Eesti ja Läti vastamisi: kumb riik sobib teie ettevõttele?

Eesti ja Läti on naabrid, mitte vastandid. Võrreldes ettevõtte registreerimist, makse või igapäevast äritegevust, on neil kahel Balti riigil rohkem ühist kui ühelgi teisel asutajate tavaliselt kaalutaval jurisdiktsioonipaaril: mõlemad kuuluvad EL-i ja euroalasse, mõlemas saab ettevõtte avada päevadega ning mõlemas maksustatakse kasumit alles siis, kui see ettevõttest välja liigub — Läti võttis selle mudeli Eestilt üle 2018. aastal, mistõttu enamikku „kus ettevõte asutada” vaidlusi otsustav argument on siin algusest peale viigis.

See viib otsuse üksikasjadesse, mis tõmbavad eri suundades: Läti maksustab väljamakstavat kasumit veidi vähem ja lisab omaniku juhitud ettevõtetele alates 2026. aastast alternatiivse skeemi, samal ajal kui Eesti võimaldab välismaalasel ettevõtte asutada, iga dokumendi allkirjastada ja kõik aruanded esitada täielikult veebis, inglise keeles ning ilma notari või kohaliku vahendajata. Allpool kaalume neid üksikasju ükshaaval — registreerimist, makse, igapäevast haldust ja raha väljavõtmist — SaaS-i- ja IT-tiimide, konsultantide, e-kaubanduse müüjate, vabakutseliste ning agentuuride jaoks, kes selle valiku ees kõige sagedamini seisavad. Kui teie prioriteet on täielikult veebis hallatav EL-i ettevõte, jõuab enamik neist ettevõtte asutamiseni Eestis.

Ettevõtte tulumaks Eestis ja Lätis: üks idee, kaks hinda

Alustame sellest, mis kahel süsteemil ühist on, sest see on mõlema alus. Eestis ja Lätis ei maksa ettevõte teenitud kasumilt ettevõtte tulumaksu — maks tekib üksnes väljamakstud kasumilt. Jätke raha ettevõttesse, kasutage seda palkadeks, seadmeteks, turunduseks või lihtsalt rahapuhvriks ning selle aasta maksuarve on null. Maks tekib päeval, mil omanikud dividendi välja võtavad.

Mõlemad riigid sulgevad ilmse lünga samal viisil: ettevõttest muul kujul varjatult välja liikuv raha — ettevõtte kaardiga tasutud isiklikud kulud, kingitused, teatud omaniku laenud — maksustatakse nagu dividend.

Hinnad erinevad väljamakse hetkel. Eestis maksab ettevõte 22% brutodividendilt: kui aktsionär saab kätte €78, läheb lisaks €22 maksuametile. Lätis maksab ettevõte brutodividendilt 20%: aktsionärile makstav €80 tähendab ettevõttele €20 maksu. Mõlemas riigis jääb maks ettevõtte kanda ning füüsilisest isikust aktsionär ei maksa sellelt dividendilt täiendavat kohalikku tulumaksu.

Alates 1. jaanuarist 2026 lisab Läti võimaluse, mida Eesti ei paku: täielikult füüsilistele isikutele kuuluva ettevõtte puhul saab valida 15% ettevõtte tulumaksu ja dividendidelt 6% üksikisiku tulumaksu. Maksude kogusumma jääb tavapärase 20% lähedale, seega muudab see pigem mehhanismi kui vähendab kogukulu — kuid see on lisavõimalus ja mõnele omaniku-juhile kasulik.

Seega on Läti pelgalt arvutuse põhjal väljamaksel veidi soodsam ning reinvesteerimisel on riigid võrdsed. Kui maks oleks kogu lugu, lõpeks artikkel siin. Nii see ei ole, sest kahe ettevõtte omamine tundub väga erinev ning ülejäänud juhend käsitlebki seda.

Ettevõtte registreerimine: Eesti OÜ vs Läti SIA

Pealtnäha on ettevõtte registreerimine kahes riigis peaaegu sama: piisab ühest osanikust ja ühest juhatuse liikmest, välismaalased võivad omada 100%, keegi ei pea ümber kolima ning registrid töötavad kiiresti — Eestis umbes päev, Lätis üks kuni kolm päeva. Siin ei ole vaja menetlust samm-sammult läbi käia; allolev tabel esitab formaalsed nõuded kõrvuti.

