüüpi asutajad: kaugtöötaja või diginomaad, kes vajab üht ettevõtet klientidele arvete esitamiseks mitmes riigis; Aasias, Aafrikas või Lähis-Idas tegutsev asutaja, kes soovib ligipääsu Stripe’i-laadsetele makseplatvormidele ja klientidele, kes eelistavad tuttavat jurisdiktsiooni; iduettevõte, mis plaanib kaasata riskikapitali ja on kuulnud, et investoritele meeldib Singapur; ning inimene, kelle jaoks on ettevõte esimene samm välismaale kolimisel. Igaüks neist saab eri vastuse ning lehe lõpus olevad profiilid käsitlevad neid ükshaaval. Alustame kõigile kehtivatest faktidest.

e-residentsus vs nominaaldirektor: kellel on õigus ettevõtet juhtida?

Mõlemas riigis saab välismaalane ettevõtte registreerida kohale tulemata. Erinevus ilmneb asutamisele järgneval päeval: kes tohib seda juhtida.

Eestis võib mitteresident olla OÜ ainus osanik ja ainus juhatuse liige. E-residendi kaardiga — riigi väljastatud digitaalse isikut tõendava dokumendiga — saad juhatuse otsuseid allkirjastada, majandusaasta aruande esitada ja maksuametiga ise inglise keeles suhelda mis tahes riigist. Osakapital algab €0.01-st. Ettevõttel on vaja Eesti aadressi, mis mitteresidendile tähendab litsentseeritud teenusepakkujalt õigusliku aadressi ja kontaktisiku teenust — tellimust, mitte palgatud töötajat.

Singapuris peab Pte Ltd-l olema vähemalt üks Singapuris elav direktor: kodanik, alaline elanik või kohaliku tööloaga isik. Välismaal viibiv asutaja seda rolli täita ei saa, seega peab ta kas Singapuri kolima või maksma ettevõtteteenuse pakkujale nominaaldirektori eest, tavaliselt lisaks tagatisraha. Kohalik ettevõtte sekretär ja registreeritud kontor on samuti kohustuslikud ning välismaalane ei saa registriga isiklikult asju ajada — seda teeb litsentseeritud registreerimisagent. Tulemuseks on hästi toimiv, kuid vahendajate kaudu juhitav ettevõte, kus omanik on dokumentidest alati ühe sammu võrra eemal.

Asutaja jaoks, kes soovib jääda sinna, kus ta on, ja hoida kontrolli enda käes, lahendab see üks reegel küsimuse. OÜ asutamise samm-sammulise protsessi leiad meie lehelt ettevõtte asutamine Eestis; ülejäänud juhend käsitleb järgnevaid aastaid.

Eesti OÜ vs Singapuri Pte Ltd: millega omanik tegelikult tegeleb

Tabel võrdleb mõlema riigi tavapärast osaühingut — Eesti OÜ-d ja Singapuri Pte Ltd-d — mitteresidendist omaniku vaatenurgast.

Kaks rida väärivad teist pilku. Singapur dividende üldse ei maksusta, mis on tegelik eelis omanikule, kes võtab kasumi igal aastal välja. Püsikulude reas kaob Singapuri madala maksumäära eelis väikese ettevõtte puhul sageli ära. Eestis koosneb aastane kulude loetelu raamatupidajast ja aadressiteenuse tellimusest — majandusaasta aruanne esitatakse tasuta. Singapuris makstakse nominaaldirektori, sekretäri, kontori ja ettevõtteregistrile aastase esitamise eest sõltumata sellest, kas ettevõte teenib €5,000 või €500,000; suurematel ettevõtetel lisandub audit. Tegeliku Aasia tegevusega ettevõtte jaoks on see tühine kulu, vabakutselise jaoks võib see olla eelarve suurim rida.

Maksete vastuvõtmine: ärikontod, kaardimaksed ja valuutad

Paljudele selle võrdluse otsijatele on ettevõte tegelikult vahend eesmärgi saavutamiseks: äripangakonto, kaardimaksete töötleja nagu Stripe ja arved, mida kliendid tasuvad. Turundus jätab mulje suuremast erinevusest, kuid riigid on siin üsna sarnased; üks oluline erinevus on valuutas.

Mõlemad riigid on suurte rahvusvaheliste makseväravate toetatud nimekirjades, seega saab veebiäri kummastki riigist vastu võtta kaardimakseid ja tellimustasusid. Eesti ettevõte tegutseb eurodes: saab ELi KMKR-numbri, SEPA konto ja juurdepääsu Euroopa turuplatsidele samadel tingimustel nagu iga muu ELis registreeritud ettevõte — just seda vajab Euroopasse müüv äri. Singapuri ettevõte tegutseb Singapuri ja USA dollarites ning mitme valuuta kontode avamine on lihtne — loomulik korraldus Aasia või Ameerika klientidelt tasu saavale ettevõttele.

Tavapangad on mõlemas kohas ettevaatlikud. Eesti jaepangad soovivad tegelikku seost Eestiga ja kohtumist isiklikult, mistõttu välisomanike OÜ-d avavad kontosid tavaliselt kaugelt Euroopa makseasutustes. Singapuri suured pangad soovivad näha kohalikku tegevust ja direktorit, kes saab kohale tulla; ainult kaugelt tegutsevad asutajad alustavad üldjuhul veebipakkujast. Kummaski riigis ei ava registreerimistunnistus kontot iseenesest — seda teeb selle taga olev äri.

Ettevõtte tulumaks Singapuris vs Eestis: madala maksu pealkiri lahti seletatuna

Mõlemad riigid esinevad „madalate maksude“ nimekirjades ja mõlemat tõlgendatakse seetõttu valesti. Kumbki pole maksuparadiis; nad maksustavad ettevõtte kasumit lihtsalt eri hetkedel.

Singapur maksustab kasumit tavapäraselt: ettevõte teenib aasta jooksul raha ja maksab sellelt maksu, sõltumata sellest, kas omanik puudutab seda. Nimeline määr on 17%, kuid maksuvabastused esimeselt S$200,000 kasumilt viivad väikeettevõtte tegeliku määra ühekohaliseks ning ettevõtte esimesel kolmel aastal kehtib lisasoodustus. Kui ettevõte seejärel dividendi maksab, Singapur midagi juurde ei lisa.

Eesti pöörab ajastuse ümber. Jaotamata kasumit ei maksustata üldse, nii kaua kui see jääb ettevõttesse — see on riigi tuntud 0% ettevõtte tulumaks reinvesteeritud tulult. Maksukohustus tekib alles dividendi maksmisel, netosummalt 22/78, mis tähendab praktikas 22% ettevõttest väljuvast brutosummast. Omaniku saadud dividendilt eraldi Eesti maksu ei ole.

Kuidas näeb €80,000 kasumit välja kummaski riigis

Kujuta ette väikest ettevõtet, mis lõpetab aasta €80,000 kasumiga — ligikaudu S$118,000 — ning vaata, mis kahes süsteemis juhtub. Omaniku elukohariigi maksud on välja jäetud; need võivad kehtida kummagi ettevõtte dividendidele ja sõltuvad sinu elukohast.

Kui omanik jätab raha ettevõttesse järgmise aasta rahastamiseks, ei maksa Eesti ettevõte midagi. Singapuri ettevõte maksab pärast tavapäraseid vabastusi umbes €6,500 — esimesel kolmel aastal ligikaudu €4,000 — ning see arve tuleb igal kasumlikul aastal.

Kui omanik võtab kõik dividendidena välja, pilt muutub. Eesti ettevõte maksab €17,600 ettevõtte tulumaksu ja omanikuni jõuab €62,400. Singapuri ettevõte on oma €6,500 juba tasunud, dividend ise on maksuvaba ning omanikuni jõuab umbes €73,500.

Järeldus: Singapur on soodsam omanikule, kes võtab kasumi igal aastal välja, ning Eesti on soodsam — kogu maksu võrra — omanikule, kes reinvesteerib. Singapuri eelis kahaneb veelgi, kui arvesse võtta nominaaldirektori ja sekretäri aastatasud, sest Eestis on võrreldav üldkulu murdosa sellest.

Investeeringu kaasamine: Singapuri holding või Eesti iduettevõte?

Investoritel on harjumused ja need on piirkondlikud. Kagu-Aasias tegutsevad riskikapitalifondid ja ingelinvestorid on Singapuri ettevõtetega harjunud: dokumendid on tuttavad, kohtuid usaldatakse ning paljud naaberriikide iduettevõtted loovad teadlikult enne esimest vooru Singapuri holdingettevõtte. Kui tulevased rahastajad asuvad Singapuris, Jakartas või Ho Chi Minhi linnas, kõrvaldab Singapuri Pte Ltd ühe vestluse, mida muidu pidama peaksid.

Euroopa ingelinvestorid, kiirendid ja avalikud rahastusprogrammid tunnevad end Eesti OÜ-ga sama mugavalt — see on tavapärane ELi ettevõte tuntud iduettevõtluse ökosüsteemiga ning see saab emiteerida uusi osasid, hallata optsiooniprogramme ja olla müüdud nagu iga teinegi. Eesti ettevõte ei avalda USA riskikapitalifondile erilist muljet, kuid seda ei tee ka Singapuri ettevõte; selle turu tavapärane lahendus on Delaware’i korporatsioon, mis on hoopis teine võrdlus.

Praktiline reegel: asuta ettevõte seal, kus sinu investorid juba on. Oma rahaga kasvatatav ettevõte, mis ei pruugi kunagi vooru kaasata, peaks selle peatüki täielikult vahele jätma ning otsustama kulude ja kontrolli põhjal.

Ümberkolimine: Singapuri tööluba vs Eesti iduettevõtte ja diginomaadi viisa

Mõni asutaja soovib, et ettevõte oleks esimene samm riigis elamiseni, ning siin erinevad Singapur ja Eesti järsult — nii suuna kui hinna poolest.

Singapur eeldab, et sinna koliv asutaja töötab oma ettevõttes tööloaga. Employment Pass nõuab, et ettevõte maksaks valitsuse määratud ja korrapäraselt muudetavat minimaalset kuupalka, lisaks punktipõhist hindamist; EntrePassil palgalävend puudub, kuid see on mõeldud uuenduslikele või investorite toetatud ettevõtmistele. Pärast loa saamist võib asutaja ise olla kohalik residentdirektor ja nominaaldirektori tasu kaob. Vastukaaluks on elukallidus: Singapur on üürimise poolest maailma üks kallimaid linnu.

Eesti hoiab ettevõtte ja kolimise lahus. E-residentsus võimaldab mitteresidendina Eestis ettevõtte avada, kuid ei anna õigust siin elada. Kui soovid siiski ümber kolida, on olemas iduettevõtte viisa skaleeritava tehnoloogiaäri asutajatele ning diginomaadi viisa võimaldab stabiilse sissetulekuga kaugtöötajal riigis aasta elada. Tallinnas on elu palju odavam kui Singapuris. Enamik e-residente ei koli aga kunagi ning ettevõte toimib täpselt samamoodi mõlemal juhul.

Viis asutajat, kes otsivad „Eesti vs Singapur“, ja mida igaüks peaks valima

Abstraktseid reegleid on lihtsam rakendada, kui need siduda tegelike olukordadega. Siin on asutajad, kes kirjutavad otsingukasti kõige sagedamini „Eesti vs Singapur“. See sait aitab inimestel Eestis ettevõtet asutada, seega tasub otse öelda, et viisest kaks peaksid valima Singapuri — ning Aasias piirkondlikku peakontorit koos tütarettevõtete ja kohaliku personaliga rajava ettevõtte puhul on Singapur vaieldamatult kuues juhtum, kus võidab Singapur.

Kõikjal töötav diginomaadist konsultant

Kliendid Saksamaal, Ühendkuningriigis ja USAs; kodubaas muutub iga paari kuu tagant; projektide vahel jääb kasum ettevõttesse. Eesti. Ta saab olla direktor, ettevõte toimib eurodes ja SEPA kaudu ning reinvesteeritud kasum on maksuvaba. Singapur annaks talle nominaaldirektori ja aastase arve maine eest, mida tema kliendid ei vaja.

Indias, Pakistanis või Vietnamis asuv asutaja, kes müüb kogu maailmale

Ta soovib rahvusvahelist ettevõtet eelkõige makseteenuse pakkujate, välisvaluutakonto ja juriidilise isiku saamiseks, millega väliskliendid end mugavalt lepingu sõlmides tunnevad. Mõlemad riigid pakuvad seda. Kui tema kliendid on Euroopas, on Eesti ettevõte odavam ja kontroll jääb talle. Kui nad asuvad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas või ta eeldab piirkondlikelt fondidelt raha kaasamist, on Singapur tema ökosüsteemis tavapärane valik ja lisakulu õigustatud.

Peamiselt Euroopasse müüv SaaS-i iduettevõte

Tellimuspõhine toode klientidega üle ELi, hajus meeskond ja iga vaba euro arendusse. Selgelt Eesti: ELi käibemaksu korraldus nagu igal Euroopa ettevõttel, reinvesteeritud kasumilt puudub iga-aastane ettevõtte tulumaks ning asutajad teevad halduse ise. Singapur muutub oluliseks alles siis, kui Aasia investor või turg hiljem keskseks saab.

Kagu-Aasias riskikapitali kaasav iduettevõte

Toode on loodud Indoneesia või Tai kasutajatele, esimene investeering tuleb eeldatavasti Singapuri fondilt. Singapur. Riskikapitalistid eeldavad seda, holdingustruktuur on tavapärane ja asutajad on tõenäoliselt niikuinii kohapeal. Eesti ettevõte nõuaks siin selgitust igal esitluskohtumisel.

Omanik, kes võtab dividende igal aastal

Väike kaubandus- või teenusettevõte, mille omanik võtab kõik dividendidena välja. Ainult makse vaadates võidab Singapur — tagasihoidlik ettevõtte tulumaks ja dividendimaksu puudumine. Kui kasum on väike, võib Singapuri struktuuri püsikulu säästu ära süüa ning Eesti ettevõte, mis jätab osa kasumist reservi, võib kokkuvõttes odavam olla. Selle profiili puhul peaks otsustama arvude, mitte geograafia järgi.

Kui sinu olukord sarnaneb konsultandi või Euroopale suunatud SaaS-i meeskonna omaga, on Eesti mõistlikum asukoht ning järgmine samm on vaadata, kuidas registreerida ettevõte Eestis sinu juhtumi jaoks. Kui see sarnaneb Kagu-Aasia iduettevõttega, asuta ettevõte Singapuris ja käsitle seda lehte kinnitusena, et kaalusid alternatiivi. Laiema ülevaate saamiseks vaata meie juhendeid parima ettevõtte asutamise koha ja parima riigi kohta oma ettevõtte alustamiseks.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused