a group of people putting their hands together

Mittetulundusorganisatsiooni (NPO / NGO) registreerimine Eestis

Eesti mittetulundusühing (MTÜ) annab heategevusorganisatsioonidele, NGO-dele ja kogukonnaprojektidele läbipaistva EL-is asuva õigusliku struktuuri. Tutvuge nõuete, registreerimisviiside ja hindadega ning uurige, kuidas juhtida organisatsiooni välismaalt ja millised kohustused sellega kaasnevad.

Mittetulundusühingu (MTÜ) registreerimine Eestis võtab tavaliselt 1–5 tööpäeva, ei nõua osakapitali ja selle saab teha täielikult distantsilt. Sellel lehel selgitame, mis on Eesti MTÜ, milliseid nõudeid seadus asutajatele ja juhatusele kehtestab, kuidas registreerimine samm-sammult toimub ning millised kohustused tekivad pärast organisatsiooni asutamist.

Eestis koheldakse mittetulundusühinguid samamoodi nagu äriühinguid: register on täielikult elektrooniline, dokumendid allkirjastatakse digitaalselt ning õigusraamistik on teadlikult avatud ka välismaistele asutajatele. Seetõttu on Eesti mittetulundusühingust saanud praktiline lahendus heategevusorganisatsioonidele, kogukondlikele algatustele, haridus- ja kultuuriprojektidele ning rahvusvahelistele NGO-dele, kes soovivad läbipaistvat EL-is asuvat struktuuri.

Eesti Firma pakub praktilist abi MTÜ registreerimisel Eestis — asutamisdokumentide koostamisel, registreerimisprotsessi koordineerimisel ning juhtimis- ja jätkuva nõuete täitmise küsimustes — et organisatsioon oleks algusest peale korrektselt asutatud.

Põhiteave

Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks asutajat, vähemalt üheliikmeline juhatus ja registrijärgne aadress Eestis, kuid osakapitali ei nõuta ning ükski seotud isik ei pea Eestis elama. Kogu organisatsiooni teenitud tulu tuleb kasutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja seda ei tohi liikmete vahel jaotada.

Mis on mittetulundusorganisatsioon (NPO) Eestis?

Mittetulundusorganisatsioon (NPO), mida sageli nimetatakse ka valitsusväliseks organisatsiooniks (NGO), on juriidiline isik, mis on loodud avalikes või liikmete ühistes huvides, mitte kasumi teenimise eesmärgil. Eestis on selliste organisatsioonide tavapärane õiguslik vorm mittetulundusühing (MTÜ) – liikmesusel põhinev üksus, mis võib teenida tulu, kuid ei tohi seda oma liikmete vahel jaotada.

MTÜ teenitud ülejääki võib kasutada üksnes põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Selle piirangu raames on see õiguslik vorm paindlik: see sobib ühtviisi hästi nii kohalikule kogukonnaühendusele kui ka rahvusvahelisele NGO-le, mis kasutab Eestit oma EL-i tegevusbaasina.

Mis on MTÜ?

MTÜ tähendab mittetulundusühingut – see on Eesti seadustes kasutatav termin kasumit mittetaotleva ühingu kohta. Tänu lihtsale juhtimismudelile, madalale asutamiskünnisele ja sobivusele piiriüleseks tegevuseks on see Eestis ülekaalukalt enim kasutatav õiguslik vorm NGO-de ja NPO-de tegevuseks.

Õigusraamistik ja juhtimine

Mittetulundusühingute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus, milles on sätestatud MTÜ asutamise, juhtimise ja lõpetamise kord. Raamistik tugineb kolmele kindlale elemendile:

  • Liikmete üldkoosolek – kõrgeim otsustusorgan;
  • Ühest või mitmest liikmest koosnev juhatus, mis vastutab organisatsiooni igapäevase juhtimise ja esindamise eest;
  • Majandusaasta aruanne, mis esitatakse äriregistrile kuue kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu – isegi siis, kui organisatsioon ei tegutsenud.

Aruanded ja registriandmed on avalikult kättesaadavad ning see on üks põhjus, miks annetajad, toetusprogrammid ja lepingupartnerid kogu EL-is peavad Eesti mittetulundusühinguid usaldusväärseteks partneriteks.

Mittetulundusühingule Eestis esitatavad nõuded

Registrisse kandmiseks ja juriidilise isikuna tunnustamiseks peab MTÜ vastama järgmistele tingimustele:

  • Vähemalt kaks asutajat – füüsilised või juriidilised isikud, kelle elu- või asukoht võib olla mis tahes riigis;
  • Selgelt määratletud mittetulunduslik eesmärk, mis on sätestatud põhikirjas;
  • Juhatus, kuhu kuulub vähemalt üks liige (täisealine teovõimeline füüsiline isik);
  • Registrijärgne aadress Eestis;
  • Asutamisdokumendid – asutamisleping ja põhikiri.

Osakapitali nõue puudub ning kasumi jaotamine liikmete vahel on seadusega keelatud: kogu ülejääk tuleb suunata organisatsiooni põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Eesti mittetulundusühingu juhtimine välismaalt

Eesti seadused ei kehtesta MTÜ-ga seotud isikutele residentsusnõudeid. Asutajad, liikmed ja kogu juhatus võivad elada väljaspool Eestit – varasem nõue, mille kohaselt vähemalt pooled juhatuse liikmed pidid elama Eestis või EMP-s, kaotati 2018. aastal.

Kui juhatus asub välismaal, kantakse selle välisriigis asuv tegevuskoht lihtsalt registrisse ning ühingul säilib Eestis registrijärgne aadress, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Litsentseeritud kontaktisiku – spetsialisti, kellel on õigus organisatsiooni nimel ametlikku kirjavahetust ja menetlusdokumente vastu võtta – määramine on seaduse järgi kohustuslik ainult siis, kui ühingu enda aadress asub väljaspool Eestit. Välismaalt juhitavate organisatsioonide puhul on see siiski tavapärane praktika ning teenust pakutakse enamasti koos aadressiteenusega. Kumbki teenus ei anna teenusepakkujale organisatsiooni üle mingit kontrolli.

Kuidas registreerida mittetulundusühing (MTÜ) Eestis?

Registreerimismenetlus on kiire ja suures osas digitaalne. Üldjoontes toimub see järgmiselt:

  1. Määrake eesmärk ja asutajad: vähemalt kaks asutajat lepivad kokku eesmärkides ning otsustavad, kes hakkavad kuuluma juhatusse.
  2. Koostage asutamisdokumendid: asutamisleping ja põhikiri, milles käsitletakse juhtimisreegleid, liikmesuse tingimusi ning vara kasutamist.
  3. Esitage avaldus ühel allolevas tabelis võrreldud kolmest viisist.
  4. Saage registrikanne: ühing registreeritakse tavaliselt 1–5 tööpäeva jooksul ning see muutub juriidiliseks isikuks registrisse kandmise hetkest.

Kolm võimalust registreerimisavalduse esitamiseks

Kõik teed viivad sama tulemuseni — kandeni äriregistris. Sobiv lahendus sõltub sellest, kas asutajatel on digitaalse isikutuvastuse vahend ja kas nad kavatsevad Eestisse tulla; teenustasu suureneb vastavalt sellele, kui palju dokumente teie eest vormistatakse.

Registreerimisviis Kellele sobib kõige paremini Mida vajate Teenustasu
Veebis e-äriregistri kaudu Asutajatele, kellel on e-residendi kaart, Eesti ID-kaart või ühilduv EL-i eID Kõigi asutajate ja juhatuse liikmete digiallkirjad ettevalmistatud dokumentidel alates €375 (alates €700 koos esimese aasta juriidilise aadressi ja kontaktisiku teenusega)
Tallinna notari juures Asutajatele, kes külastavad Eestit või eelistavad kohapealset menetlust Kehtivad isikut tõendavad dokumendid; notar tõestab dokumendid ja esitab avalduse €550–850, sealhulgas notaritasud
Notariaalselt tõestatud volikiri Täielikult distantsilt asutamine ilma digitaalse isikutunnistuseta Koduriigis allkirjastatud ja apostillitud volikiri; juristid viivad menetluse Eestis asutajate nimel lõpule €850–1,200

Ülaltoodud hinnad hõlmavad valitud viisil registreerimise täisteenust. Eelarve koostamisel tuleb arvestada ka jooksvate kuludega: juriidilise aadressi ja kontaktisiku teenuse (kui seda kasutatakse) ning sisseostetud raamatupidamisteenuse eest tasutakse eraldi aasta- või kuupõhiselt.

Asutajad, kes kavatsevad organisatsiooni aastaid digitaalselt juhtida, taotlevad sageli esmalt e-residendi digi-ID-kaarti — sellega saab kõik hilisemad dokumendid alates juhatuse otsustest kuni majandusaasta aruandeni allkirjastada kõikjalt. Taotlemist kirjeldab meie juhend Eestis e-residentsuse taotlemise kohta.

NPO registreerimiseks vajalikud dokumendid

  • Asutamisleping;
  • Põhikiri;
  • Asutajate ja juhatuse liikmete andmed;
  • Kinnitus Eestis asuva registrijärgse aadressi kohta (ja kontaktisiku kohta, kui ta on määratud).

Õigesti koostatud dokumendid võimaldavad menetluse lõpetada mõne päevaga: praktikas põhjustavad enamiku viivitusi asutamisdokumendid, mis ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele.

Eesti mittetulundusühingu eelised

  • Eelkõige digitaalne asjaajamine: asutamine, dokumentide esitamine ja juhtimine on võimalik täielikult veebis;
  • Kiire ja lihtne asutamine: mõni tööpäev, osakapitali nõue puudub ning bürokraatiat on minimaalselt;
  • Õiguslik kohalolek EL-is: Eesti MTÜ tegutseb Euroopa Liidus, mis lihtsustab piiriülest koostööd ja juurdepääsu EL-i rahastusprogrammidele;
  • Läbipaistvus algusest peale: avalikud majandusaasta aruanded ja registriandmed suurendavad usaldusväärsust annetajate ja partnerite silmis;
  • Paindlik kasutus: sama õiguslik vorm sobib heategevuseks, hariduseks, kultuuriks, teadustööks, huvikaitseks ja kogukondlikuks tegevuseks.

Kellele sobib NPO asutamine Eestis?

Eesti MTÜ asutamine sobib mitmesugustele kindlat eesmärki järgivatele projektidele ning sama NGO registreerimisviisi saavad kasutada:

  • Heategevus- ja sotsiaalse mõjuga algatused;
  • Haridus- ja teadusprojektid;
  • Kultuuri- ja loomeorganisatsioonid;
  • Rahvusvahelised NGO-d, kes soovivad luua kohaloleku EL-is;
  • Kogukonna- ja huvikaitserühmad.

See on loomulik valik asutajatele, kes soovivad organisatsiooni asutada kaugteel, väärtustavad digitaalset asjaajamist ning eelistavad tegevuskohana läbipaistvat ja rahvusvaheliselt tunnustatud jurisdiktsiooni.

Võtke meie meeskonnaga ühendust

Mittetulundusühingu registreerimine Eestis on lihtne, kuid asutamise kvaliteet sõltub siiski üksikasjadest: tegelikule tegevusele vastav eesmärgisäte, praktikas toimivad juhtimisreeglid, asutajate olukorrale sobiv registreerimisviis ning selge ülevaade hilisematest aruandluskohustustest. See on eriti oluline välismaistele asutajatele ja organisatsioonidele, kes kavandavad pikaajalist tegevust EL-is.

Eesti Firma aitab kogu protsessi vältel — koostab asutamisdokumendid, korraldab registreerimise sobiva kanali kaudu, pakub vajaduse korral registrijärgset aadressi ja kontaktisikut ning abistab registreerimisjärgsete formaalsustega — et organisatsiooni tegevus saaks alguse kindlal õiguslikul alusel.

Korduma kippuvad küsimused

Märkus

KKK on esitatud üksnes üldiseks teabeks ega kujuta endast õigus-, maksu- ega finantsnõustamist. Nõuded ja menetlused võivad erineda olenevalt jurisdiktsioonist, ärimudelist ja konkreetsetest asjaoludest.

Selle juhendi koostas Eesti Firma meeskond, sh Kaasasutaja ja õigusjuht Ilja Nikiforov, ning see on mõeldud ainult teavitamiseks. Ükski esitatud materjal ei ole õigus-, maksu- ega investeerimisnõuanne. Kuigi oleme teinud kõik, et teave oleks avaldamise ajal täpne, võivad seadused ja eeskirjad muutuda. Teie olukorrale vastava õigusabi saamiseks võtke otse ühendust Eesti Firmaga.