Ainus põhjalikumat selgitamist vääriv erinevus on ligipääs. Eesti annab välismaistele asutajatele oma digitaalse isikutunnistuse — e-residentsuse — mistõttu omanik allkirjastab asutamisdokumendid ja kõik hilisemad dokumendid isiklikult, ükskõik kust, ning osakapital võib alata ühest sendist. Lätis kulgeb ettevõtte asutamine traditsioonilisemalt: dokumendid esitatakse läti keeles ja allkirjastatakse EL-i kvalifitseeritud e-allkirjaga. Sellise vahendiga asutaja saab registreerida veebis, kõik teised kasutavad notarit, tõlkeid ja tavaliselt kohalikku teenusepakkujat — ning tavapärase SIA jaoks tuleb tasuda €2,800 osakapitali (piirangutega väikeosakapitaliga versioon on olemas alates €0.01). Lätil puudub e-residentsuse vaste.

See erinevus ei ole ühekordne ebamugavus: sama allkirja- ja keeleküsimus kordub iga registrimuudatuse ja iga avaldusega nii kaua, kui ettevõte eksisteerib. Seepärast on allpool kirjeldatud igapäevane haldus tähtsam kui registreerimine ise.

Eesti ja Läti lühivõrdlus

Tabel koondab valikut mõjutavad arvud ja nõuded. Maksumäärasid ning piirmäärasid muudetakse, seega kontrollige enne otsustamist kehtivaid reegleid kõiges, mis on teie otsuse jaoks määrav.

Ettevõtlus Eestis vs Lätis: igapäevane tegelikkus

Asutamine toimub üks kord, haldus aga kestab igavesti. Omaniku seisukohast on riigid just siin kõige erinevamad.

Eesti OÜ toimib ühes digitaalses keskkonnas. Maksudeklaratsioonid, aastaaruanne, juhatuse otsused ja registrimuudatused esitatakse elektrooniliselt ning allkirjastatakse sama digi-ID-ga, mida kasutati asutamisel; liidesed on kasutatavad inglise keeles. Mitteresidendist omanik saab ettevõtet tõesti ise hallata, jättes vaid igakuise raamatupidamise kaugelt töötavale raamatupidajale.

Läti SIA esitab aruanded riigituluteenistusele (VID) selle elektroonilise süsteemi kaudu ning Läti e-riik on Euroopa mõõdupuu järgi tugev — kuid see on korraldatud läti keele ning Läti või EL-i autentimisvahendite ümber. Kvalifitseeritud e-allkirjata välisomanik suunab iga ametliku toimingu kohaliku raamatupidaja või juristi kaudu. Lätis päriselt tegutseva ettevõtte puhul on see niikuinii loomulik korraldus. Singapuris või São Paulos asuva asutaja jaoks on see püsiv sõltuvus, mida Eesti lahendus ei tekita.

Käibemaksul on mõlemad küljed. Läti standardmäär on madalam — 21% Eesti 24% vastu — ja registreerimislävi kõrgem: €50,000 aastakäivet Eesti €40,000 vastu. Kui müüte teenuseid teiste riikide ettevõtetele, ei ole kumbki näitaja kuigi oluline; kui müüte tarbijatele oma koduturul, muutuvad mõlemad oluliseks.

Pangandus on lõpuks viik. Mõlemal juhul asub konto tavaliselt Euroopa pangas või litsentseeritud makseasutuses ning heakskiidu määravad ettevõtte läbipaistvus ja tegelik sisu — mitte see, kummal pool piiri register asub.

Dividendimaks Eestis ja Lätis: arvud

Kuna mõlemad süsteemid maksustavad üksnes väljamakseid, taandub kogu Eesti ja Läti maksuvõrdlus ühele küsimusele: mis juhtub €120,000 kasumiga?

€2,400 kokkuhoid iga väljamakstud €120,000 kohta on päris raha ning omaniku-juhile, kes võtab igal aastal välja suurema osa kasumist, on see õigustatud argument Läti kasuks — seda tasub öelda otse, mitte peita. Vastukaal on sama selge: asutaja, kes enamasti reinvesteerib ja jaotab kasumit vaid aeg-ajalt, märkab seda kokkuhoidu harva, kuid puutub halduserinevusega kokku iga kuu.

Ajastus, vahepealsed väljamaksed ning palga ja dividendide koosmõju on omaette teema — Eesti poolt käsitleb meie juhend dividendide kohta Eestis.

Milline Balti baas sobib teie ettevõttele?

Millal on Eesti parem valik

• Omandate ja juhite ettevõtet väljastpoolt Baltikumi ning soovite haldusega ise veebis ja inglise keeles toime tulla.
• Reinvesteerite suurema osa kasumist ja soovite kiiresti ning väikeste kuludega alustada: registreerimine umbes päevaga, kapital alates ühest sendist, notarita.
• Teie kliendid paiknevad üle EL-i ja mujal, mitte ühel konkreetsel kohalikul turul.
• Te ei soovi püsivaid sõltuvusi — tõlkijat ega kohalikku vahendajat enda ja tavapärase avalduse vahel.
• Täielikult elektrooniline ja etteaimatav suhtlus riigiga on teile tähtsam kui kaks protsendipunkti dividendidelt.

Millal on Läti parem valik

• Ettevõte tegutseb tõepoolest Lätis — tal on ruumid, töötajad, ladu või Läti kliendibaas.
• Teil või partneril on kvalifitseeritud EL-i e-allkiri või viibite Riias kohapeal, mis kõrvaldab suure osa keele- ja menetlustõrgetest.
• Jaotate igal aastal välja suurema osa kasumist ja soovite dividendide madalamat 20% määra.
• Müüte Lätis tarbijatele, kus 21% käibemaksumäär ja €50,000 registreerimislävi töötavad teie kasuks.
• Olete juba seotud Läti raamatupidajate, juristide või pangasuhetega, mis muudavad SIA väikseima vastupanu teeks.

Eesti vs Läti: kummutamist väärivad müüdid

• „Läti on odavam Eesti.” Ainult dividendide maksmise päeval ja sedagi veidi. Kasumi reinvesteerimisel on riigid võrdsed — kaugomaniku jaoks võivad Lätis kohalike vahendajate korduvad kulud säästu mitu korda ületada.
• „Eesti on digitaalne, Läti analoogne.” Läti e-riik on tõesti hea. Puudu on välismaalaste sissepääs: e-residentsuse Läti vastet ei ole, seega ei saa EL-i väline asutaja süsteemi toimimiseks vajalikke autentimisvahendeid.
• „20% versus 22% — asi otsustatud.” Kuidas tahes arvutada, vahe on umbes kaks protsendipunkti — reaalne, kuid mitte kuristik, mida mõned turunduslehed väidavad, ning muu sellel lehel kirjeldatu võib selle kergesti üles kaaluda.
• „€1 osakapital toimib mõlemas riigis samamoodi.” Eestis on ühesendine osakapital OÜ tavapärane vorm. Lätis on väikeosakapitaliga SIA füüsilistele isikutele mõeldud erirežiim kohustusliku kasumireserviga — pangad ja partnerid suhtuvad neisse kaht vormi väga erinevalt.
• „Registreeri seal ja lõpeta kodus maksude maksmine.” Kumbki register ei muuda kohta, kus teie isiklikult makse maksate või kust ettevõtet tegelikult juhitakse. Mõlemad struktuurid toimivad, kui need vastavad tegelikkusele — ja kumbki ei toimi, kui ei vasta.

Meie hinnang: maksudes kaksikud, ligipääsus vastandid

Paberil on Eesti ja Läti Euroopa kaks kõige sarnasemat ettevõttejurisdiktsiooni: sama maksusüsteem, sama EL-i ja euroala liikmesus, registris peaaegu sama kiirus. Seega taandub otsus teljele, kus erinevus on suurim — kuidas mitteresidendist omanik süsteemini jõuab. Eesti annab igale maailma asutajale digivõtme. Läti eeldab, et olete kohal, teil on EL-i autentimisvahendid või töötate kohaliku inimese kaudu, kellel need on.

Mõlemad vastused on mõistlikud. Tegeliku Läti majandusliku sisuga ettevõtet — või omaniku-juhi ettevõtet, kes tühjendab kasumikonto igal detsembril ja väärtustab madalamat määra — teenib SIA hästi ning vastupidise väitmine oleks ebaaus. Kuid selle lehe põhisihtgrupile — idufirmade asutajatele, konsultantidele ja veebiettevõtetele, kes tegutsevad piiriüleselt kõikjalt, kus nad parasjagu elavad — on ühesendise kapitali, järgmisel päeval registreerimise, ingliskeelse halduse ja täieliku kaugjuhtimise kombinatsioon väärt palju rohkem kui kaks dividendimaksu punkti. See kombinatsioon on olemas vaid ühes neist kahest riigist.

Kui kaalute ettevõtte alustamist ka mujal kui neis kahes riigis, vaadake meie laiemat ülevaadet parimast kohast ettevõtte asutamiseks ning sellest, milline riik on ettevõtte alustamiseks parim.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma on Eesti teenusepakkuja, seega ei teeskle me Tallinna ja Riia vahel neutraalset kohtunikku. Kui ettevõte on tõeliselt Lätis juurdunud, on SIA mõistlik valik ning Läti ettevõte teenindab seda paremini — ütleme seda avalikult. Kuid kui juhite nagu enamik meie klientidest digitaalset või rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtet kõikjalt, kus parasjagu viibite, on Eesti OÜ just selleks loodud tööriist.

Sel juhul katame kogu tsükli: ettevõtte asutamine Eestis, juriidilise aadressi ja kontaktisiku korraldamine ning hiljem nõuetele vastavuse tagamine raamatupidamise ja aastaaruande abil — kõike kaugelt.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused