Eesti või Küpros: tegevus- või valdusettevõte?

Eesti ja Küpros on kaks madala maksukoormusega ELi jurisdiktsiooni, mille mitteresidendist asutajad ettevõtte registreerimise kohta otsustades kõige sagedamini valikusse võtavad — kuid täiesti vastupidistel põhjustel. Eesti on loodud ettevõttele, mis teeb tööd: müüb tarkvara või teenuseid, esitab klientidele arveid mitmes riigis ja hoiab kasumi ettevõttes ilma sellelt maksu maksmata — ning seda kõike haldab veebis omanik, kes ei pea kordagi riiki külastama. Küpros on loodud ettevõttele, mis omab vara: osalusi teistes ettevõtetes, investeeringuid ja intellektuaalomandit, kus dividendid ja müügitulu liiguvad edasi väga väikese maksuga.

See juhend võrdleb Eestit ja Küprost välismaiste asutajate jaoks, kes jäävad elama oma praegusesse elukohariiki ja juhivad ettevõtet kaugelt. See käsitleb mõlema riigi ettevõtte tulumaksu, omamise tegelikku aastakulu, tarkvaraettevõtete ja müügiks valmistuvate gruppide eripärasid ning seda, mida mõlema riigi pangad küsivad. Juhend on kirjutatud asutajatele, mitte maksuadvokaatidele.

Eesti ja Küprose võrdlustabel: maksud, kulud ja haldus

Tabel näitab, kuidas Eesti OÜ ja Küprose Ltd erinevad ettevõtte tulumaksu, dividendimaksu, registreerimise, kohustuslike rollide ja aastaste tegevuskulude poolest — need on teemad, mille kohta rahvusvahelised ettevõtjad kõige sagedamini küsivad. Maksumäärad ja piirmäärad muutuvad aeg-ajalt, seega käsitlege neid arve lähtepunkti, mitte lõpliku pakkumisena.

Kolm rida on kõige olulisemad. Ettevõtte tulumaksu rida näitab kahte eri filosoofiat, mitte kahte maksumäära. Püsikulude rida selgitab, miks üksikasutaja tunneb erinevust igal aastal, mitte ainult registreerimisel. IP rida on aga ainus juhtum, kus tegevusettevõte — väärtusliku IP-ga tarkvaraäri — võib Küprose maksustamises konkurentsivõimelist lahendust leida.

Eesti ja Küpros on eri tööde vahendid, mitte konkurendid, ning paljud rahvusvahelised kontsernid kasutavad mõlemat: Küprose ettevõtet tipus osaluste hoidmiseks ja selle all Eesti ettevõtet äritegevuseks. Kui otsustate alles, millised riigid üldse valikusse võtta, annab meie ülevaade parimast riigist ettevõtte loomiseks laiema pildi.

Ettevõtte tulumaks Eestis ja Küprosel: kuidas riigid kasumit maksustavad

Eesti edasilükatud ettevõtte tulumaks: maksu ei tule enne, kui kasum lahkub ettevõttest

Eesti ettevõte ei maksa teenitud kasumilt ettevõtte tulumaksu. Maks tuleb tasuda siis, kui kasum jaotatakse — enamasti dividendidena omanikele. Määr on sel hetkel 22% brutomääralt ning selle tasub ettevõte enne netodividendi jõudmist osanikuni; dividendilt endalt Eesti maksu kinni ei peeta. Omaniku jaoks on reegel lihtne: ettevõttesse jääv raha on maksuvaba, väljavõetav raha maksustatakse 22%-ga. Ettevõte võib koguda kasumit mitu aastat, kasutada seda värbamiseks, tootearenduseks või turunduseks ega näe kunagi ettevõtte tulumaksu arvet. Maksu ei vabastata — see lükatakse edasi, kuni otsustate endale raha välja maksta.

Küprose ettevõtte tulumaks: 15% aastas, sõltumata kasumi kasutamisest

Küprosel toimib süsteem nagu enamikus riikides. Ettevõte arvutab aasta lõpus kasumi ja maksab sellelt ettevõtte tulumaksu — 15%, mis tõsteti kahe aastakümne jooksul kehtinud 12.5%-lt. Vahet pole, kas omanikud võtavad raha välja või jätavad selle ettevõttesse. Küprose atraktiivsus ei seisne mitte määras, vaid dividendide, osaluste müügi ja IP erandites, mida käsitleme allpool tarkvaraettevõtteid ja kontserne käsitlevates osades.

Eesti ja Küprose maksunäide: €120,000 kasumit

Kujutage ette tegevusettevõtet, mille aasta lõpu kasum on €120,000 ning mille omanik on mitteresidendist asutaja, kes elab väljaspool mõlemat riiki. Siin on, mida kumbki jurisdiktsioon küsib sõltuvalt sellest, mida asutaja rahaga teeb.

Muster on lihtne meeles pidada. Küpros on odavam vaid siis, kui maksate välja peaaegu kogu teenitud raha. Niipea kui umbes kolmandik kasumist jääb ettevõttesse, on Eesti soodsam — ja kui reinvesteerite suurema osa, ei maksa Eesti üldse midagi. Kasvava ja reinvesteeriva ettevõtte puhul kasvab see kokkuhoid igal aastal. Kuidas Eesti dividende deklareeritakse ja makstakse ning kuidas need suhestuvad omaniku palgaga, käsitleb meie juhend dividendidest Eestis.

Eesti või Küpros SaaS-i ja tarkvaraettevõttele: maksude edasilükkamine vs IP-režiim

SaaS-i ja tarkvara asutajad on suurim rühm, kes võrdleb Eesti ja Küprose ettevõtet, ning nende ees on konkreetne valik. Eesti pakub lihtsust ja maksude edasilükkamist: arendage toodet, hoidke iga euro kasumist ettevõttes ja ärge makske midagi enne väljamakset. Küpros pakub IP-režiimi: kui ettevõte arendab ja omab nõuetele vastavat tarkvara, võib suure osa sellest saadavast tulust maksustada tegeliku umbes 3% määraga — madalamalt kui peaaegu mujal ELis, kuid siiski igal aastal.

Võitja sõltub ettevõtte arenguetapist. Noor SaaS-ettevõte, mis reinvesteerib kõik, ei võida midagi madalast määrast kasumilt, millelt ta niikuinii maksu ei tasuks; Küprose režiim eeldab enne kohaldamist dokumentatsiooni, auditit ja professionaalide tasusid. Küprose arvutus hakkab toimima küpses kasumlikus tarkvaraettevõttes, mis maksab suurema osa tulust välja või mille omanikud kavandavad müüki. Enamik asutajaid jõuab selleni — kui üldse — aastaid pärast esimese ettevõtte registreerimist ning selleks ajaks võib sellest ettevõttest lihtsalt saada tütarühing.

Teine erinevus on värbamine. Kui meeskond töötab kaugelt ja talle makstakse töövõtjatena, pole kummagi riigi palgareeglitel suurt tähtsust. Kui võtate inimesi tööle riigis endas, on Küprose palgakulud märgatavalt madalamad — tööandja maksed ligikaudu 15%, võrreldes Eesti 33% sotsiaalmaksuga — samal ajal kui Eesti pakub sujuvat digitaalset haldust ja suurt kohalike arendajate ringi. Kohalike töötajateta asutaja juhitud ettevõtte jaoks on palgakulude rida teoreetiline; kohalikku kontorit kavandavale ettevõttele on see päris raha.

Küprose valdusettevõte või Eesti OÜ kontsernidele ja müükidele

Kui Küpros maksustab kasumit igal aastal ja Eesti mitte, miks siis ikkagi luuakse Küprose valdusettevõtteid? Sest valdusettevõte ei teeni sellist kasumit, millele 15% kohaldub. Selle tuluks on dividendid, kapitalikasum ja mõnikord litsentsitasud — ning Küpros kohtleb neid väga soodsalt:

• Dividendid sisse, dividendid välja. Tütarühingutelt saadud dividendid on üldjuhul maksuvabad ning välismaistele aktsionäridele makstavad dividendid väljuvad ilma kinnipeetava maksuta. Raha võib liikuda tegevusettevõttest Küprose kaudu omanikuni nii, et maksu makstakse kõige rohkem üks kord.
• Ettevõtte müük. Teise ettevõtte osaluse müügist saadud kasum on üldjuhul maksuvaba. Asutajale, kes plaanib ettevõtet luua ja müüa, võib see olla olulisem kui ükskõik milline aastane maksumäär.
• Lepingud ja tuntus. Küprosel on lai topeltmaksustamise vältimise lepingute võrgustik ning paljude riikide pangad, investorid ja nõustajad juba teavad, kuidas Küprose valdusettevõte toimib — see lühendab välisraha kaasamisel hoolsuskontrolli.

Võimalik on ka Eesti valdusettevõte. See võib omada tütarühinguid ning ettevõttelt, milles talle kuulub vähemalt 10%, saadud dividendid saab tavaliselt omanikele edasi maksta ilma teise Eesti maksukihita; tütarühingu müügist saadud kasum on lihtsalt maksuvaba kuni väljamaksmiseni. Ühe või kahe ettevõttega asutajale on see täiesti sobiv emaettevõte. Eestil puudub spetsialiseeritud valdusettevõtete ökosüsteem — lepingute planeerimine, tuntus ja professionaalne taristu — mis muutub oluliseks, kui kontsern tegutseb mitmes riigis, kaasab välisinvestoreid või liigub müügi suunas.

Küprose eelised on tasulised: residendist juhatuse liikmed, kes otsuseid tegelikult teevad, nõukogu koosolekud saarel, päris kontor, sekretär ja iga-aastane audit. Valdusettevõte teenib end ära siis, kui selle all on päris kontsern; ilma hoitava varata kestana kulutab see raha ja tekitab pankades küsimusi.

Ettevõtte pidamise kulu Eestis ja Küprosel: üks omamisaasta

Ettevõtte registreerimine on ühekordne kulu; iga-aastased ülalpidamiskulud jäävad ning just siin tunnetab asutaja juhitud väikeettevõte Eesti ja Küprose ettevõtte suurimat erinevust.

Eesti OÜ registreerib asutaja veebis e-residentsuse kaardiga või teenusepakkuja volikirja alusel ning tavaliselt ilmub see registrisse järgmisel tööpäeval. Osakapital algab ühest sendist. Ettevõtte sekretäri ei ole, jurist ei ole protsessi kaasatud ning seaduslik auditikohustus tekib alles siis, kui äri on palju suurem, kui enamik asutajaid kunagi kasvatab. Ettevõte vajab Eesti juriidilist aadressi ja juhul, kui juhatus asub välismaal, litsentsitud kontaktisikut — neid pakutakse tavaliselt paketina — ning raamatupidajat igakuise raamatupidamise, maksudeklaratsioonide ja ühe aastaaruande jaoks; kõik esitatakse veebis. Vähese tegevusega ettevõtet saab aastaid pidada tagasihoidliku püsikuluga.

Ettevõtte loomine Küprosel käib Küprose Advokatuuri litsentsitud juristi kaudu, kes koostab asutamisdokumendid kreeka keeles ja esitab asutamisvormid; asutaja vajab ka Küprosel registrijärgset asukohta ja ettevõtte sekretäri ning Küprose maksuresidentsuse eesmärgil Küproses asuvaid juhatuse liikmeid. Pärast alustamist tuleb pidada korralikku raamatupidamist, lasta finantsaruanded igal aastal litsentsitud audiitoril auditeerida — või väikseimate ettevõtete puhul üle vaadata — esitada aastadeklaratsioon ning tasuda ettevõtte tulumaksu osamaksetena. See pole Euroopa riigi jaoks ebatavaline; umbes sama ootab ees Saksamaa või Hispaania ettevõtet. Kuid see tähendab, et Küprose ettevõttega on alati seotud mitu tasustatud spetsialisti ja asutaja ei saa seda realistlikult välismaalt ise hallata.

Praktiline tagajärg on selge: Eesti ettevõte sobib ärile, mis võib alustada väikselt ja jääda paindlikuks. Küprose ettevõttel on püsikulude alampiir, mis on põhjendatud alles piisava tegevuse või valdusettevõttes oleva piisava väärtuse korral. Kui kaldute Eesti ettevõtte poole, on ettevõtte asutamine Eestis praktiline järgmine samm.

Pangakontod ja tegelik kohalolek Eesti ning Küprose ettevõtetes

Kumbki riik ei anna äripangakontot koos registreerimistunnistusega. Mõlemas küsib pank või makseasutus, millega ettevõte tegeleb, kellele see kuulub, kus on kliendid, kust raha tuleb ja kus otsuseid tehakse — ning eeldab, et vastused ühtivad. Päris arvete ja klientidega Eesti tegevusettevõte vastab sellele nõudele üldiselt ELis tegutsevate makseasutuste juures ning suurema vaevaga ka pangas. Tütarühingute, lepingute ja residendist juhatuse liikmetega Küprose valdusettevõte vastab samuti. Mõlemas riigis on probleemne ettevõte, millel puudub tegevus, selge eesmärk ja omanik, kes ei suuda struktuuri selgitada.

Maksuhaldurid küsivad sama küsimust teisest küljest: kus seda ettevõtet tegelikult juhitakse? Ettevõtet maksustatakse seal, kus seda juhitakse, mitte üksnes seal, kus see on registreeritud. Küprose õigus käsitleb seal registreeritud ettevõtet vaikimisi Küprose maksuresidendina ning Eesti teeb OÜ puhul sama — kuid kumbki reegel ei takista riigil, kus juhatuse liikmed tegelikult asuvad, ettevõtet samuti enda maksumaksjaks pidamast; maksulepingute alusel jääb ettevõte tavaliselt residendiks sinna, kus seda päriselt juhitakse. See on kõige tavalisem viis, kuidas muidu mõistlik struktuur viltu läheb, ning see kehtib võrdselt Tallinna ja Nikosia kohta.

Milline jurisdiktsioon valida: Eesti või Küprose kontrollnimekiri

Asutage ettevõte Eestis, kui…

• ettevõte teenib raha klientidelt — tarkvara, teenuste, nõustamise, agentuuritöö või veebimüügi kaudu;
• eeldate, et reinvesteerite järgmistel aastatel suurema osa kasumist, mitte ei maksa seda välja;
• soovite ettevõtte ise veebis avada ja juhtida, ilma pidevalt palgatud juristide või audiitoriteta;
• alustate väikselt ning soovite võimalikult väikseid püsikulusid, kuni äri jalad alla saab;
• vajate ELi KMKR-i numbrit ja ELi usaldusväärsust rohkem kui maksulepingute planeerimist.

Kaaluge Küprose ettevõtet, kui…

• ettevõtte põhiülesanne on omada osalusi teistes ettevõtetes ja koguda dividende;
• plaanite ettevõtet või osalust müüa ning soovite, et kasum jõuaks ettevõtte tasandile suures osas maksuvabalt;
• küps tarkvaraettevõte teenib olulise osa tulust IP-st, mis võib Küprose režiimile kvalifitseeruda, ja maksab suurema osa kasumist välja;
• mitme riigi välisinvestorid või partnerid vajavad neile juba tuttavat valdusstruktuuri;
• kontsern on piisavalt suur, et residendist juhatuse liikmed, kontor, sekretär ja iga-aastane audit on tavapärane ärikulu.

Kui kumbki nimekiri teid selgelt ei kirjelda — näiteks tegevusäri, mis vajab hiljem valduskihti — on vastuseks sageli mõlemad, järjestikku: alustage tööd tegeva Eesti ettevõttega ja lisage Küprose (või muu) valdusettevõte alles siis, kui on päriselt väärtust, mida hoida. Asutajatele, kes võrdlevad rohkem kui kahte riiki, võib kasulik olla ka meie juhend parima riigi kohta ettevõtte alustamiseks.

Kolm müüti ettevõtte maksudest Eestis ja Küprosel

• „15% on väiksem kui 22%, seega on Küpros odavam.” Need arvud mõõdavad eri asju. Küpros võtab igal aastal 15% kõigest ettevõtte teenitust. Eesti võtab 22% ainult omanike väljavõetavalt rahalt ning ülejäänult 0%. Võrrelge neid summalt, mille tegelikult välja võtate, mitte reklaamitavalt määralt — ülaltoodud €120,000 näide näitab Eesti eelist, kui välja ei maksta peaaegu kogu kasumit.
• „Küpros on maksuparadiis.” Ei ole ning pole seda olnud aastaid. See on ELi liige 15% ettevõtte tulumaksu, kohustuslike auditite, tegelike kasusaajate registri — mida pangad ja maksuhaldurid saavad kontrollida — ning täieliku teabevahetusega teiste riikidega. Selle eelised on konkreetsed valdusäri erandid, mitte salastatus või nullmaks.
• „Eesti ettevõte ei saa olla valdusettevõte.” Saab küll. OÜ võib omada tütarühinguid igas riigis, võtta vastu nende dividende ning vähemalt 10% osaluse korral need ilma teise Eesti maksukihita edasi maksta, samuti neid müüa ilma maksuta kuni tulu jaotamiseni. Puudu ei ole juriidiline võimalus, vaid Küprose spetsialiseeritud ökosüsteem.

Eesti või Küpros: otsus mitteresidendist asutajale

Asutajale, keda see võrdlus tavaliselt kõnetab — mitteresidendile, digitaalsele ettevõtjale, kes juhib aktiivset piiriülest äri sealt, kus ta elab — on Eestis registreerimine tugevam valik, ja seda suure varuga. OÜ avamine maksab peaaegu mitte midagi, pidamine vähe, seda saab üks inimene hallata kõikjalt ning kasumit ei maksustata enne selle väljavõtmist. Küpros eeldab juristi, sekretäri, audiitori, residendist juhatuse liikmete ja iga-aastase 15% maksu aktsepteerimist vastutasuks eeliste eest, mida tegevusettevõte harva kasutab.

Kontserni ehitavale, müüki kavandavale või suurema osa kasumist välja maksvale küpsele tarkvaraettevõttele pakub Küpros reaalseid, väljakujunenud eeliseid, mida Eesti ei püüagi võrdsustada. Sellistel juhtudel on lisakulu ja tegelik kohalolek sissepääsu hind ning seda tasub maksta — eeldusel, et struktuur on ehtne.

Ühe lausega: Eesti on jurisdiktsioon ettevõtte juhtimiseks, Küpros ettevõtte omamiseks. Otsustage, kumb teie ettevõte olema hakkab, ja riik valib suures osas ise.

Kuidas Eesti Firma saab aidata

Eesti Firma töötab selles võrdluses Eesti poolel rahvusvaheliste asutajatega ning ütleme seda avalikult. Kui klient vajab tõesti Küprose valdusettevõtet, ütleme talle seda; enamiku meie klientide tegevusettevõtete jaoks on Eesti OÜ tavaliselt eespool toodud põhjustel parem vahend.

Kui kaldute selle suuna poole, saame aidata teil asutada ettevõtte Eestis — sealhulgas juriidilise aadressi ja kontaktisikuga — ning korraldada kaugelt raamatupidamise ja ettevõtte tegevuse algamise järel aastaaruande. Asutajad, kes kaaluvad veel mitut ELi riiki, saavad lugeda ka meie ülevaadet ettevõtte asutamisest Euroopas.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused