Kas usaldada oma õigusasjad tehisintellektile? Juristi vaade

ChatGPT koostatud dokumendid: millega kliendid minu poole pöörduvad

Viimasel ajal on minu postkast märgatavalt muutunud. Nii erakliendid kui ka ettevõtted saadavad üha sagedamini dokumendi koos märkusega: „Selle kirjutas ChatGPT, palun vaadake, kas kõik on korras.“ Eraklientidel on see tavaliselt kaebus või üürileping, ettevõtjatel leping tarnijaga või vastus maksuhaldurile.

Häda on selles, et hea ja ohtlik tekst näevad välja ühtviisi veenvad: ladus keel, enesekindel toon, viited seadusesätetele. Õigusalase ettevalmistuseta inimene vahet ei näe.

Üha sagedamini küsitakse minult, kas ChatGPT-lt või mõnelt muult tehisarult tasub õigusnõu küsida. Allpool on minu isiklik arvamus praktiseeriva juristina.

Tehisintellekt õigusküsimustes: kaebused ja pretensioonid

Alustan heast. On suur hulk ülesandeid, kus tehisintellekt tõesti aitab ja kus juristilt õigusabi küsimine sageli lihtsalt ei tasu ära.

Need on näiteks kaebus kauplusele defektse kauba kohta, hüvitisnõue lennufirmale hilinenud lennu eest, kiri üürileandjale tagatisraha tagastamiseks või avaldus korteriühistule või haldusfirmale. Ettevõtte puhul on need viisakas meeldetuletus võlgnikule, vastus ostja lihtsale pretensioonile või tüüpkiri lepingupartnerile. Siia kuulub ka tavaline palve selgitada, mida ametlikus kirjas öeldakse ja mida Teilt oodatakse.

Sellistes asjades on reeglid lihtsad ja hästi kirjeldatud, kaalul on vähe ning vea saab parandada. Juturobot koostab paari minutiga asjaliku ja rahuliku pretensiooni või kaebuse mustandi ning sageli sellest piisab.

Lepingu kontroll AI abil: mida juturobot leiab

AI teine tugevus on ühtviisi kasulik nii eraisikule kui ka ettevõttele: ta töötab hästi dokumendiga, mis on tal juba ees. Paluge juturobotil leping üle vaadata ja vastuolusid otsida ning sageli märkab ta seda, mis väsinud silmale märkamata jääb: ühes punktis on maksetähtaeg 14 päeva, teises hakkab viivis jooksma juba kümnendast päevast. Paluge tal mängida vastaspoolt ja Teie seisukohta kritiseerida ning saate kiire peaproovi enne läbirääkimisi või vaidlust. Samuti parandab ta õigusdokumendi või kirja ülesehitust ja tooni, tõlgib teksti ning aitab ette valmistada küsimused juristile.

Miks AI juristi ei asenda: tal puudub isiklik kogemus

Tehisaru on õiguse kohta lugenud rohkem, kui ükski jurist kogu elu jooksul lugeda jõuab. Ise ei ole ta aga sellest midagi teinud. Ta ei ole kunagi käinud kohtus, esitanud dokumente registrile, pidanud läbirääkimisi keerulise vastaspoolega ega selgitanud pangale, kust ettevõtte raha pärineb.

Minu jaoks on see kogu artikli kõige olulisem punkt. Õigus paberil ja õigus päriselus erinevad rohkem, kui väljaspool meie eriala arvatakse. Seadus võib lubada midagi, mida praktikas ei aktsepteeri ükski pank. Vormiliselt korrektne dokument võib ametiasutuses kuu aega seista, sest ametnik on harjunud nägema seda teisel kujul. Säte võib olemas olla, kuid seda ei rakendata aastaid.

Kui klient esitab mulle küsimuse, tugineb minu vastus kümnetele sarnastele juhtumitele, millega olen ise tegelenud, ja ma mäletan, kuidas igaüks neist lõppes. Kogenud juristil on ka vaist: ta tunneb, et tehinguga on midagi valesti, enne kui oskab selgitada, miks.

Kogemus ütleb ka seda, mida tuleb küsida. Pool minu tööst esimesel konsultatsioonil on välja selgitada see, mida klient ei taibanud ise mainida: kes on tegelik omanik, kus inimene makse maksab, kas tegevuseks on vaja tegevusluba. Juturobot vastab sellele küsimusele, mis talle esitati, isegi kui küsida oleks tulnud midagi muud.

AI-l ei ole mehhanismi, mis kogemust looks. Ta annab nõu ega saa üldjuhul teada, mis edasi juhtus: kas dokument võeti vastu, kas inimene võitis vaidluse, kas pank blokeeris konto. Seepärast jäävad „AI-juristi“ teadmised raamatutarkuseks, kui mahukad need ka poleks. Just kogemuse eest klient juristile maksabki, isegi kui arvel on kirjas „lepingu koostamine“.

Kohtud, tehingud, maksud: millal on vaja juristi abi

Mida kaugemale igapäevasest kaebusest, seda selgemalt annab kogemuse puudumine tunda. Jutt on hagiavaldustest ja kohtuvaidlustest, äriühingu osade tehingutest, äripartnerite vahelistest vaidlustest, pärandist, kus vara asub mitmes riigis, kontserni maksustruktuurist ja tegevusluba nõudvatest tegevusaladest. Sellistes asjades on palju omavahel seotud osi ning viga ühes kohas rikub terviku. Tehisintellekt oskab iga osa eraldi asjatundlikult kirjeldada, kuid neist konkreetse inimese või ettevõtte jaoks toimivat lahendust kokku panna ta ei oska.

Selline viga tuleb sageli välja aasta pärast, kui parandada pole enam midagi võimalik. Siin tasub meeles pidada hinda: juristi konsultatsioon maksab kümneid või sadu eurosid, tagajärgede kõrvaldamine aga tuhandeid, kui see üldse võimalik on. Tüüpilisi olukordi, kus ilma spetsialistita hakkama ei saa, käsitleme eraldi artiklis: millal vajate õigusnõustamist.

Kohtupraktika ja AI vead: väljamõeldud seadused ja lahendid

Generatiivsed AI-tööriistad, näiteks ChatGPT, koostavad vastuseid peamiselt avalike ja populaarsete allikate põhjal: seadusetekstid, artiklid, arutelud internetis. Suur osa õigus- ja kohtupraktikast asub aga mujal. Kohtulahendid on eraldi andmebaasides, millel on oma otsing, sageli ainult riigi keeles. Ametiasutuste selgitused avaldatakse dokumentides, mida vähesed loevad. Paljud tööreeglid on olemas ainult nende inimeste peas, kes nendega iga päev tegelevad.

Nende kihtideni tehisintellekt alati ei jõua ja ta ei anna sellest ka teada. Jurist, kes midagi ei tea, ütleb: „Pean kontrollima.“ AI ütleb nii harva ning viitab mõnikord sättele või kohtulahendile, mida ei ole olemas. Selliseid väljamõeldisi nimetatakse AI hallutsinatsioonideks. Ja see ei ole teooria: selliste juhtumite avalikus andmebaasis on juba üle tuhande kohtuasja kogu maailmast ning paljudes neist esitasid väljamõeldud viited kohtule elukutselised juristid.

Minu kogemuse järgi on väikeste riikide, näiteks Eesti puhul probleem teravam: materjali on vähe ja tehisaru täidab lünga sageli Saksa või Ameerika õiguse loogikaga.

Õigusnõu juturobotilt: miks ta Teiega nõustub

Kui küsida „kas ma võin nii teha?“, leiab vestlusrobot sageli viisi, kuidas vastata „jah“. Küsimuse sõnastus mõjutab vastust tugevalt. Hea jurist peab mõnikord ütlema ebameeldivat: nii ei saa, mina sellele alla ei kirjutaks. Ja kui jurist eksib, vastutab ta oma maine ja rahaga. Kui eksib AI, pole sisuliselt kedagi, kelle vastu nõuet esitada.

AI ettevõttes: konfidentsiaalsus ja isikuandmed

Ettevõtete jaoks on veel üks risk. Töötaja, kes kopeerib juturobotisse lepingupartneriga sõlmitud lepingu või klientide andmed, võib rikkuda konfidentsiaalsuskokkulepet või isikuandmete kaitse reegleid. Selle eest vastutab ettevõte. Kui Teie ettevõttes kasutatakse ChatGPT-d, Geminit või sarnaseid teenuseid, on vaja lihtsaid sisereegleid: millised teenused on lubatud ja mida neisse üles laadida ei tohi.

Kuidas kontrollida AI antud õigusnõu

Saan aru, et paljud usaldavad oma õigusküsimuse tehisarule niikuinii. Järgige siis vähemalt mõnda reeglit.

1. Märkige kohe riik, kuupäev ja oma roll. „Eesti, olen üürnik, eraisik“ või „olen äriühingu juhatuse liige“ muudab vastust oluliselt.
2. Nõudke allikaid ja kontrollige vastust nende põhjal mitu korda. Paluge nimetada konkreetne seadusesäte, esitada selle sõnasõnaline tekst ja link. Seejärel paluge AI-l nende allikate põhjal uuesti üle kontrollida eraldi faktid ja eraldi järeldused. Korrake seda kaks või kolm korda. Lihtsast küsimusest „kas oled kindel?“ ei ole peaaegu kasu: AI võib nii vea kinnitada kui ka õigest vastusest loobuda. Olulisemad lingid avage ja lugege ise läbi.
3. Kontrollige uues vestluses ja paluge näidata nõrku kohti. Ühe vestluse sees sõltub AI juba öeldust ja Teie toonist: ta võib nii viga kaitsta kui ka Teile järele anda seal, kus tal oli õigus. Avage uus vestlus või teine teenus ja küsige: „Milles võib see vastus vale olla?“
4. Eemaldage isikuandmed ja ärisaladus enne dokumendi üleslaadimist.

AI või jurist: kuidas saame aidata

Üks täpsustus: kõik eelnev kirjeldab tänast olukorda. Tööriistad arenevad kiiresti ja osa nõrkusi kaob ajaga. Isikliku kogemuse ja vastutuse puudumine jääb.

Seepärast on minu reegel lihtne: tehisintellekt aitab ette valmistada ja kontrollida, otsustab ja vastutab aga inimene. Kui dokumendist sõltuvad raha, tähtajad, Teie vara või ettevõtte staatus, näidake seda juristile enne allkirjastamist või esitamist.

Eesti Firmas koostab ja kontrollib iga dokumendi jurist, kes vastutab tulemuse eest. Kui Teil on dokument või olukord, milles Te kindel ei ole, sealhulgas AI koostatud leping või pretensioon, pöörduge meie juristide poole ja vaatame selle koos üle.

Eraklientidele pakub pere- ja tsiviilõiguse küsimustes abi ka meie gruppi kuuluv Kalashnikov Õigusbüroo.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused