Eesti ja Malta on kaks väikest ELi jurisdiktsiooni, mida mitteresidendist asutajad sageli kõrvutavad — põhjusega. Mõlemas on alustamine soodne, mõlemad on tuntud madala tegeliku maksumäära poolest ning mõlemas on tekkinud terved valdkonnad mujal elavate asutajate ümber. Nendeni jõutakse vastandlike teedega. Malta võtab 35% ja tagastab suurema osa tagasimaksena; Eestis maksu ei ole enne kasumi väljamaksmist. Malta on Euroopa mängutööstuse kodu ja Vahemere-äärne elukoht; Eestit juhite sülearvutist.
Juhend on kirjutatud viiele lugejatüübile: veebiettevõtjale, kes võrdleb makse ja tegevuskulusid; digi nomaadile, kes kaalub Maltal elamist lihtsama ettevõtte kõrval; mänguoperaatorile, kes valib Malta ja Eesti litsentsi vahel; krüptoärile, kes otsustab, kus ELi tegevusluba hoida; ning ingliskeelsele või Ühendkuningriigi asutajale, kes vajab ELis baasi. Esimene pool vastab üldküsimustele, teine käsitleb iga erijuhtu. Kui vastuseks osutub Eesti, jätkub teekond ettevõtte registreerimisega Eestis.
Kuhu iga lugeja tavaliselt jõuab
- Teenused, tarkvara, konsultatsioon, veebimüük: peaaegu alati Eesti. Odavam, auditita, kohaliku sekretärita ja maksuta kuni dividendi väljavõtmiseni.
- Töötajate palkamine riigis kohapeal: Malta. Selle ülemmääraga sotsiaalkindlustus muudab kohaliku palgaarvestuse Eesti ülemmäärata 33%-st palju odavamaks.
- Maltal elamine ja ettevõtte omamine: ettevõte ei pea olema Malta oma ega tavaliselt peakski.
- Veebihasartmängud: mõlemad on tunnustatud ELi litsentsid. Malta pakub ökosüsteemi ja panku; Eesti väiksemaid tegevuskulusid ja paremat ettevõtte tulumaksu.
- Krüpto MiCA alusel: kummastki sama ELi pass. Maltal on rohkem väljastatud tegevuslubasid; Eestis rangem ja väiksem regulaator.
Eesti ja Malta ettevõtte tulumaks: edasilükkamine versus tagasimakse
Kõik muu sellel lehel toetub ühele eristusele, seega alustame sellest.
Eesti: mitte midagi enne, kui kasum ettevõttest lahkub
Eesti OÜ ehk osaühing ei maksa ettevõtte tulumaksu teenitud ja ettevõttesse jäetud kasumilt. Palgad, tööriistad, reklaam, uued töötajad või aastaid kontol seisev raha — ükski neist ei ole maksustatud. Seda mõeldakse Eesti maksutõhususe ja „0% ettevõtte tulumaksu” all: jaotamata ja reinvesteeritud kasumit lihtsalt ei maksustata. Maksukohustus tekib alles dividendi maksmisel, netosummalt 22/78 ehk 22% brutost; tavaliselt dividendilt ei tule eraisikust osanikul Eestis enam midagi tasuda, sest eraldi dividendimaksu ei ole. Tagasimakset ei pea taotlema ega teist üksust looma; reklaamil olev määr ongi tasutav määr. Meie Eesti dividendide juhend käsitleb ajastust ja dokumente.
Malta: esmalt 35%, siis osaniku maksutagastus, mis viib 5%-ni
Malta Ltd ehk osaühing, mida kasutab peaaegu iga välisomanik, maksab aasta kasumilt 35%, sõltumata selle jaotamisest: ELi kõrgeimat nominaalset ettevõtte tulumaksu. Dividendi maksmisel saab osanik tagasi nõuda kuus seitsmendikku ettevõtte tasutud maksust. See on Malta maksutagastussüsteem ehk ametlikult täielik imputatsioon ning jätab kauplemiskasumile tegeliku maksumäära 5% ja intressi- või litsentsitulule umbes 10%. Väikeettevõtja jaoks on tähtsad kolm tagajärge. Kogu 35% tasutakse ette, nii et raha lahkub ettevõttest enne tagasitulekut. Tagasimakse läheb osanikule isiklikult ning selle laekumine on ajalooliselt võtnud mitu kuud. Kuna tagasimakse jõuab teie kontole elukohariigis, võib see riik seda maksustada. Nõustajad lahendavad selle sageli kauplemisettevõtte kohale teise Malta ettevõtte lisamisega, et tagasimakse jääks Maltale: kaks ettevõtet, kaks auditit, kaks kulude komplekti.
Maltal on tagasimakseringist möödumiseks kaks võimalust. Malta ettevõtete grupid võivad registreerida ühe maksuüksusena ja tasuda otse 5%, kuid see eeldab taas vähemalt kaht ettevõtet. Või võib iga ettevõte valida ilma tagasimakseta lõpliku 15% kindla maksu — lihtsam, kuid kolm korda kõrgema tegeliku määraga ja viieks aastaks siduv. Eestis samaväärseid võimalusi ei ole, sest edasilükkamine neid ei vaja.
€80,000 kasumit mõlemas süsteemis
| Mis juhtub €80,000-ga | Eesti OÜ | Malta Ltd |
|---|---|---|
| Omanik jätab selle ettevõttesse | Maksu ei tule tasuda; €80,000 jääb käibekapitaliks | 35% ehk €28,000 tasutakse; alles jääb €52,000 |
| Omanik maksab kõik välja | Ettevõte tasub €17,600; omanik saab €62,400 | Ettevõte tasub €28,000 ja jaotab €52,000; omanik nõuab hiljem tagasi €24,000 ning lõpetab €76,000-ga |
| Seejärel omaniku elukohariigis | Dividend võib seal olla maksustatav | Dividend ja võimalik tagasimakse võivad seal olla maksustatavad |
Malta on ees ettevõtte puhul, mis maksab igal aastal kogu kasumi välja: kätte jääb €76,000 võrreldes €62,400-ga. Kasvavale asutajale võidab selgelt Eesti, sest Malta eemaldab €80,000 ettevõttest €28,000 enne, kui keegi seda näeb. Vahe suureneb veelgi, kui arvestada Malta tasud, audit ja teine ettevõte.
Eesti OÜ versus Malta Ltd: asutamis- ja tegevuskulud arvudes
Tabel näitab, mida on mitteresidendil vaja ettevõtte avamiseks Maltal või Eestis ning mis maksab selle pidamine. Määrad ja tasud muutuvad aeg-ajalt; nende aluspõhimõte mitte.
| Võrdluspunkt | Eesti (OÜ) | Malta (Ltd) |
|---|---|---|
| Ettevõtte tulumaks | 0% jaotamata kasumilt; jaotatud kasumilt 22/78 | 35%, kauplemiskasumilt tagastusega umbes 5%; alternatiivina grupiüksus või valikuline kindel 15% |
| Välismaale makstud dividendide maks | Ettevõtte tasandi maksu kõrval puudub | Puudub; välisosanikele makstavalt dividendilt kinnipeetavat maksu ei ole |
| Minimaalne osakapital | €0.01 osaku kohta | Lubatud €1,164.69, millest vähemalt 20% ehk umbes €233 tuleb sisse maksta |
| Nõutud inimesed ja ruumid | Kohalikku juhatuse liiget, sekretäri ega töötajat ei nõuta; registrijärgne aadress on tasuline teenus; kontaktisik on vajalik ainult välismaa aadressi korral | Malta registrijärgne kontor ja füüsilisest isikust ettevõttesekretär; juhid võivad elada välismaal, kuid maksukaalutlustel on tavaks Malta-põhised juhid |
| Kuidas omanik seda juhib | Veebis e-residentsuse kaardiga: allkirjastamine, esitamised, deklaratsioonid, registrimuudatused | Äriteenuse pakkuja kaudu: dokumendid tõestatakse, apostillitakse ja saadetakse kulleriga |
| Audit | Väikeettevõtetele ei ole nõutud | Nõutud peaaegu igalt ettevõttelt; pääsevad vaid kõige väiksemad |
| Iga-aastased esitamised | Üks veebis esitatav aastaaruanne | Aastadeklaratsioon, auditeeritud aruanded, maksudeklaratsioon, ettemaksed kolmes osas, tagasimaksetaotlused |
| Tööandja kulu palgale lisaks | 33% sotsiaalmaksu ja 0.8% töötuskindlustust, ülempiirita | 10% sotsiaalkindlustust, ülempiiriga umbes €2,900 aastas töötaja kohta |
| Käibemaks | 24%; registreerimine, kui Eesti käive ületab €40,000 | 18%; registreerimine, kui Malta käive ületab €35,000 |
| Töökeel | Veebis inglise keel; äriõigus on ELi raamistikus Eesti õigus | Inglise keel on ametlik; äriõigus tugineb Inglise äriõiguse mudelile |
| Kohalikud litsentsitud tegevusalad | Kaughasartmängulitsents; MiCA krüptotegevusluba; fintech | Euroopa suurim mängulitsentside keskus; kogemusega MiCA tegevusluba; fondide, kindlustuse ja makseteenuste litsentsid |
| Väikese lihtsa ettevõtte tegevuskulu | Tavaliselt €1,000–2,000 aastas juriidilise aadressi ja raamatupidamise eest | Tavaliselt €3,000–6,000 aastas sekretäri, kontori, auditi, aruannete ja maksutöö eest; kahe ettevõttega rohkem |
Mida tabel ei otsusta
Mõlemad on ELi ettevõtted, seega ELi käibemaksukohustuslasena registreerimine, pöördmaksustamisega arveldamine ELi äriklientidele ning tarbijamüügi ühe akna süsteem toimivad kummastki ühtemoodi. Valik ei käi kunagi turulepääsu üle. Küsimus on selles, kui palju vahendeid soovite enda ja ettevõtte vahele, kas palkate inimesi kohapeal ning kas teie tegevusala vajab just Maltat.
Mida kumbki ettevõte omanikult igal aastal nõuab
Ettevõtte registreerimine on mõlemas riigis lihtne nädal: Eestis e-residentsuse kaardiga veebis ühe päevaga, Maltal mõne päevaga pärast tõestatud ja apostillitud dokumentide saabumist. Erinevus tuleb järgmistel aastatel.
Eestis allkirjastab omanik, esitab aastaaruande ja maksudeklaratsioonid ning muudab registriandmeid sülearvutist. Pärast asutamist pole notarit ega sekretäri ning auditi piirmäärad on väikese ettevõtte jaoks väga kõrged. Ülejäänu katavad kaks ostetud teenust: registrijärgne aadress Eestis ning ainult juhul, kui ettevõte on registreeritud välismaa aadressil, ametliku posti vastuvõtmiseks litsentseeritud kontaktisik. Maltal toimivad ettevõttesekretär, registrijärgne kontor, audiitor, aastadeklaratsioon, kolm ettemaksu ja tagasimaksetaotlus kõik äriteenuse pakkuja kaudu. Selle pakkuja aastaarve on Malta ettevõtte tegelik pidamiskulu ning see ei vähene koos ettevõttega.
Töötajate palkamise kulu Maltal ja Eestis
Palgamaksud on ainus igapäevane kulu, kus Malta ületab Eestit selgelt, ning see üllatab asutajaid, kes võrdlesid vaid ettevõtte tulumaksu. Eestis maksab tööandja igalt palgaeuro lt 33% sotsiaalmaksu ja 0.8% töötuskindlustust, ilma ülempiirita. Maltal maksab tööandja 10% põhipalgast, kuid sissemakse on fikseeritud nädalase ülempiiriga, nii et aastane maksimum on umbes €2,900 töötaja kohta sõltumata palgast.
€60,000 palga puhul kulutab Eesti ettevõte kokku umbes €80,000; Malta ettevõte umbes €63,000. €120,000 palga puhul kasvab vahe umbes €160,000 ja €123,000-ni. Asutaja, kes plaanib registreerimisriigis viieliikmelist meeskonda, vaatab kümnete tuhandete eurode suurust aastavahet — rohkem kui auditi ja sekretäri arve, mis teeb Malta mujal sellel lehel kalliks. Sama kehtib omaniku kohta: Eesti juhatuse liikme tasult tuleb samuti 33% sotsiaalmaksu, mistõttu Eesti omanikud võtavad tavaliselt tasu pigem dividendidena kui palgana.
Kaks täpsustust. Muudes riikides töötava kaugmeeskonna eest tasutakse nende riikide sotsiaalmaksed, seega see osa puudutab ainult Tallinnas või Vallettas töötavaid inimesi. Malta madala tööandjamaksega kaasneb töötaja progresseeruv tulumaks, mis jõuab tagasihoidliku piirmäära järel 35%-ni, Eesti ühtse 22% asemel; hästi tasustatud töötaja netosissetuleku erinevus on tööandja kulude erinevusest väiksem. Kuid kohapeal palkavale ettevõttele on Malta palgaarvestus päris eelis ning seda tuleb kaaluda Eesti haldussäästu kõrval.
Pangad, investorid ja maine: kuidas kumbagi lippu võetakse
Mõlemal riigil on olnud finantskuritegevuse skandaale ja mõlemad on läbinud puhastuse: Malta oli rahapesukontrolli tõttu mõnda aega rahvusvahelises hallis nimekirjas ning eemaldati pärast järelevalve karmistamist; Eesti pangandussektoril oli oma suur rahapesujuhtum ja vastuseks kehtestati Euroopa rangeimad kliendiks võtmise nõuded. Praktiline tulemus on mõlemas sama: ettevõttel, mille tegevus vastab aadressile, on pangakonto avamine lihtne; kestafirmal mitte.
Eesti pangad eelistavad nähtava Eestiga seosega ettevõtteid, seetõttu avab enamik mitteresidentide OÜsid ärikonto või sagedamini ELi IBAN-i litsentseeritud makseasutuses; veebiettevõttele on see tavaliselt piisav ja ühendub tavapäraste kaardimaksete töötlejatega. Malta pangad suhtuvad kohaliku tegevuseta välisomanike ettevõtetesse ettevaatlikult; konto avamine võib võtta kuid ning paljud asutajad kasutavad sealgi makseasutust. Erinevus on selles, et Eesti lahendus loodi kaugomanikele, Malta oma on möödapääs. Maltal on erandiks litsentsitud mängu- ja krüptoettevõtted: saare pangad ja makseteenuse pakkujad on nende jaoks üks seal olemise põhjusi.
Investorid tõlgendavad kahte lippu erinevalt. Eestis on ELis üks suurimaid väliskontrollitavate ettevõtete osakaale ning idufirmade ökosüsteemis üks maailma suurimaid ükssarvikute arve elaniku kohta. Riskifondid ja ingelinvestorid tunnevad seega OÜd, selle osaluse struktuuri ja optsiooniskeeme ega küsi harva, miks idufirma seal registreeritud on. Malta Ltd on tuttav pankadele, regulaatoritele ja finants- ning mängusektori vastaspooltele, kuid enamiku riskikapitaliinvestorite jaoks võõras. Kapitali kaasata ootav asutaja peaks seda kaaluma; litsentsitud valdkonnas tegutsev asutaja vastupidist.
Eesti või Malta asutaja tüübi järgi: kes peaks kus registreerima
| Asutaja | Parem sobivus | Miks |
|---|---|---|
| Vabakutseline, arendaja, konsultant või agentuur, kes arveldab ELi ja välisklientidega | Eesti | ELi arve, auditita ja sekretärita; ettevõte toimib ühe sisselogimisega |
| SaaS-i, rakenduse või e-kaubanduse ettevõte, mis reinvesteerib kogu kasumi mitmeks aastaks | Eesti | 0% jaotamata kasumilt on parem kui 35% ja seejärel tagasimakse, kuni raha on ettevõttes |
| Ettevõte, mis palkab mitu inimest registreerimisriigis | Malta | Tööandja sotsiaalkindlustuse ülempiir Eesti ülemmäärata 33% vastu |
| Idufirma, mis ootab riskikapitaliinvestoritelt rahastuse kaasamist | Eesti | Investorid tunnevad OÜd; Malta Ltd on finants- ja mängusektori, mitte riskikapitali vorm |
| Maltale koliv inimene, kellel on ka veebiettevõte | Aadress Maltal, ettevõte Eestis | Isiklikul poolel non-dom-staatus; teisel poolel auditita ja sekretärita ettevõte |
| Veebikasiino või spordiennustuse ettevõte, mis vajab tipptasemel makselahendusi ja partnereid | Malta | MGA litsents avab uksi, mille avamine mujal maksab rohkem |
| Oma platvormi ja vastavusmeeskonnaga mänguoperaator, kes jätab kasumi ettevõttesse | Eesti | Madalamad regulatiivsed tasud, GGR-maks, jaotamata kasumilt puuduv maks |
| ELi-ülest tegevusluba otsiv krüptoäri | Kumbki; Malta regulaatori kogemuse, Eesti range väikese regulaatori ja odavama ettevõtte tõttu | Sama MiCA pass; tegelik kohalolek peab olema valitud riigis |
| Ühendkuningriigi asutaja, kes soovib ingliskeelset õigust ja nõustajaid | Malta või Eesti, kui veebihalduse mugavus kaalub tuttavlikkuse üles | Ühel pool ingliskeelne seadus ja juristid; teisel kergem, odavam, täielikult digitaalne ettevõte |
| Omanik, kes võtab igal aastal välja iga euro ja on valmis teenusepakkujale maksma | Malta | 5% tegelik maksumäär ja dividendide kinnipeetava maksu puudumine on jaotamisel paremad kui 22%, kui tasud on kasumiga võrreldes väikesed |
Elamine Maltal või Eestis: diginomaadi load, isiklik maks, non-dom-staatus ja kombineeritud lahendus
Kohe otsus: elukohana on Malta tugevam ning huvitav küsimus on, mida teha ettevõttega pärast saare valimist. See osa on kahele sageli kokku pandavale rühmale: mitte-ELi kodanikele, kes vajavad luba, ja ELi kodanikele, kes võivad lihtsalt kolida ning soovivad teada maksumõju.
Malta Nomad Residence Permit versus Eesti diginomaadi viisa
Malta Nomad Residence Permit, saare sisuliselt diginomaadi viisa, on mõeldud mitte-ELi kodanikele, kes teenivad Maltast väljaspool asuvatelt tööandjatelt või klientidelt vähemalt €42,000 aastas. Seda antakse aastaks korraga ning pikendada saab kuni nelja aastani; pärast esimest maksuvaba aastat maksustatakse kvalifitseeruv kaugtulu kindla 10%-ga. Eesti diginomaadi viisa on ühe aasta Schengeni ala viisa, mille sissetulekunõue on umbes €4,500 kuus, üks Euroopa kõrgemaid, ning sellega ei kaasne erirežiimi: piisavalt kaua viibides ja maksuresidendiks saades kehtib tavaline ühtne 22% määr.
Kaks täpsustust aitavad pettumust vältida. Eesti e-residentsus ei ole mingit liiki residentsus: see on ettevõtte juhtimiseks mõeldud digitaalne ID, mis ei anna õigust Eestis elada ega maksustaatust. Kuigi Maltal on kinnisvaral ja riigimaksel põhinev alalise elukoha programm, ei ole Eestis investeerimisresidentsust üldse ning Malta varasem kodakondsuse investeeringu kaudu skeem lõpetati pärast ELi kõrgeima kohtu otsust.
Isiklik maks pärast Malta või Eesti maksuresidendiks saamist
Mõlemas riigis järgib maksuresidentsus tavaliselt 183 päeva reeglit, kuid tagajärjed erinevad järsult. Eesti maksustab residendi ülemaailmset tulu, kaasa arvatud kapitalikasumit, ühtse 22%-ga; vara- ega pärandimaksu ei ole ning oma Eesti ettevõtte dividendidelt täiendavat isiklikku maksu ei tule, sest ettevõte on juba tasunud. Malta maksustab residendi, kes ei ole seal domitsileeritud — praktikas peaaegu iga välismaalase — ülekandepõhiselt. Maltal tekkinud tulu ja Maltale toodud välistulu maksustatakse progresseeruvalt kuni 35%-ni. Välismaale jäetud välistulu ei maksustata ning välismaist kapitalikasumit ei maksustata üldse, ka Maltale ülekandmisel. Maltalgi puudub vara- ja pärandimaks, kuid surma korral üle minevalt Malta kinnisvaralt ja aktsiatelt tuleb tasuda võõrandamismaks.
Asutajale on olulised veel kaks Malta reeglit. Kui välistulu ulatub €35,000-ni aastas ja seda ei tooda täielikult Maltale, kohaldub €5,000 miinimummaks. Litsentsitud mängu- ja finantsettevõtete tipptöötajad võivad palgaläve ületavalt töötulult kvalifitseeruda eraldi kindlale 15%-le, mis on üks põhjusi, miks saarel elavad mängutööstuse juhid.
Mõni diginomaadide blogi nimetab Malta korraldust lõksuks ning põhjust tasub mõista. Ülekandepõhisus soosib raha Maltast väljaspool hoidmist, kuid kusagil tuleb elada ja iga üüri ning restoranide jaoks Maltale toodud euro maksustatakse progresseeruvate määradega. €5,000 miinimum kehtib igal juhul ning Malta eeldab, et elate seal tegelikult, mitte paberil. See on hea lahendus inimesele, kellel on tulu välismaal ja päris kavatsus saarel elada; see ei ole viis teeseldes nulli maksta.
Maltal elamine Eesti ettevõttega: non-dom pluss OÜ lahendus
Kaks poolt kokku pannes tekib populaarne lahendus: elage Maltal non-domina, omage Eesti OÜd ja laske ettevõttel kasumit Tallinnas maksuvabalt hoida, võttes välja vajaliku osa. See toimib ja paremini, kui enamik foorumilõime väidab, kuid kolme ausa mööndusega. Esiteks, kui ettevõtte juhtimine ja kontroll asuvad Maltal, käsitleb Malta seda seal maksuresidendina. Kuna see on asutatud välismaal, on see resident, kuid mitte domitsileeritud; Malta maksustab seega vaid Malta allikatulu ja Maltale üle kantut — leebe tulemus, mitte lõks. Teiseks kehtib Eesti dividendide 22/78 endiselt, sest see maksustatakse Eesti ettevõtet; riikidevaheline topeltmaksustamise leping lahendab kattuvusi, kuid ei kaota seda maksu. Kolmandaks võivad Malta reeglid residentide kontrollitavate välisettevõtete kohta tuua kasumi Malta maksuvõrku, kui ettevõte on passiivne ja hõreda personaliga. Tegeliku tegevusega ettevõte jääb tavaliselt neist reeglitest välja, kuid see küsimus on Malta nõustajale, mitte veebilehele. Korrektselt tehtuna annab lahendus Vahemere aadressi, auditita ja sekretärita ettevõtte ning maksu alles raha liikumisel.
iGamingu ja krüptolitsentsid: MGA versus Eesti ning MiCA mõlemas
Otse asja juurde: mõlemad riigid väljastavad litsentse, mida ülejäänud Euroopa võtab tõsiselt. Malta müüb turulepääsu ja ökosüsteemi kõrge aastahinnaga; Eesti pakub säästlikku litsentsi kõrge kapitaliläve ja parema ettevõtte tulumaksuga. Seda võrdlust teevad reguleeritud ettevõtted kõige sagedamini.
Malta mängulitsents versus Eesti hasartmängulitsents
Malta on Euroopa veebimängutööstuse asukoht. Malta Gaming Authority litsentsi peavad pangad, makseteenuse pakkujad, mängustuudiod ja siduspartnerid oma hoolsuskontrolli otseteeks ning selle tunnustuse eest MGA litsentsitasu makstakse. Tasud on B2C litsentsi puhul €5,000 taotlustasu ja €25,000 kindlat aastatasu ning ülemaailmse mängutulu järgi kasvav vastavusmakse, mis algab viiekohalisest summast ja ulatub kuuekohaliseni. Lisanduvad Malta töötajad võtmefunktsioonides, Malta kontor ja ettevõtte audit. Hasartmängumaks kehtib vaid Maltal asuvate mängijate tulule, mistõttu rahvusvahelise operaatori jaoks on see harva otsustav kulu. Heakskiit võtab suurema osa aastast ja iga mänguvaldkonda hinnatakse eraldi.
Eesti litsents on alternatiiv, mille lisab valikusse üha rohkem operaatoreid. Maksu- ja Tolliamet väljastab selle kahes etapis: tegevuslitsentsi ja tegevusloa. Riigilõivud ulatuvad loaga mõne tuhande ja tegevuslitsentsiga mänguliigist sõltuvalt kümnete tuhandete eurodeni ning hasartmängumaks on umbes 5–6% hasartmängude brutotulust — määra vähendatakse seadusega järk-järgult. Seejärel kehtib Eesti tavapärane edasilükkamine: ettevõttesse jäetud kasumilt maksu ei ole. Eesti hasartmängulitsentsi suurim kulu on pigem kapital kui tasud: õnnemängud nõuavad €1,000,000 osakapitali ja ettevõte võib tegeleda ainult hasartmängudega. Vastutasuks on iga-aastane regulatiivne arve murdosa Malta omast ning haldus käib Eesti veebisüsteemides. Eesti tee üksikasjad on meie Eesti hasartmängulitsentsi lehel.
Lihtsalt öeldes: operaator, kelle mudel sõltub tipptasemel makselahendustest, white-label partneritest ja sügavast kohalikust talendibaasist, valib Malta ning aktsepteerib hinda. Oma platvormi, vastavusmeeskonna ja ettevõttesse kasumi jätmise eelistusega operaator valib Eesti. Mõlemad peavad panga ees vastu.
MiCA CASP litsents Maltal või Eestis: sama pass, kaks regulaatorit
Alates MiCA-st võib mis tahes ELi riigis tegevusloa saanud krüptovarateenuse pakkuja (CASP) teenindada kogu liitu ning kapitaliklassid on kõikjal samad. Erineb regulaator. Malta finantsregulaator, kes väljastab saare krüptolitsentse, jõudis MiCA-ni juba olemasoleva struktureeritud reeglistikuga ning on andnud tegevusloa ühele ELi suurimatest pakkujate rühmadest; selle protsess on ennustatav ja ingliskeelne. Eesti finantsjärelevalve võttis krüptosektori üle pärast riigi varasema registreerimisbuumi ranget kärpimist ning hindab nõudlikult juhtimist, kohalikku juhtkonda ja rahapesuvastaseid kontrolle; tegevuslubasid on vähem. Mõlemal juhul nõuab MiCA ettevõtte tegelikku juhtimist litsentsi väljastavas riigis, seega ei otsustata seda ainult maksu järgi. Meie CASP tegevusloa Eestis leht kirjeldab Eesti teed.
ELi ettevõte pärast Brexitit: Malta või Eesti ingliskeelsele asutajale
Vastus ette: Malta pakub tuttavlikkust, Eesti kergust ning enamiku ELi suunduvate veebiettevõtete puhul — olgu pärast Brexitit või mujalt — võidab kergem variant. Malta on ainus ELi riik, kus inglise keel on ametlik ning ettevõtteõigus pärineb Inglise äriõigusest, andes sellele common law varjundi. Lepingud, esitamised, raamatupidajad, kohtud ja regulaatorid töötavad kõik inglise keeles ning ettevõtte vormid tunduvad tuttavad kõigile, kes on juhtinud UK Ltd-d. Asutajale, kes soovib portaali asemel juristi, kellele helistada, on see õiglane põhjus Malta valimiseks.
Eesti lihtsus on teistsugune. Kõik, mida ettevõttel teha on vaja, toimub veebis ja inglise keeles e-residentsuse kaardi kaudu ning registrit haldab riik, mitte teenusepakkuja. Väikeettevõttel pole sekretäri, auditit ega kulleriga saadetavaid dokumente; hästi kujundatud kasutajaliidesega harjunud asutaja leiab, et OÜd on lihtsam omada kui mistahes tema juhitud UK Ltd-d. Kompromiss on Eesti äriõigus, mistõttu ebatavalise küsimuse korral toetute instinkti asemel nõustajale. Ettevõtte asutamine e-residentsuse kaudu on loodud just sellele asutajale.
Kus müügijutt lõpeb
- „Malta ettevõtte tulumaks on 5%.” See on 35%, mis tagastatakse pärast dividendi ja taotlust 5%-ni. Ettevõte tasub esmalt kogu summa.
- „Malta mängulitsents on odav, sest tasu on €25,000.” Kindel tasu on väikseim rida; eelarve moodustavad vastavusmakse, kohalikud töötajad ja audit.
- „E-residentsus teeb minust Eesti residendi.” Ei tee. See on ettevõtte juhtimise digitaalne ID; see ei anna õigust Eestis elada ega maksustaatust.
- „Malta nomaadiluba teeb teie ettevõttest Malta ettevõtte.” Ei tee. Luba puudutab teid; ettevõte jääb sinna, kus selle registreerite.
- „Eesti ettevõte on maksuvaba.” Kuni kasum jääb sisse. Väljamaksel võlgneb ettevõte 22% brutost ning teie elukohariik võib samuti osa soovida.
Eesti või Malta: mida see tähendab mitteresidendist asutajale
Malta on õige vastus kindlale asutajate rühmale: mänguoperaatoritele, kes vajavad ökosüsteemi; litsentsitud finants- ja krüptoettevõtetele, kes soovivad kogemusega regulaatorit; ettevõtetele, kes palkavad kohaliku meeskonna; valdusstruktuuridele; ning inimestele, kes soovivad elada ingliskeelsel saarel. Nende jaoks on audit, sekretär ja teenusepakkuja arve iga päev kasutatava väärtuse hind.
Kõigile teistele — ja see on enamik inimesi, kes jõuavad sellele lehele, otsides madala maksuga ELi jurisdiktsiooni ettevõtte asutamiseks — on Eesti kergem tööriist. Maksu ei ole, kuni kasum jääb ettevõttesse; tegevuskulud on murdosa Malta omadest; investorid tunnevad ettevõtte vormi; pole midagi põhjendada ega kedagi määrata. See sobib hästi isegi Malta aadressiga. Kui kaalute lisaks neile kahele riigile muid võimalusi, käsitlevad meie juhendid parimaid riike ettevõtte asutamiseks ja parimat riiki oma ettevõtlusega alustamiseks laiemat valikut.
Eesti Firma roll selles võrdluses
Registreerime ja haldame välismaal asuvate asutajate Eesti ettevõtteid ning tegeleme Eesti hasartmängu- ja krüptolitsentsidega, mistõttu oleme selles võrdluses osaline, mitte kohtunik. Kui keegi ütleb, et käivitab mängubrändi Malta makselahenduste võrgustikus või palkab Vallettas kakskümmend inimest, soovitame Maltat ja mõtleme seda tõsiselt. Meie klientide enamiku moodustavate veebiettevõtete ning säästlikku litsentsi ja edasilükatud maksu eelistavate operaatorite jaoks on Eesti OÜ eeltoodud põhjustel parem tööriist.
Kui see olete teie, saame asutada teie ettevõtte Euroopas Eesti kaudu, pakkuda aadressi ja kontaktisikut, hankida käibemaksunumbri ning korraldada raamatupidamist ja aastaaruannet, et ettevõtet oleks sama lihtne omada kui esimesel päeval.
Korduma kippuvad küsimused
Seaduslik määr on 35%, mis tasutakse aasta kasumilt. Pärast dividendi maksmist saab osanik tagasi nõuda kuus seitsmendikku sellest maksust, nii et kauplemiskasumi tegelik määr on 5% ja intressi- või litsentsitulul umbes 10%. Malta maksugrupi moodustanud ettevõtted maksavad otse 5% ning iga ettevõte võib valida ka ilma tagasimakseta kindla 15%. Iga tee Malta 5%-ni eeldab kas ette tasutud 35% või teist ettevõtet.
Tunduvalt rohkem. Väike Eesti OÜ maksab tavaliselt €1,000–2,000 aastas registrijärgse aadressi ja raamatupidamise eest, ilma auditi ja sekretärita. Malta Ltd vajab sekretäri, registrijärgset kontorit, iga-aastast auditit, aruandeid, maksudeklaratsiooni ja tagasimaksetaotlust: tavaliselt €3,000–6,000 aastas ning umbes kaks korda rohkem, kui tagasimakse Maltale jätmiseks lisatakse valdusettevõte.
Maltal, selgelt, riigis töötava personali puhul. Malta tööandja maksab 10% sotsiaalkindlustust, mille ülempiir on umbes €2,900 aastas töötaja kohta; Eesti tööandja maksab täispalgalt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust veidi alla 34%, ilma ülempiirita. €60,000 palga puhul on kogukulu umbes €63,000 võrreldes €80,000-ga. Muudes riikides töötava personali suhtes kehtivad nende riikide reeglid, seega erinevus loeb ainult kohalikul meeskonnal.
Jah, see on levinud lahendus. Malta non-dom-residendina maksustatakse teid vaid Malta tulult ja Maltale toodud välistulult; kui välistulu jõuab €35,000-ni, kehtib €5,000 miinimum. Eesti ettevõtte kasum jääb maksustamata kuni dividendi maksmiseni, mil Eesti võtab 22% brutost. Maltalt juhtides muutub ettevõte Malta maksuresidendiks, kuid mitte domitsileerituks, mis piirab Malta maksu kohaliku ja Maltale toodud tuluga. Enne sellele tuginemist laske Malta nõustajal kontrollida kontrollitavate ettevõtete reegleid.
Malta luba nõuab €42,000 aastast välismaist kaugtulu, on pikendatav kuni nelja aastani ja maksustab kvalifitseeruvat kaugtulu pärast esimest maksuvaba aastat kindla 10%-ga. Eesti viisa nõuab umbes €4,500 kuus, kestab ühe aasta ega anna erimaksustamist: resident maksab tavalist ühtset 22%. Mõlemad on mitte-ELi kodanikele; ELi kodanikud lihtsalt kolivad. Eesti e-residentsus ei ole mingit liiki elamisluba.
Jah. Mõlemad on ELi litsentsid, mida pangad ja suuremad mängutarnijad aktsepteerivad. Malta pakub suuremat ökosüsteemi, tipptasemel makselahendusi ja regulaatorit, keda enamik partnereid juba tunneb, kuid kõrgema aastakuluga tasude, vastavusmakse ja kohalike töötajate tõttu. Eesti pakub väiksemaid tegevustasusid, umbes 5–6% hasartmängude brutotulu maksu ning jaotamata kasumilt ettevõtte tulumaksu puudumist, kuid nõuab õnnemängude jaoks €1,000,000 osakapitali ja ainult hasartmänguga tegelevat ettevõtet.
Mõlemad annavad sama ELi-ülese passi ja samad kapitalinõuded. Malta regulaator on andnud tegevusloa rohkematele pakkujatele ning tugineb väljakujunenud krüptoreeglistikule; Eesti regulaator on väiksem ja rangem pärast riigi varasema registreerimisbuumi kärpimist. Mõlemas riigis peab ettevõte olema sisuliselt kohapeal juhitud, seega sõltub valik sellest, kus meeskond asub.
Õiguslikult jah: ELi reeglid lubavad ettevõttel piiriüleselt ümber kujuneda ja teises liikmesriigis jätkata, kuid see on mõlema poole notari- ja võlausaldajakaitse toimingutega juriidiline projekt. Praktikas registreerivad enamik Malta tegevuskuludest väljuda soovivaid omanikke uue Eesti OÜ, viivad lepingud ja kliendid üle ning lõpetavad Malta ettevõtte pärast viimase auditi ja maksudeklaratsiooni esitamist.
