Eesti või Šveits: prestiiž, hind ja tegelik maksukoormus

Šveits ja Eesti on kaks Euroopa riiki, mida nimetatakse „madala maksumääraga” ilma sõnata „offshore” — ning nad on selle maine teeninud vastupidistel viisidel. Šveits pakub sajandipikkust stabiilsust ja nime, mis rahustab panku ning ostjaid, kuid ka vastavat sisenemishinda. Eesti pakub ettevõtet, mille igaüks saab avada ja brauserist hallata, peaaegu ilma kapitalita ning maksuta seni, kuni kasum ettevõttesse jääb. Mõlemas riigis võib asutaja, kes ei ela kummaski, omada piiratud vastutusega ettevõtet, kuid ettevõtte registreerimine Šveitsis või Eestis nõuab väga erinevalt pingutust, raha ja makse.

See Eesti ja Šveitsi võrdlus käsitleb Šveitsi GmbH-d ja Eesti OÜ-d teemadel, mis toovad asutajad, krüptotiimid ja valdusettevõtete omanikud selle valikuni: sisenemine ja kontroll, kasumi tegelik maksustamine pärast Šveitsi 35% kinnipeetava maksu arvestamist, krüpto- ja valdusstruktuurid ning Šveitsi ELi-väline staatus, sealhulgas Šveitsi ettevõtetele, kes vajavad ELi ettevõtet. Registreerimise praktilist poolt käsitleme lühidalt; Eesti poole kohta vaata ettevõtte asutamist Eestis.

Ettevõtte asutamine Šveitsis või Eestis mitteresidendina: kes jääb kontrolli alla

Ettevõtte registreerimine Šveitsis on teadlikult nõudlik: riik kaitseb oma mainet juba uksel. GmbH vajab CHF 20,000 osakapitali, mis tuleb enne asutamisakti notariaalset tõestamist tasuda blokeeritud Šveitsi pangakontole, Šveitsis asuvat registrijärgset aadressi — ja välismaal asuva asutaja jaoks kõige olulisemat nõuet: resident-direktorit. Vähemalt üks allkirjaõigusega juhatuse liige peab elama Šveitsis. Kui ükski asutaja ei kvalifitseeru, pakub usaldushaldusfirma seda teenust aastatasu eest nii kauaks, kui olukord kestab.

Eestis ei küsita midagi selle kohta, kus juhatus elab. Asutaja saab e-residentsuse, Eesti riigi väljastatud välismaalase digitaalse isikutunnistuse; asutamine, allkirjastamine, maksudeklaratsioonid ja aastaaruanne toimuvad seejärel ekraanil, inglise keeles, tavaliselt ühe tööpäeva jooksul. Osakapital võib olla €0.01 osaku kohta ning ettevõte vajab vaid Eesti aadressi — kui teil seda pole, saab selle teenusepakkujalt rentida — ning tegevusloaga kontaktisikut, kui registreeritakse välismaa aadress. Raamatupidaja on mugavus, mitte seadusest tulenev nõue.

Praktiline erinevus seisneb selles, kes hoiab võtmeid. Mitteresidentide Šveitsi ettevõtte asutamine käib alati kohaliku spetsialisti kaudu, kes jääb seejärel protsessi osaliseks; Eesti ettevõte on täielikult mitteresidendist omaniku kätes. Ka Šveitsi ettevõttega ei kaasne automaatselt Šveitsi pangakontot: Šveitsi pangad kontrollivad välisomandis ettevõtteid rangelt ja keelduvad paljudest väikestest ettevõtetest, mistõttu mõlemas riigis jõuavad omanikud tavaliselt fintechi või ELi ärikontoni.

Eesti OÜ ja Šveitsi GmbH: kapitali, juhtide, maksude ja asjaajamise võrdlus

Mõlemad annavad omanikule piiratud vastutuse ja avaliku registrikande, mida kliendid saavad kontrollida. Allolev Eesti ja Šveitsi võrdlus näitab, kui erinevalt selleni jõutakse.

Šveitsi ja Eesti ettevõtte tulumaks: kantonile arve igal aastal või mitte midagi kuni väljamakseni

Kuidas Šveitsi ettevõtte tulumaks toimib: kolm tasandit ja dividendide 35% kinnipeetav maks

Šveits maksustab ettevõtte kasumit igal aastal kolmel tasandil — föderaalsel, kantoni ja omavalitsuse tasandil. Föderaalne osa on kõikjal sama; kantoni ja omavalitsuse osa teeb Zugi odavaks ja Berni kalliks. Kanton nõuab omakapitalilt ka väikest iga-aastast kapitalimaksu. Kui kasum makstakse omanikule lõpuks dividendina välja, peetakse tekkekohas kinni 35% dividendi tulumaksu. Šveitsi resident saab selle maksudeklaratsiooniga täielikult tagasi; välisomanik saab tagasi vaid maksulepingumäära ületava osa ning riigi puhul, millel Šveitsiga maksuleping puudub, ei saa ta midagi tagasi.

Kuidas Eesti ettevõtte tulumaks toimib: mitte midagi, kuni maksate endale välja

Eesti tuntud 0% ettevõtte tulumaks on ettevõttesse jääva kasumi puhul täpselt seda: maksu ei ole enne, kui raha ettevõttest lahkub. Maksukohustus tekib jaotamisel: kui ettevõte maksab dividendi, tasub ta 22% brutosummalt ehk 22/78 omaniku saadud summast. Lisanduvat kinnipeetavat maksu ega kapitalimaksu ei ole, sõltumata osaniku isikust või asukohast. See süsteem on hoidnud Eestit OECD maksukonkurentsivõime edetabelis üle kümne aasta esikohal ning Šveitsi neljandal kohal.

Šveitsi GmbH ja Eesti OÜ €60,000 kasumi korral

Võtame väikese konsultatsiooniettevõtte, mis teenib aastas €60,000 kasumit, ning vaatame, kui palju jääb omanikule kummaski riigis. Šveitsi puhul eeldame keskmise määraga, 14% kantonit ning omanikku, kes elab maksulepinguriigis ja esitab tagastusnõude. Omaniku hilisemat koduriigis makstavat dividendimaksu ei arvestata, sest see kehtib mõlemas variandis samamoodi.

Tulemus üllatab inimesi, kes otsisid Šveitsi madalaid makse. Kuna 35% kinnipeetav maks lisandub kantonimäärale, jääb välismaal elavale eraisikule Šveitsi ettevõttest vähem kätte kui Eesti ettevõttest nii kasumi alleshoidmisel kui väljamaksmisel. Isegi umbes 12% Zugi määr jätab maksulepingu riigi omanikule ligikaudu €44,900, võrreldes Eesti €46,800-ga. Šveitsi maksusüsteem on parem vaid kahel juhul: omanik elab Šveitsis ja saab kinnipeetava maksu täielikult tagasi või osanik on eraisiku asemel ettevõte — allpool käsitletav valdusettevõtte juhtum.

Šveits väljaspool ELi: mis muutub ja miks Šveitsi ettevõtted avavad Eestis ELi tütarettevõtte

Šveits ei ole ELi liige. Ta kuulub Schengeni reisialasse ja tal on Brüsseliga ulatuslikud lepingud, kuid ta asub väljaspool ELi tolliliitu ja ELi käibemaksusüsteemi. Euroopasse müüvale ettevõttele on sellel kolm praktilist tagajärge.

• Kaubad ületavad tollipiiri. Kõik Šveitsist ELi saadetav füüsiline kaup on import — tollimaksud, deklaratsioonid ja viivitused, mida Eestist saadetud pakk ei kohta.
• EL soovib kohalikku vastaspoolt. ELi-väline enamiku tarbekaupade müüja peab määrama ELis asuva vastutava isiku ning ELi klientide andmeid töötlev ELi-väline ettevõte vajab tavaliselt ELi andmekaitse esindajat. ELi ettevõte on ise oma vastaspool.
• Ainult ELile mõeldud uksed jäävad suletuks. Mõni hange, toetus, kauplemiskoht ja MiCA krüptopass nõuab ELis asutatud ettevõtet. Šveitsi GmbH ei kvalifitseeru; Eesti OÜ kvalifitseerub.

ELi tütarettevõte Šveitsi ettevõttele: kuidas Eesti lahendus toimib

Seetõttu vaatavad Eesti ettevõtet ELi tütarettevõttena mitte ainult välismaised asutajad, vaid ka Šveitsi ettevõtted: Šveitsi omandis OÜ võib olla toodete vastutav isik, ELi lepingute ja käibemaksuregistreeringute hoidja või euroala töötajate tööandja. Maksusobivus on erakordselt hea: tütarettevõte ei maksa maksustamata kasumilt midagi, Zürichisse saadetavalt dividendilt maksab vaid 22/78, kinnipeetavat maksu ei ole ning Šveitsi emaettevõte saab dividendi osaluse mahaarvamise tõttu peaaegu maksuvabalt.

