Lühivastus
Direktor (vadovas), kes juhib Leedu UAB-i, ei pea elama Leedus ega olema Leedu kodanik ning äriühingut saab juhtida välismaalt. Kui direktor saab tasu, peab äriühing sõlmima temaga töölepingu ja tasuma Sodra makseid vähemalt kuupalga alammääralt. Omanik, kes juhib äriühingut tasuta, võib tegutseda lepinguta. Direktor vastutab isiklikult kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, maksejõuetusmenetluse algatamisega viivitamise eest, kui äriühing ei suuda enam võlgu tasuda, ning kuni €3,000 suuruste trahvide eest esitamata jäetud avalduste korral.
UAB-il ehk Leedu osaühingul (OÜ) on alati täpselt üks direktor, keda leedu keeles nimetatakse vadovas, ning sellele ametikohale asuja saab enamat kui pelgalt ametinimetuse. Välismaised asutajad määravad end tavaliselt ise direktoriks, mis tõstatab juba enne äriühingu registreerimist kolm küsimust: kas nad peavad Leetu kolima, kas äriühing peab nad palgale võtma ning mille eest nad probleemide korral vastutavad.
Lühivastused on ei, tavaliselt jah ja üsna palju. Käesolev juhend selgitab arusaadavalt Leedu äriühingu direktori kohta kehtivaid reegleid: kes võib ametikohal olla, millal on vaja töölepingut ja Sodra makseid ning kus algab isiklik vastutus. See on mõeldud asutajatele, kes registreerivad või ostavad Leedu UAB-i ega ole Leedu süsteemiga varem kokku puutunud.
Selles juhendis kasutatakse läbivalt nelja mõistet.
| Mõiste | Tähendus |
|---|---|
| UAB (uždaroji akcinė bendrovė) | Leedu osaühing (OÜ), mida kasutab peaaegu iga välismaine asutaja |
| Direktor (vadovas) | Isik, kes juhib äriühingut ja kirjutab selle nimel alla; seadus nimetab seda ainuisikuliseks juhtimisorganiks |
| Sodra | Riiklik sotsiaalkindlustusfondi nõukogu, mis kogub töötasudelt sotsiaalkindlustusmakseid |
| Registrų centras | Riigiettevõte, mis peab juriidiliste isikute registrit, kuhu direktor kantakse ja kus esitatakse majandusaasta aruanded |
Mida seadus UAB-i direktorilt nõuab
Direktor juhib ettevõtet üksi vastavalt aktsiaseltside seadusele (Akcinių bendrovių įstatymas). Osanikud valivad ja vabastavad direktori ning direktor juhib igapäevaselt äritegevust, sõlmib ettevõtte nimel lepinguid, palkab töötajaid ja esitab ettevõtte aruanded. Juhatus (valdyba) või nõukogu on vabatahtlikud ja väikestes ettevõtetes haruldased, seega on tavapärases omaniku juhitud UAB-s direktor ainus isik, kellel on õigus ettevõtte nimel tegutseda.
| Nõue | Leedu UAB-i reegel |
|---|---|
| Kes võib olla direktor | Üks täieliku teovõimega füüsiline isik; äriühing ei saa ametikohal olla, kuid osanik võib olla |
| Elukoht ja kodakondsus | Nõuded puuduvad; mis tahes kodakondsus, elukoht võib olla kõikjal |
| Ametisse nimetamine | Osanike otsusega või juhatuse poolt, kui äriühingul on juhatus; direktor asub ametisse valimise hetkest, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti |
| Registreerimine | Kantud Registrų centras peetavasse juriidiliste isikute registrisse; direktori vahetus tuleb registreerida viie päeva jooksul |
| Tegutsemiskeeld | Isikut, kellel kohus on pärast maksejõuetust keelanud äriühinguid juhtida, ei saa nimetada; register peab selliste isikute avalikku nimekirja |
Registrikanne on praktikas oluline. Pangad, makseasutused ja lepingupartnerid kontrollivad, kes on direktorina kirjas, ning eeldavad, et allkirjastab just see isik. Esimene direktor nimetatakse asutamisdokumentides; hilisem muudatus esitatakse registrile notarita, nagu allolev KKK selgitab.
Kas direktor peab elama Leedus?
Ei. Leedu seadus ei sätesta direktorile elukohanõuet ning paljusid välisomanike äriühinguid juhitakse täielikult välismaalt. Äriühing vajab enda registrijärgset aadressi Leedus, mitte direktori aadressi. Välismaal elamine toob siiski kaasa praktilisi tagajärgi, mis erinevad ELi ja ELi-väliste riikide kodanike puhul.
ELi ja EMP riikide kodanikud
ELi või EMP riigi kodanik võib olla Leedu äriühingu direktor, elades ja töötades oma koduriigis, ilma ühegi loata. Tähelepanu vajavad kaks asjaolu. Esiteks, kui direktor saab tasu ja teeb tööd teisest ELi riigist, võivad sotsiaalkindlustusmaksed kuuluda tasumisele selles riigis, mitte Leedus. ELi reeglid määravad, milline riik makseid kogub, kui isik töötab rohkem kui ühes liikmesriigis, ning vastust kinnitab A1-tõend – sotsiaalkindlustusasutuse dokument, mis näitab, millise riigi süsteem kohaldub. Teiseks, kui kõik otsused tehakse väljaspool Leedut, võib koduriigi maksuhaldur käsitada äriühingut sealt juhitavana; seda käsitleme juhendis ettevõtte tulumaksu kohta Leedus.
ELi-väliste riikide kodanikud
Samuti võib ametisse nimetada EL-i välise riigi kodaniku ning ta võib ettevõtet juhtida välismaalt ilma viisa või loata. Ettevõttes töötamine füüsiliselt Leedus viibides on midagi muud: selleks on vaja tähtajalist elamisluba ning ettevõtte juhtidele antaval loal on oma tingimused, sealhulgas ettevõtte omakapitali miinimumsumma, äritegevuse kestus enne taotluse esitamist ja kohalikele töötajatele makstud palgad. Lühikesed ärivisiidid viisaga on lubatud; ettevõtte juhtimine Vilniuse kontorist ei ole. Migratsiooniamet avaldab kehtivad tingimused.
Tööleping direktoriga: millal see on kohustuslik
Siin erineb Leedu enamikust riikidest, mida asutajad tunnevad. Aktsiaseltside seadus sätestab, et direktoriga sõlmitakse tööleping, ning töökoodeks (Darbo kodeksas) muudab selle töötasu eest töötavale direktorile kohustuslikuks. Ettevõtte poolelt kirjutab lepingule alla isik, kelleks osanikud volitavad, mis ühe isikuga ettevõttes tähendab, et ainus osanik kirjutab alla tööandjana ja sama isik direktorina. See näeb küll veider välja, kuid nii on seaduses sätestatud.
Suur osa veebinõuannetest peatub seal ning ütleb igale asutajale, et ta peab ennast tööle võtma. Tööseadustik on kitsam: kohustus kehtib tasu eest töötavale direktorile. Omanik, kes juhib oma UAB-i tasu võtmata, ei pea töölepingut sõlmima, ning Tööinspektsioon kohaldab sama tasu või tasu puudumise testi teiste juriidiliste isikute juhtidele. Leedu juristid vaidlesid selle üle aastaid ja mõned raamatupidajad nõuavad endiselt lepingut, kuid seaduse sõnastus on selge ning paljud omanike juhitavad äriühingud asutatakse ilma selleta. Selle valiku tagajärg on, et direktor ei ole Leedus sotsiaalkindlustatud ja äriühingul puuduvad näidatavad tööjõukulud, mida pangad ja Migration Department mõnikord arvesse võtavad.
