Kas Eesti on offshore-maksuparadiis?

Eestit mainitakse sageli soodsate maksurežiimide teemalistes vestlustes. Tänu uuenduslikule poliitikale, mille kohaselt kehtib reinvesteeritud kasumile ettevõtte tulumaksu määr 0%, ja tipptasemel digitaalsele ettevõtluskeskkonnale on see väike Balti riik meelitanud ettevõtjaid kogu maailmast siia ettevõtet asutama. Tax Foundation on hinnanud Eesti isegi maksukonkurentsivõimelt maailma parimaks riigiks enam kui kümnel järjestikusel aastal. Kuid kas see tähendab, et Eesti on „maksuparadiis”?

Mõiste maksuparadiis tekitab kujutluspilte troopilistest saartest, nagu Kaimanisaared, või Panamast, kus jõukad inimesed varjavad raha salajastel offshore-kontodel. Selles artiklis selgitame, mis on maksuparadiis (ja mida tähendab offshore-jurisdiktsioon), võrdleme Eestit klassikaliste maksuparadiisidega läbipaistvuse, regulatsioonide ja maksude seisukohalt ning kirjeldame Eesti peamisi eeliseid.

Eesmärk on tasakaalustatult välja selgitada, kas Eesti vastab maksuparadiisi määratlusele või on lihtsalt konkurentsivõimelise ja läbipaistva maksukeskkonnaga riik.

Mis on maksuparadiis?

Lihtsalt öeldes on maksuparadiis riik (või jurisdiktsioon), mis pakub välisriikide eraisikutele ja ettevõtetele äärmiselt väikest või lausa olematut maksukohustust ning mille seadused tavaliselt varjavad finantsteavet teiste ametiasutuste eest. Oluline on see, et maksuparadiisid pakuvad enamasti ka suurt salastatust või läbipaistmatust. Teisisõnu ei ole seal üksnes madalad maksud, vaid ka läbipaistmatud reeglid, mis võivad hõlbustada vara või tulu varjamist maksuameti eest. Selline salastatus võib hõlmata anonüümseid pangakontosid, konfidentsiaalseid äriregistreid või leebeid avalikustamisreegleid.

Mõistet offshore-jurisdiktsioon kasutatakse sageli maksuparadiisidega samas kontekstis. Mõisteid „offshore-jurisdiktsioon”, „offshore-finantskeskus” ja „maksuparadiis” kasutatakse vahel koguni sünonüümidena.

Kus asuvad maailma tuntumad offshore-piirkonnad?

Klassikalised maksuparadiisid on muu hulgas Kaimanisaared, Bermuda, Briti Neitsisaared ja Panama. Need paigad on kaua olnud tuntud olematute või väga madalate maksude (eriti välisresidentide või offshore-ettevõtete puhul) ning rahvusvahelist kapitali privaatsuslubadusega meelitava poliitika poolest. Paljud neist ei maksusta näiteks mitmesuguseid tululiike üldse. Kaimanisaartel ei maksustata ettevõtteid üldse ettevõtte tulumaksu, kapitalikasumi maksu ega palgafondimaksuga. Mõnel juhul saab ühele hoone aadressile registreerida tuhandeid riiulifirmasid, mis rõhutab paljude selliste üksuste postkastiettevõtte olemust.

Oluline on märkida, et maksuparadiisi kasutamine ei ole tingimata iseenesest ebaseaduslik – eraisikud ja ettevõtted võivad maksukoormuse vähendamiseks kasumit nende jurisdiktsioonide kaudu seaduslikult suunata. Kuritarvitamise võimalus on aga suur. Madalate maksude ja salastatuse kombinatsiooni tõttu seostatakse maksuparadiise sageli agressiivse maksude vältimise või lausa maksudest kõrvalehoidmise ja rahapesuga. Seetõttu on rahvusvaheline surve (näiteks OECD-lt ja EL-ilt) kõige kahjulikumate maksuparadiisipraktikate piiramiseks kasvanud.

Eesti võrreldes klassikaliste offshore-piirkondadega

Esmapilgul on Eestil tuntud maksuparadiisidega üks ahvatlev ühine omadus: ettevõtte kasumit maksustatakse äärmiselt vähe (täpsemalt kehtib jaotamata kasumile 0% maksumäär). Seetõttu on Eestit nimetatud „idufirmade paradiisiks” ja arutletud, kas see võib olla uut liiki Euroopa maksuparadiis.

Kui aga võrdleme Eestit selliste klassikaliste maksuparadiisidega nagu Kaimanisaared, Bermuda või Panama peamiste tegurite – läbipaistvuse, ettevõtlusreeglite ja maksustamise – alusel, ilmnevad märkimisväärsed erinevused.

Klassikaline maksuparadiis ja Eesti

Lühiülevaade Eesti ja traditsiooniliste offshore-jurisdiktsioonide võrdlusest.

Läbipaistvus

Traditsioonilisi maksuparadiise seostatakse sageli range salastatusega. Näiteks Panamas on ajalooliselt kehtinud ranged pangasaladuse seadused, mistõttu ei saanud sealsed pangad kontoomanike teavet hõlpsasti jagada ning kliendid võisid jääda anonüümseks. Paljud offshore-maksuparadiisid võimaldavad ka ettevõtete tegelikel omanikel (tegelikel kasusaajatel) varjuda variisikust juhatuse liikmete, usaldusfondide või esitajaaktsiate taha. Äärmuslikel juhtudel võib üks maksuparadiisi büroohoone võõrustada paberil kümneid tuhandeid ettevõtteid – kurikuulsas USA 2008. aasta aruandes märgiti, et ühele Kaimanisaarte hoone aadressile oli registreeritud 18 857 ettevõtet. See näitab, kui läbipaistmatud ja tegelikust majandustegevusest lahutatud võivad sellised struktuurid olla.

Seevastu on Eesti süsteem väga läbipaistev. Eestis on avalik äriregister, kus ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete andmed on avalikud ning kättesaadavad. Riik osaleb aktiivselt ka rahvusvahelises teabevahetuses – OECD lepingute alusel vahetab Eesti maksuandmeid enam kui 100 jurisdiktsiooniga. Finantssalastatuse üldine tase on Eestis minimaalne ning Eesti ei kuulu jurisdiktsioonide hulka, mida rahvusvahelised järelevalveorganid peavad oluliseks finantssalastatuse võimaldajaks. Lühidalt öeldes pole Eestis võimalik raha varjata nii nagu traditsioonilises salajases maksuparadiisis. Eesti ettevõtte rahaasjad on reguleerivatele asutustele nähtavad, mis on maksuparadiisidele omase pangasaladuse ja läbipaistmatuse vastand.

Ettevõtlusreeglid

Klassikalistes offshore-maksuparadiisides kehtivad mitteresidentide ettevõtetele tavaliselt väga leebed nõuded. Paljud ei nõua kohalikku majanduslikku sisu – sageli pole vaja kohalikke töötajaid ega kontorit, vaid piisab kohalikust registreeritud agendist ja postkastist. Offshore-üksuste finantsaruandluse ja raamatupidamise nõuded on minimaalsed või puuduvad. See võib tekitada olukorra, mida EL nimetab „fiktiivseks residentsuseks”: ettevõtted registreeritakse maksukaalutlustel kohas, kus neil pole tegelikku tegevust ega kohalolekut. Näiteks ei pruugi teatavates Kariibi mere jurisdiktsioonides asuv offshore-äriühing olla kohustatud esitama aastaaruandeid ega läbima auditit, kui ta ei tegutse kohalikul turul.

Kuigi Eesti on väga ettevõtjasõbralik, jõustab ta EL-i riigilt eeldatavaid tavapäraseid äriühingute juhtimise ja aruandluse reegleid. Eestis registreeritud ettevõtted (sealhulgas e-residentidele kuuluvad ettevõtted) peavad pidama nõuetekohast raamatupidamisarvestust ja esitama Eesti ametiasutustele aastaaruandeid. Tegelikult on iga Eesti ettevõte seadusega kohustatud esitama aastaaruande iga majandusaasta kohta – igal juhul, isegi kui ettevõte ei tegutsenud või tal puudus käive. Klassikalistes offshore-maksuparadiisides sellist kohustust tavaliselt pole. Euroopa Liidu liikmena järgib Eesti äriühingute läbipaistvuse ja reguleerimise ühiseid standardeid. Erinevalt tavapärasest maksuparadiisist nõuab Eesti ettevõtetelt läbipaistvust ja korrektset raamatupidamist – siin ei saa lihtsalt paberfirmat asutada ja nõuete täitmist eirata. See toetab ka riigi mainet rahvusvahelistes edetabelites: Eestit peetakse nõudeid rangelt järgiva ja vähese korruptsiooniga ettevõtluskeskkonnaks, mitte hämarate riiulifirmade metsikuks lääneks. Eestis ettevõtte asutamine on kiire ja suhteliselt odav, kuid ettevõtja peab siiski reegleid järgima (näiteks esitama aastaaruanded ja tasuma maksud õigel ajal), nagu igas hästi reguleeritud majanduses.

Maksustamine

Suurim erinevus seisneb tulude maksustamises. Traditsioonilised maksuparadiisid pakuvad teatavatelt tululiikidelt üldiselt lausa 0% või peaaegu 0% maksumäära, eriti välismaalastele. Näiteks ei maksustata Kaimanisaartel ettevõtete kasumit üldse ettevõtte tulumaksuga – Kaimanisaarte ettevõte võib teenida piiramatult kasumit ega maksta kohapeal ettevõtte tulumaksu. Panama territoriaalse maksusüsteemi kohaselt ei maksustata täielikult välismaal teenitud ettevõtlustulu üldse, mistõttu maksab selline offshore-ettevõte välismaalt saadud tulult sisuliselt 0% maksu. Ka Bermudal puudub ettevõtte tulumaks. Need paigad saavad riigitulu muul viisil (näiteks tasudest või üksnes kohaliku tegevuse maksustamisest), kuid lubavad välisinvestoritele ja -ettevõtetele sisuliselt, et nende kasumit ei maksustata.

Eesti maksusüsteem on põhimõtteliselt teistsugune. Eesti ei paku kõigile üldist nullmaksurežiimi, vaid lükkab kasvu soodustamiseks maksustamise edasi. Eestis ei maksustata ettevõtte kasumit enne selle jaotamist (dividendide või teatavate muude maksetena). Teisisõnu maksab kasumi reinvesteerinud Eesti ettevõte sellelt reinvesteeritud kasumilt sel hetkel 0% maksu, kuid dividendide maksmisel aktsionäridele või osanikele tekib 22% maksukohustus. Rahvusvaheliste standardite järgi on see täismäär, mis on võrreldav paljude riikide ettevõtte tulumaksu määraga või sellest isegi kõrgem. Seevastu võib tõelises maksuparadiisis, näiteks Kaimanisaartel või Briti Neitsisaartel, asuv ettevõte jaotada kasumi välismaalasest omanikule ja maksta kohapeal ikkagi 0% maksu. Eesti käsitlus sarnaneb rohkem maksu edasilükkamisega: ettevõtte kasvu rahastamiseks saab maksustamist edasi lükata, jättes kasumi ettevõttesse. See on väga ettevõtjasõbralik, kuid ei vabasta kasumit igaveseks maksust.

Näiteks kui Eesti tehnoloogiaidu teenib €1 miljon kasumit ja investeerib selle tootearendusse, ei maksa ta sellelt €1 miljonilt sel ajal ettevõtte tulumaksu. See on kasvuks suur eelis. Kui aga Eesti konsultatsioonifirma teenib €100k ja omanik soovib selle dividendidena välja võtta, läheb ligikaudu €22k Eesti maksudeks. Klassikalises offshore-maksuparadiisis võiks omanik selliselt väljamakselt maksta kohapeal €0 (kuigi tal võib tekkida maksukohustus koduriigis). Seega võib Eesti jaotatud kasumi maksumäär olla traditsioonilise maksuparadiisi nullmaksulubadusest tegelikult kõrgem – Eesti pole koht, kuhu kasum püsivalt maksuvabalt hoiule panna. Eesti peamine maksueelis seisneb selles, et väljamaksete ajastamisega saab valida, millal maksu tasuda; kui kasumit ei jaotata (või jaotamine lükatakse edasi), ettevõtte tulumaksu ei maksta. See sobib suurepäraselt õiguspärase ettevõtluse kasvatamiseks, kuid ei aita kedagi, kes soovib kasumit maksustamise eest täielikult varjata. Üksikasjaliku selgituse 22% (22/78) maksu arvutamise, deklareerimise ja tasumise kohta leiate meie juhendist, mis käsitleb dividende ja kasumi jaotamist Eestis.

Rahvusvaheliste nõuete järgimine

Viimane võrdluspunkt on rahvusvahelise kogukonna suhtumine neisse jurisdiktsioonidesse. Paljud klassikalised maksuparadiisid on maksualase koostöö puudumise tõttu olnud mitmesugustes mustades või hallides nimekirjades. Näiteks peab EL „maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide” nimekirja, kuhu kuuluvad sisuliselt riigid, mille maksutavasid peetakse kahjulikuks või läbipaistmatuks. Panama, Kaimanisaared, Bermuda ja teised on varem neisse nimekirjadesse sattunud või saanud EL-ilt ja OECD-lt hoiatusi.

EL-i ja OECD liikmena seisab Eesti selle tegevuse teisel poolel – reeglite pärast noomimise asemel aitab Eesti neid kehtestada. Eesti järgib OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaseid BEPS-meetmeid ning vahetab maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks automaatselt maksuotsuseid ja -teavet. Eesti on toetanud EL-is õiglast ja läbipaistvat maksustamist. Vastavus üleilmsetele standarditele eristab Eestit selgelt jurisdiktsioonidest, mis said kurikuulsaks salastatuse või maksudest kõrvalehoidmise võimaldamise tõttu. Rahvusvahelistel foorumitel ei süüdistata Eestit reegleid eiravaks maksuparadiisiks olemises; pigem kiidetakse selle uuenduslikku, kuid vastutustundlikku maksupoliitikat.

Kokkuvõttes erineb Eesti klassikalistest maksuparadiisidest otsustavalt: Eesti on läbipaistev seal, kus nemad on salajased, nõuab tavapärast ettevõtete nõuetelevastavust seal, kus nemad seda sageli ei tee, ning maksustab lõpuks ettevõtte kasumit tavapärase määraga, samal ajal kui nemad rakendavad sageli väga väikest maksu või ei maksusta seda üldse.

Kas Eesti on maksuparadiis või offshore-jurisdiktsioon?

Kõike eeltoodut arvestades saame anda selge vastuse: Eesti ei ole traditsioonilises mõttes maksuparadiis ega offshore-jurisdiktsioon, vaid läbipaistev, EL-i reeglitele alluv onshore-riik, mis on ühtlasi maksukonkurentsivõimeline. Segadust tekitab mõnikord see, et Eesti ettevõtte efektiivne maksukoormus võib reinvesteeritud kasumilt olla madal (potentsiaalselt aastaid 0%), mis kõlab pealiskaudsel vaatlusel maksuparadiisi poliitikana. Kuid maksuparadiisi määravad ülimadalad (või olematud) maksud koos salastatuse ja vähese järelevalvega. Viimased omadused Eestile ei kehti.

Kordame üle mõned põhipunktid, mille alusel eksperdid järeldavad, et Eesti ei ole maksuparadiis:

• Eesti maksustab ettevõtteid – mitte kasumi teenimise, vaid selle jaotamise hetkel. Jaotatud kasumi tavapärane 22% maks on harilik määr, mitte „nominaalne” ega nullmäär. Seega ei paku Eesti ettevõtte kasumile üldiselt nullmaksu, vaid üksnes maksu edasilükkamist. Paljudes tõelistes maksuparadiisides on ka väljamaksete maksumäär 0% või peaaegu 0%, eriti välismaalastele kuuluvate ettevõtete puhul. Ühe analüüsi kohaselt on Eestil küll teatavaid maksuparadiisidele omaseid ahvatlevaid tunnuseid (näiteks jaotamata kasumit ei maksustata), kuid suure läbipaistvuse ja rahvusvaheliste nõuete järgimise tõttu ei vasta ta maksuparadiisi tavapärasele määratlusele. Teisisõnu käsitleb Eesti süsteem seda, millal maksu makstakse, mitte seda, kas maksu üldse makstakse.
• Läbipaistvus ja nõuete järgimine: Eesti osalemine rahvusvahelises maksukoostöös on maksuparadiiside käitumise täielik vastand. Maksuparadiisid tuginevad tavaliselt salastatusele, Eesti aga läbipaistvusele. Seetõttu ei näe Eestit maksudest kõrvalehoidmist hõlbustavate salajurisdiktsioonide nimekirjades. Maksuparadiise ja finantssalastatust uurivad rühmad leiavad järjepidevalt, et maailmas võimaldavad märkimisväärset salastatust suured majandused ja klassikalised offshore-keskused, mitte Eesti. Üleilmses mastaabis ei ole Eesti Bermuda, Luksemburgi ega Kaimanisaartega võrreldav kasumi ümberpaigutamise või ebaseaduslike rahavoogude keskus.
• Maine ja õiguslik staatus: Eesti on EL-i ja OECD tunnustatud liige ning ükski ametiasutus pole seda maksuparadiisiks nimetanud. Näiteks ei kuulu Eesti maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide EL-i musta nimekirja, mille eesmärk on survestada maksuparadiise reforme tegema (see keskendub peamiselt väikestele EL-i välistele riikidele ja territooriumidele). Eesti ametnikud on „maksuparadiisi” nimetuse avalikult tagasi lükanud, rõhutades, et kuigi riigi maksud on madalad ja lihtsad, toimub kõik läbipaistvalt ja seaduslikult. Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov märkis, et paljud välismaalastest e-residentidest ettevõtjad maksavad oma koduriigis lõpuks hoopis rohkem makse, sest nende Eestis registreeritud ettevõtted kasvavad edukamalt. Teisisõnu võib Eesti süsteem hoogustada õiguspärast ettevõtlust, mis tekitab kusagil rohkem maksustatavat tulu, selle asemel et teiste riikide maksubaasi ebaseaduslikult kahandada.
• Ettevõtjad peavad siiski kusagil makse maksma: Rahvusvahelised lugejad peaksid mõistma, et Eesti e-residentsuse ja ettevõtlusstruktuuri kasutamine ei võimalda isiklikest maksudest kõrvale hoida. Kui elate teises riigis ja saate oma Eesti ettevõttest tulu, peate üldjuhul tasuma üksikisiku tulumaksu oma koduriigis (kui te just ei vii maksuresidentsust madalate maksudega riiki). Eesti ei maksusta teie palka, kui te pole siin maksuresident, kuid seda teeb teie koduriik. Nagu e-residentsuse meeskond ja teenusepakkujad sageli täpsustavad: e-residentsus on digiidentiteet, mitte maksuresidentsus. Teie Eesti ettevõte võib jaotamiseni ettevõtte tulumaksu kokku hoida, kuid teie kui eraisiku maksukohustus oma riigis ei kao. See erineb maksuparadiisi stereotüübist, mille kohaselt võib keegi end nullmaksuga saarele sisse seada ega maksta kusagil midagi. Eesti ei ole teile isiklik maksuparadiis, vaid vahend ettevõtte tõhusaks juhtimiseks eeldusel, et järgite selle riigi maksuseadusi, mille resident tegelikult olete. See on kooskõlas üleilmsete maksureeglitega ega tekita maksude vältimiseks musta auku.

Kokkuvõttes pakub Eesti läbipaistvatel reeglitel põhinevat maksueelist, mitte salastatusel põhinevat pääseteed. Eestit on kõige täpsem kirjeldada maksuoptimaalse ja digitaalselt arenenud jurisdiktsioonina, mitte maksuparadiisina. Riik suudab toetada ettevõtlust ja meelitada investeeringuid ilma traditsiooniliste maksuparadiiside hämaramate võteteta. Ettevõtjaid ja ettevõtteid köidavad Eestis äritegemise lihtsus, stabiilne keskkond ja arukas maksupoliitika, mitte võimalus raha varjata.

Järeldus: Eesti ei ole maksuparadiis

Kas Eesti on siis maksuparadiis? Tõendid näitavad, et ei ole – vähemalt mitte ühegi tavapärase määratluse järgi. Eestis puuduvad offshore-maksuparadiiside põhitunnused: välisinvestoritele ei pakuta üldist nullmaksu (maks lükatakse edasi, kuid nõutakse lõpuks sisse tavapärase määraga) ning kindlasti ei pakuta salastatust ega leebet järelevalvet. Eestit tuleks käsitada hoopis EL-i uuendusliku maksumudelina, mis ühendab reinvesteeritud kasumi madala maksustamise, lihtsa ühetaolise maksusüsteemi ja kõrgelt digitaliseeritud halduse. Need omadused annavad ettevõtjatele ja ettevõtetele õiguspäraseid eeliseid ning soodustavad maksudest kõrvalehoidmise asemel kasvu ja investeeringuid.

Eesti kui maksusõbralik, kuid läbipaistev jurisdiktsioon

Eesti erineb klassikalistest maksuparadiisidest, nagu Kaimanisaared või Panama, mille finantssektor rajati salajastele kontodele ja nullmaksuga riiulifirmadele. Eestis ei saa varju peituda: kõik ettevõtted on avalikus registris ning tehingute andmeid võidakse rahvusvaheliste lepingute alusel edastada. Eestis saab aga tänu tulevikku vaatavale poliitikale ja tehnoloogiataristule ettevõtet tõhusalt ning rahvusvaheliselt kasvatada.

Tasakaalustatult vaadates on Eesti maksusõbralik ja konkurentsivõimeline jurisdiktsioon, mis paikneb järjepidevalt maksukonkurentsivõime ja äritegemise lihtsuse edetabelite tipus, kuid tegutseb rahvusvaheliste normide kohaselt ja läbipaistvalt. Ettevõtjatele ja diginomaadidele võib Eesti reinvesteeritud kasumi 0% maksumäära ning mugavate e-teenuste tõttu tunduda maksuparadiisina. Maksudest kõrvalehoidjad või vara varjata soovijad aga pettuksid, sest Eesti järgib reegleid ja eeldab sama ka neilt.

Kokkuvõttes ei ole Eesti maksuparadiis selle mõiste problemaatilises tähenduses. Pigem näitab Eesti, kuidas riik saab pakkuda ettevõtjasõbralikku maksusüsteemi läbipaistvust või õiglust ohverdamata. See ühendab mõlema maailma parimad küljed: majandustegevust soodustavad madalate maksude stiimulid ning mainekas ja seaduskuulekas keskkond. Just selle tasakaalu tõttu tuuakse Eestit rahvusvahelistes maksuaruteludes sageli eeskujuks, mitte tõrjutud riigiks.

Saatke päring

Korduma kippuvad küsimused