Tingimus on, et tütarettevõte peab olema päriselt olemas. Kui seda juhitakse täielikult Šveitsi kontorist ja Eestis pole kedagi, võib seda maksustamisel pidada Šveitsi ettevõtteks ning see ei läbi maksuhalduri käibemaksunumbri testi. Kohalik töötaja või töövõtja, Eestis tehtud otsused ja mõned Eesti kliendid või tarnijad muudavad postkasti toimivaks ELi ettevõtteks — ning Eestis on seda odavam korraldada kui peaaegu kõikjal mujal liidus.

Eesti käibemaksunumber: mida välisomandis ettevõte oodata võib

Eesti ettevõttega ei tule ELi käibemaksunumber automaatselt kaasa. Maksuhaldur annab selle vaid ettevõtetele, kellel on Eestiga tegelik majanduslik seos — kohalikud kliendid või tarnijad, töötajad, ruumid või Eestis tehtavad juhtimisotsused. Täielikult välismaalt juhitav ja ainult mujal müüv ettevõte võidakse tagasi lükata ning tal võib olla vaja registreeruda käibemaksukohustuslasena müügiriigis. Enne sellele plaani rajamist selgitage raamatupidajaga, kas vajate numbrit ja kas kvalifitseerute.

Krüptoettevõte Šveitsis või Eestis lühidalt

Krüpto toob selle võrdluseni palju lugejaid, seega lühidalt. Šveitsil pole ühtset krüptolitsentsi: FINMA rakendab olemasolevat finantsõigust vastavalt tokeni funktsioonile. Enamik börse, maaklereid ja varahoidvaid rahakotte tegutseb FINMA tunnustatud isereguleeruva organisatsiooni liikmesuse kaudu, mitte täislitsentsiga, ning tokenite väljalaskmine toimub tavaliselt Šveitsi sihtasutuse või AG kaudu — mudel, mis tegi Zugi „Crypto Valley” kuulsaks. Piirang on geograafiline: MiCA Šveitsis ei kohaldu, seega ei anna Šveitsi struktuur õigust teenindada ELi kliente.

Eesti krüptolitsents tähendab praegu Finantsinspektsiooni MiCA tegevusluba, mis kehtib igas ELi liikmesriigis — see ongi selle mõte. Nõuded on teadlikult ranged: kapital kümnetest tuhandetest eurodest kuni kuuekohalise summani, päris kontor ja juhtimine Eestis koos ELis elava direktoriga ning kuudepikkune menetlus; vana odav Eesti litsents on kadunud. Web3 ettevõte, mis ei puutu kunagi klientide rahasse — arendusstuudio, mitte-hoideline toode või analüütikateenus — ei vaja kumbagi litsentsi ja seda on välismaalt lihtsalt lihtsam omada Eesti OÜ-na.

Šveitsi valdusettevõte või Eesti valdusettevõte: kuhu paigutada väljumistehing või portfell

Šveitsi valdusettevõte on olnud tavapärane struktuur põlvkondade vältel ja mehhanism toimib siiani. Šveitsi ettevõte, mis omab teisest vähemalt 10% või vähemalt CHF 1 million väärtuses osalust, saab osaluse mahaarvamise alusel dividende ja müüb aktsiaid peaaegu Šveitsi ettevõtte tulumaksuta; mitu kantonit vähendavad selliste osaluste kapitalimaksu.

Tingimused teevadki Šveitsi kalliks: Šveitsis elav juhatus, kes teeb otsuseid päriselt, päris kontor ja 35% kinnipeetav maks igalt valdusettevõtte väljamakstud dividendilt — null vaid vähemalt 25% omavale ELi emaettevõttele, muul juhul maksulepingu lubatud määr. Ühe või kahe asutaja ettevõtte valdusstruktuur maksab lõpuks usaldushaldustasusid ja kapitalimaksu stabiilsuspreemia eest, mida tal võib-olla kunagi vaja ei lähe.

Eesti valdusettevõte pakub sama lahenduse vaiksemat versiooni. Vähemalt 10% osalusega tütarettevõttelt saadud, juba maksustatud kasumist makstud dividendid liiguvad maksuvabalt läbi; tütarettevõtte müügi kasum on maksuvaba kuni jaotamiseni ning seejärel ei peeta omanikult midagi kinni, olenemata tema riigist. Kapitalimaksu, residentset juhatust ega osaluste võõrandamisel notarit ei ole. Mõnda ettevõtet hoidvale või väljumistehingu tulu reinvesteerivale asutajale on see parema kujuga tööriist; sadade miljonitega bilansis ja olemasoleva Šveitsi juhtimisega grupile jääb Šveits tõsiseks vastuseks.

Šveitsi GmbH ja Eesti OÜ aastane kulu

Ettevõtte avamine on ühekordne; Šveitsi ettevõtte iga-aastane pidamiskulu võrreldes Eesti ettevõttega on koht, kus need kaks lõplikult lahknevad.

Šveits: püsitasud enne esimest arvet

• Resident-direktor või juhatuse liige: tavaliselt CHF 3,000–7,000 aastas, kui rolli täidab esindaja.
• Registrijärgne asukoht või domiciliation: ligikaudu CHF 1,000–3,000.
• Raamatupidamine, aastaaruanded ja maksudeklaratsioonid riigikeeles: väikesele ettevõttele CHF 3,000–8,000, käibemaksukohustuslasena rohkem.
• Kantoni kapitalimaks ja miinimumtasud: väikesed, kuid mitte kunagi null, isegi kasumita aastal.

Kokkuvõttes maksab välisomandis Šveitsi GmbH nõuetele vastavana hoidmine harva alla CHF 8,000–10,000 aastas, enne kui ta on midagi teeninud.

Eesti: peamiselt teie raamatupidaja

Eesti OÜ jooksvad kulud on struktuurselt väiksemad: aastaaruande esitamisel puudub riigilõiv ja kohalik ametnik ei ole kohustuslik. Alles jäävad renditud juriidiline aadress, välismaa aadressi korral kontaktisik — koos mõnisada eurot aastas — ning raamatupidamine tagasihoidliku kuutasuga. Aktiivne OÜ kulutab aastas tavaliselt vähem kui Šveitsi GmbH ainuüksi esindajast direktorile.

Töölevõtmine Šveitsis ja Eestis: palgamaksud ning palgad

Protsendid näitavad üht ja palgad teist: Eesti tööandja maksab igalt brutopalgalt 33% sotsiaalmaksu ning väikese töötuskindlustusmakse, Šveitsi tööandja palju väiksema osa palgalt, mis on mitu korda kõrgem. Arendaja kogukulu on Šveitsis tavaliselt umbes kaks korda suurem. Kui saate palgata kõikjalt, ulatub palgaeelarve Eestis kaugemale.

Eesti või Šveits teie ettevõttele: leidke oma olukord

Kuus olukorda hõlmavad enamikku inimesi, kes kaaluvad Šveitsi või Eestit ettevõtte asutamise kohana. Leidke enda oma.

1. 1

   Kaugtöötav asutaja: elate väljaspool mõlemat riiki ning müüte veebis teenuseid või tarkvara

   Eesti. Miski Šveitsi paketis — kapital, esindaja, notar, kinnipeetav maks — ei osta midagi, mida kliendid märkaksid. Kontrollige esmalt käibemaksu: ELi ettevõte arvel on kindel, Eesti käibemaksunumber mitte.

2. 2

   Krüpto- või Web3 projekt: tokenid, börs, rahakott või tavaline tarkvara

   Jagatud otsus. Tokenid, sihtasutus või peamiselt ELi-välised kliendid: Šveits. ELi kasutajatele mõeldud börs, rahakott või makseteenus: Eesti MiCA tegevusluba, milleks tuleb eelarvestada kui tõsiseks ettevõtmiseks. Tarkvara, mis ei hoia klientide raha: tavaline OÜ, litsentsi pole vaja.

3. 3

   Valdusettevõte väljumistehingule, mõnele ettevõttele või investeerimisportfellile

   Eesti asutaja mõõdus — tütarettevõtte dividendide maksuvaba edasikandmine, kasumilt maksu ei ole kuni jaotamiseni, kinnipeetavat ja kapitalimaksu ei ole. Šveits siis, kui bilanss on suur, osanikud on ettevõtted ja Šveitsi juhtimine juba olemas.