| Võimalus | Mille äriühing sõlmib ja tasub | Millal sobib |
|---|---|---|
| Tasustatud täistööajaga direktor | Tööleping; töötasu vähemalt kuupalga alammääras; Sodra maksed ja töötasult tulumaks | Direktor juhib äritegevust igapäevaselt ja soovib Leedu sotsiaalkindlustust |
| Tasustatud osalise tööajaga direktor | Osalise tööajaga tööleping; töötasu võib olla alla alampalga, kuid Sodra makseid arvutatakse vähemalt alampalgalt, kui direktor ei ole mujal kindlustatud | Väike või alustav äriühing töötava direktoriga |
| Tasustamata omanik-direktor | Tööleping puudub; osanike otsus direktori nimetamiseks; Sodra maksed puuduvad | Valdusühing või varajases etapis äriühing, mida omanik juhib välismaalt |
Töötasu, Sodra maksed ja tulumaks
Tasustatud direktor on palgaarvestuse seisukohast tavaline töötaja. Ettevõte registreerib end tööandjana Sodras, riiklikus sotsiaalkindlustusfondi juhatuses, teavitab seda vähemalt üks päev enne direktori tööle asumist, peab kinni direktori maksed ja tulumaksu ning tasub oma osa. Alltoodud arvud on kirjutamise ajal kehtinud üldmäärad. Need lähtestatakse igal jaanuaril, seega kontrollige enne esimest palgaarvestust kehtivaid määrasid Sodrast.
| Kirje | Määr | Kes kannab |
|---|---|---|
| Kuupalga alammäär | €1,153 | Alammäär täistööaja töötasule ja Sodra maksetele |
| Töötaja sotsiaalkindlustus | 19.5% brutotöötasust | Peetakse kinni direktori töötasust |
| Tööandja sotsiaalkindlustus | 1.77% tähtajatu lepingu korral | Tasub äriühing lisaks töötasule |
| Üksikisiku tulumaks | 20% tavapärase vahemiku töötasult | Peetakse kinni direktori töötasust |
Kuupalga alammääraga töötasu korral maksab äriühing brutotöötasule lisaks alla 2% ning direktor saab pärast makseid ja maksu kätte ligikaudu kolmveerandi sellest.
Osalise tööajaga ametikohad ja Sodra alammäär
Asutajad küsivad sageli kulude vähendamiseks veerandkoormusega ametikohta ja veerandit alampalgast. Lepingu võib nii sõlmida, kuid Sodra makseid arvutatakse siiski täies ulatuses kuupalga alammääralt, kui isik teenib sellest vähem ega ole kindlustatud teise töökoha kaudu või muul alusel. Veerandkoormusega töötasu puhul arvestatakse seega makseid selle neljakordselt summalt ning erinevuselt tasub maksed ainult äriühing, mistõttu kokkuhoid on näivast väiksem.
Mille eest Leedu äriühingu direktor vastutab
Piiratud vastutus kaitseb osanikke, mitte direktorit. Direktor tegutseb äriühingu nimel ja vastutab isiklikult, kui rikub tsiviilseadustikus sätestatud kohustusi: tegutseda heas usus ja äriühingu huvides, vältida huvide konflikte, hoida raamatupidamine ja dokumendid korras ning järgida seadust ja põhikirja. Leedu kohtud kohaldavad põhimõtet, mida juristid nimetavad ärilise otsuse reegliks: heauskne äriline otsus, mis hiljem osutub ebaõnnestunuks, ei too vastutust kaasa. Kohustuse rikkumine toob ning nõude võib esitada äriühing, osanik või pärast maksejõuetust haldur võlausaldajate nimel.
| Vastutuse liik | Õiguslik alus | Praktiline tähendus |
|---|---|---|
| Tsiviilvastutus äriühingu ees | Tsiviilseadustik, artikkel 2.87 | Kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine, näiteks seotud isikuga tehtud kahjumlik tehing või äriühingust välja viidud vara |
| Vastutus võlausaldajate ees pärast maksejõuetust | juriidiliste isikute maksejõuetuse seadus, artiklid 6 ja 13 | Isiklik vastutus kahju eest, mida võlausaldajad kannavad, kui direktor ei algata maksejõuetusmenetlust õigel ajal; kohus võib isikul keelata äriühinguid juhtida |
| Haldustrahvid | haldusõigusrikkumiste seadustik, artikkel 223 | €30 kuni €1,450 registrile või tegelike kasusaajate süsteemile (JADIS) andmete esitamata jätmise eest; €200 kuni €3,000 hilinenult või ebaõigesti esitatud majandusaasta aruannete eest |
| Maksud | Maksuseadused ja haldusõiguserikkumiste seadustik | Trahvid direktorile hilinenud maksu- ja Sodra deklaratsioonide eest; maksuhalduri otsenõue vaid juhul, kui kahju põhjustas direktori enda tegevus |
Kohustus algatada maksejõuetusmenetlus õigel ajal
Kõige kulukam viga, mida direktor võib teha, on jätkata tegevust pärast seda, kui äriühing ei suuda enam võlgu tasuda. Juriidiliste isikute maksejõuetuse seadus nõuab direktorilt osanike teavitamist kohe, kui maksejõuetus muutub tõenäoliseks, ning maksejõuetusmenetluse algatamist viivitamata, kui äriühing on maksejõuetu. Direktorilt, kes ootab lootuses, et järgmine leping olukorra lahendab, võidakse nõuda võlausaldajatele viivituse ajal kasvanud võlgade hüvitamist ning kohus võib tal keelata äriühinguid juhtida üheks kuni viieks aastaks. Äriühingu üle võttev haldur kontrollib direktori tegevust tavapärase menetluse osana.
Hoiatuseta saabuvad trahvid
Praktikas algatab Registrų centras artikli 223 alusel menetluse ilma meeldetuletuseta: selle süsteem registreerib, et majandusaasta aruanded või tegelike kasusaajate andmed jäid tähtajaks esitamata, ning direktor saab menetlusteate. Välismaal elamine ei ole vabandus, sest teade saadetakse äriühingu registrijärgsele aadressile; seetõttu on oluline aadressiteenuse osutaja, kes ametliku posti skaneerib ja edasi saadab.
Leedu äriühingu direktori nimetamine Eesti Firma abil
Kui registreerime kliendile Leedus äriühingu, lahendatakse direktori küsimus enne dokumentide notarile saatmist: kes ametikohta täidab, kas isik saab tasu ja millistel tingimustel ning kuidas nimetamine allkirjastatakse, kui direktoril puudub Leedu e-allkiri. Koostame osanike otsuse, vajaduse korral direktori töölepingu ja registriavalduse ning ütleme selgelt, millal osalise tööajaga või tasustamata korraldus tõenäoliselt pangas küsimusi tekitab. Meie lehel äriühingu registreerimise kohta Leedus on kirjeldatud võimalusi ja hindu ning juhend ettevõtte alustamise kohta Leedus käsitleb järgnevaid samme.
Korduma kippuvad küsimused
Jah. Leedu UAB-i direktor võib olla mis tahes riigi kodanik ja elada kõikjal. Leedu kaasdirektorit ega kohalikku juhti ei nõuta ning äriühingut saab täielikult juhtida välismaalt.
Ainult juhul, kui saate töö eest tasu. Tööseadustik nõuab töölepingut tasu eest töötava direktoriga. Kui juhite oma äriühingut töötasu võtmata, nimetatakse Teid osanike otsusega ja töölepingut ei sõlmita, kuid siis ei ole Te Leedus sotsiaalkindlustatud.
Täistööajaga direktorile tuleb maksta vähemalt kuupalga alammäära, mille valitsus määrab igal aastal. Osalise tööajaga direktor võib teenida vähem, kuid Sodra makseid arvutatakse vähemalt kuupalga alammääralt, kui direktor ei ole kindlustatud teise töökoha kaudu või muul alusel.
Osanikud võtavad vastu otsuse vana direktori vabastamiseks ja uue nimetamiseks ning muudatus esitatakse Registrų centrasele viie päeva jooksul. Notarit ei ole vaja: Leedu e-allkirjaga direktor esitab selle veebis; muul juhul saadetakse allkirjastatud dokumendid postiga koos uue direktori passi koopiaga või esitab need esindaja volikirja alusel.
Eesti juhatuse liige ei vaja töölepingut ega miinimumtöötasu; juhatuse tasu on vabatahtlik ja maksustatakse üksnes väljamaksmisel. Tasustatud Leedu direktor peab olema töötaja, kusjuures alates esimesest kuust kehtivad alampalk ja Sodra maksed. Erinevus on kõige olulisem asutajatele, kes soovivad väikese eelarvega töötavat direktorit, ning see on üks põhjus, miks mõned neist võrdlevad Leedu LLC-d Eesti OÜ-ga enne valiku tegemist.