4. 4

   Šveitsi ettevõte, mis vajab ELi ettevõtet

   Eesti tütarettevõttena, mille taga on päris inimene: teie ELi vastutav isik, lepingupool ja tööandja, kes saadab kasumi koju Eesti kinnipeetava maksuta ning murdosaga Saksamaa või Prantsusmaa tütarettevõtte kulust.

5. 5

   Saksamaa, Austria või Prantsusmaa resident, kes otsib väiksemat maksuarvet

   Eraldi võttes kumbki mitte. Köögilaualt juhitavat ettevõtet maksustatakse seal, kus laud asub, ning Šveits vajab lisaks residentset allkirjaõigusega isikut. Realistlikud valikud on kolimine või nõustumine, et välisettevõte muudab asjaajamist ja kuvandit, mitte teie makse.

6. 6

   Šveitsi kliendid, Šveitsi partner või kavandatav kolimine Šveitsi

   Šveits. Šveitsi kliendid või Šveitsis elav partner lahendavad direktorinõude tasuta ja jätavad arveldamise frankidesse; seal elades saate ka kogu kinnipeetava maksu tagasi. Kuni kolimine pole tegelik, on Eesti odavam ooteruum.

Kus Šveitsi lugu üle müüakse

„Zug tähendab 12% maksu.” Ainult ettevõtetele, mille tegelik asukoht on seal, ja ainult ettevõtte tasandil; väljamineval teel lisanduva 35% kinnipeetava maksuga maksab välismaal elav eraisik kokku rohkem kui Eesti omanik, kes maksab ühe korra 22%.

„Šveitsi ettevõte on privaatne.” GmbH omanikud on nimepidi avalikus äriregistris, nagu Eesti osanikudki äriregistris. Tegelikku anonüümsust pole kummaski riigis; Šveitsi diskreetsus puudutab pangareegleid, mitte ettevõtte omandit.

Eesti või Šveits: meie järeldus

Kaugtöötava asutaja jaoks, kes küsib, kumb neist kahest on parim Euroopa riik ettevõtte alustamiseks, on vastus selge. Kui te ei ela kummaski riigis ja teie ettevõte liigub internetis — teenused, tarkvara, agentuur või asutaja mõõdus valdusettevõte —, on Eesti asutamiseks õige jurisdiktsioon: mõnisada eurot kümnete tuhandete frankide asemel, kõik juhatuse kohad teie enda käes, ELi ettevõte ning ettevõtte tulumaks alles raha väljavõtmisel. See annab kokku väiksema kulu kui isegi odavaim Šveitsi kanton pärast kinnipeetava maksu arvestamist. Sama loogika teeb Eesti tütarettevõttest Šveitsi ettevõtte loomuliku ELi tugipunkti, kui selle taga on päris inimene.

Valige Šveitsi jurisdiktsioon siis, kui ettevõte saab tõeliselt Šveitsi omaks: Šveitsi kliendid, Šveitsis elav juht või partner, kavandatav kolimine, Zugi ökosüsteemi sooviv tokeniprojekt, suurem päris Šveitsi juhtimisega valdusettevõte või vara, mille jaoks on neutraalsus ja frank üle kõige. Šveits ei ole mitteresidendist asutaja jaoks odav ega kerge valik — see on selles sarjas kaugelt hoidmiseks kõige nõudlikum jurisdiktsioon ning selle maksueelis aurustub suuresti enne raha jõudmist välismaal asuva omanikuni.

Kui kumbki riik ei sobi ilmselgelt, laiendavad meie juhendid parima ettevõtte asutamise koha ja parima riigi ettevõtlusega alustamiseks kohta valikute loendit ning meie ülevaade ettevõtte asutamisest Euroopas käsitleb teisi ELi võimalusi.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma registreerib ja haldab Eesti ettevõtteid välismaal elavatele omanikele, sealhulgas ELi tütarettevõtet vajavatele Šveitsi firmadele. Kui valite Eesti ja Šveitsi vahel, ütleme otse, kas OÜ sobib teie plaaniga ning mida see käibemaksu osas annab ja ei anna — ning kui teie ettevõtte koht on Šveitsis, ütleme sedagi.

Eesti tee valivatele asutajatele pakume juriidilist aadressi ja kontaktisikut, korraldame asutamise, raamatupidamise, aastaaruandluse ning — kui ettevõte kvalifitseerub — käibemaksukohustuslasena registreerimise, hoides ettevõtte süsteemi võimaldatud ulatuses vähese hooldusega.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused