Kas Eesti on maksuparadiis? Offshore-müüdid ja faktid

Kirjutage otsingukasti sõna „Eesti” kõrvale „maks” ja soovitused räägivad oma loo: kas Eesti on maksuparadiis, kas Eestis on maksuvaba, kas Eesti on offshore-jurisdiktsioon. Põhjus on lihtne. Eestis jääb kasum maksustamata seni, kuni ettevõte selle alles hoiab ja reinvesteerib, ettevõtluskeskkond toimib peaaegu täielikult veebis ning Eesti on Tax Foundationi rahvusvahelise maksukonkurentsivõime indeksi tipus püsinud üle kümne aasta. Ettevõtja jaoks, kes on harjunud maksma maksu igal aastal teenitud kasumilt, kõlab see kahtlaselt maksuparadiisi moodi.

See juhend annab otsekohese vastuse, mitte müügijuttu. Selgitame, mis on maksuparadiis, eristame seda offshore-jurisdiktsioonist ja tavalisest madala maksukoormusega riigist, võrdleme Eestit Kaimanisaartel, Bermudal, Briti Neitsisaartel ja Panamal kehtivaga ning lõpetame selgitusega, kellele Eesti mudel tegelikult sobib — ja kes selles pettub.

Mis on maksuparadiis?

Maksuparadiis on riik või territoorium, kus välismaised eraisikud ja ettevõtted saavad maksta vähe või üldse mitte makse ning jääda samal ajal kontrolli eest varju. OECD klassikaline test koosneb neljast osast: maksud puuduvad või on üksnes nimelised; teiste riikide maksuametiga ei vahetata teavet tõhusalt; seaduste ja otsuste rakendamine ei ole läbipaistev; ning ettevõttelt ei nõuta seal tegelikku tegevust. Ainuüksi madal maks ei ole piisav. Jurisdiktsioonist teeb paradiisi just madala maksu ja salastatuse kooslus.

Praktikas avaldub selline salastatus tuttaval kujul: pangakontod, mida kaitsevad pangasaladuse seadused, ettevõtlusregistrid, mis varjavad tegelikke omanikke, variisikust juhatuse liikmed, esitajaaktsiad ja reeglid, mis lubavad „ettevõttel” eksisteerida vaid postkastina. Seal hoitud raha on koduriigi maksuametil raske näha — ja see ongi asja mõte.

Maksuparadiis, offshore-jurisdiktsioon või lihtsalt madala maksuga riik?

Neid kolme nimetust aetakse pidevalt segi. Offshore-jurisdiktsioonis (või offshore-finantskeskuses) kehtib mitteresidentidele erirežiim: välisomanike ettevõtteid maksustatakse vähe või üldse mitte, tavaliselt tingimusel, et nad kohapeal ei tegutse. Maksuparadiis lisab sellele salastatuse. Madala maksukoormusega riik aga kehtestab lihtsalt mõõdukad määrad ning kohaldab kõigile — residentidele ja välismaalastele — samu reegleid, sama registrit ja samu aruandluskohustusi.

Kus asuvad maailma tuntumad offshore-paradiisid?

Õpikunäited on Kaimanisaared, Bermuda, Briti Neitsisaared (BVI) ja Panama, millele lisanduvad eri aegadel Bahama, Jersey ja Vanuatu. Nende ühine valem on välisomanike üksuste tulude null- või peaaegu nullmaks ning privaatsuse lubadus. Kaimanisaartel ei ole üldse ettevõtte tulumaksu, kapitalikasumi maksu ega palgamaksu; Panama maksustab ainult Panamas teenitud tulu. USA valitsuse audit luges kunagi ühes Kaimanisaartel asuvas büroohoones registreerituks 18 857 ettevõtet — see näitab, kui kaugel võib postkastiettevõte olla tegelikust majandustegevusest.

Sellise jurisdiktsiooni kasutamine ei ole automaatselt ebaseaduslik. Kuid maksude puudumise ja nähtamatuse kooslus teeb neist keskustest agressiivse maksude vältimise, maksudest kõrvalehoidmise ja rahapesu loomuliku kodu. Seetõttu on OECD ja EL neid kaks aastakümmet survestanud mustade nimekirjade, sisunõuete ja kohustusliku teabevahetusega.

Kolm põhjust, miks Eesti paistab välismaalt maksuvaba

Eesti maine põhineb kolmel asjaolul, mis eemalt vaadates meenutavad maksuparadiisi.

• Jaotamata kasumilt ei ole ettevõtte tulumaksu. Eesti ei maksusta ettevõtte kasumit teenimise aastal. Maks tekib alles siis, kui kasum lahkub ettevõttest dividendi või sarnase väljamaksena. Ettevõte, mis reinvesteerib kõik, võib kasvada aastaid, maksmata üldse Eestis ettevõtte tulumaksu.
• E-residentsus. Eesti riik väljastab välismaalastele digi-ID, mis võimaldab neil asutada ja juhtida Eesti ettevõtet kõikjalt maailmast täielikult veebis. Välismaised asutajad juhivad Eesti ettevõtteid välismaalt — pealtnäha sarnaneb see offshore-mudeliga.
• Maksuedetabelite esikoht. Eesti on olnud Tax Foundationi OECD maksusüsteemide edetabeli liider igal aastal üle kümne aasta ning figureerib enamikus diginomaadidele suunatud „parima maksuriigi” nimekirjades.

Lisage sellele mõned blogid, mis nimetavad Eestit „Euroopa parimaks maksuparadiisiks”, ja silt jääb külge. Kuid igal neist punktidest on teine pool, mida silt eirab — ning tähtis on just see teine pool.

Eesti ja klassikalised offshore-keskused kõrvuti

Võtame neli maksuparadiisi kriteeriumi — maksud, läbipaistvuse, teabevahetuse ja majandusliku sisu — ning võrdleme Eestit klassikaliste paradiisidega. Pilt muutub kiiresti.

Võrdlustabel: offshore-keskused ja Eesti

Kuidas Eesti erineb traditsioonilistest offshore-jurisdiktsioonidest maksuparadiisi määratlevate tegurite järgi.

Läbipaistvus

Traditsioonilised paradiisid rajasid oma äri varjamisele. Panama pangasaladuse seadused takistasid pikka aega pankadel kontoomanikke avaldamast; BVI ja Kaimanisaared lubasid aastaid omandit peita variisikust juhtide, trustide ja esitajaaktsiate taha. Registrid olid seal, kus need olemas olid, eraviisilised.

Eesti mudel on vastupidine. Eesti e-äriregister on avalik ja veebis otsitav: igaüks näeb ettevõtte osanikke, juhatuse liikmeid, registrijärgset aadressi ja esitatud aastaaruandeid. Tegelikud kasusaajad — ettevõtte taga olevad päris inimesed — tuleb samuti registrile deklareerida ning Eesti on hoidnud need andmed tasuta avalikult kättesaadavana. Anonüümset omandit, variisikute kultuuri ega pangasaladuse režiimi ei ole. Tax Justice Networki-taoliste rühmade finantssalastatuse uuringutes paikneb Eesti järjekindlalt nimekirja tagumises otsas, kaugel klassikalistest paradiisidest ning isegi suurtest majandustest nagu USA ja Luksemburg. Eesti ettevõtte raamatupidamine on regulaatoritele avatud — maksuparadiisi pakutava täpne vastand.

Ettevõtlusreeglid ja majanduslik sisu

Offshore-keskused küsisid välisomanike üksustelt ajalooliselt väga vähe: registreeritud esindajat, postkasti, aastatasu. Töötajaid ega kontorit, sageli ka raamatupidamist ja auditit polnud vaja, kui ettevõte kohapeal ei tegutsenud. EL nimetab selliseid korraldusi „variettevõteteks” — ettevõteteks, mis eksisteerivad paberil kohas, kus tegelikult midagi ei toimu.

Eesti kohaldab e-residendi ettevõttele samu reegleid nagu kohaliku omaniku ettevõttele. Iga Eesti ettevõte peab pidama nõuetekohast raamatupidamist ja arvestust ning esitama aastaaruande iga majandusaasta kohta ka siis, kui see oli tegevuseta ja käibeta. Aruandluskohustust eiravat ettevõtet võidakse trahvida ning lõpuks registrist kustutada. Kuna Eesti on ELi liige, kehtivad täies mahus rahapesuvastased reeglid, ELi maksustamise vältimise vastased direktiivid ja OECD BEPS-standardid. Ettevõtte asutamine on kiire ja odav, kuid selle juhtimine tähendab hästi reguleeritud majanduse reeglite järgimist.

Maksustamine

See on otsustav erinevus. Kaimanisaartel asuv ettevõte võib teenida piiramatu kasumi ja maksta selle omanikule välja sendi täpsusega, tasumata kohalikku ettevõtte tulumaksu. Panama ettevõte, mis teenib ainult välismaist tulu, ei maksa Panamas midagi. Bermudal ei olnud üldse ettevõtte tulumaksu, kuni üleilmne miinimummaks sundis suurimaid rahvusvahelisi kontserne maksustama; väiksemad ettevõtted ei maksa endiselt midagi. Need kohad lubavad püsivat maksuvabastust.

Eesti pakub maksu edasilükkamist, mitte vabastust. Kasumit ei maksustata, kuni see jääb ettevõttesse, kuid niipea kui see jaotatakse — dividendidena, varjatud kasumieraldistena, ettevõtlusega mitteseotud kulude või kingitustena — maksab ettevõte 22% tulumaksu. See on rahvusvaheliste standardite järgi täismäär, mis on paljude ELi riikide nominaalmääraga sarnane või sellest kõrgem. Eesti „nipp” puudutab seda, millal maksate, mitte seda, kas maksate.

Näide teeb erinevuse selgeks. Tallinna tarkvara iduettevõte teenib €1 miljoni kasumit ja suunab selle arendajate palkamisse: selle aasta ettevõtte tulumaks on null. Konsultatsiooniettevõte teenib €100 000 ning omanik maksab selle kõik välja: umbes €22 000 kasumist läheb Maksu- ja Tolliametile ning ligikaudu €78 000 jõuab osanikuni. Klassikalises offshore-keskuses oleks mõlema stsenaariumi kohalik maks null. Eesti soosib reinvesteerimist; kasum ei saa ettevõttest väljuda maksustamata.

Rahvusvaheline nõuete täitmine

EL peab maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu — „ELi maksuparadiiside musta nimekirja” — ning järelevalve all olevate kohtade halli nimekirja. Panama on olnud mustas nimekirjas aastaid; Kaimanisaared, Bermuda ja BVI on kõik olnud enne reeglite muutmist ja nimekirjast eemaldamist mustas või hallis nimekirjas.

Eesti paikneb selle võrdluse teisel poolel. ELi ja OECD liikmena aitab ta neid standardeid koostada, mitte ei saa nende alusel sanktsioone. Eesti osaleb OECD ühises aruandlusstandardis, vahetades finantskontode andmeid automaatselt enam kui 100 partnerjurisdiktsiooniga, kohaldab ELi maksustamise vältimise vastaseid direktiive ning jagab maksuotsuseid teiste liikmesriikidega. Ükski rahvusvaheline organisatsioon pole Eestit kunagi maksuparadiisiks liigitanud.

Kas Eesti on siis maksuparadiis või offshore-jurisdiktsioon?

Kumbki mitte. Eesti on avatud, ELi reeglitega reguleeritud riik ebatavaliselt hästi kujundatud maksusüsteemiga. Tal on maksuparadiisidega täpselt üks ühine omadus — madal tegelik maksumäär ettevõttesse jäävalt kasumilt — ning puuduvad kõik ülejäänud: salastatus, välismaalastele mõeldud erirežiim, majandusliku sisu puudumine ja koostööst keeldumine. OECD enda kriteeriumide järgi ei ole Eesti maksuparadiis.

Neli asjaolu lahendavad küsimuse:

• Eesti maksustab ettevõtluskasumit — jaotamise hetkel 22% määraga. See on tavapärane, mitte „nimeline” määr. Režiim puudutab ajastust, mitte maksuvabastust.
• Salastatust ei ole. Avalik register, deklareeritud tegelikud kasusaajad, pangasaladuse puudumine ja automaatne teabevahetus. Eestis ei saa raha peita.
• Kõigile kehtivad samad reeglid. Mitteresidentidele offshore-režiimi ei ole. E-residendi OÜ esitab sama aruandluse ja maksab sama maksu nagu kohalikule omanikule kuuluv ettevõte.
• Pole kunagi olnud mustas ega hallis nimekirjas. Eesti ei ole olnud ELi ega OECD nimekirjades. Eesti Rahandusministeerium on maksuparadiisi-väite suhtes koguni vastupidist väitnud: paljud e-residentidest asutajad maksavad oma koduriikides rohkem makse, sest nende Eestis registreeritud ettevõtted kasvavad kiiremini.

Madala maksuga, mitte maksudeta riik

Aus nimetus on „maksutõhus onshore ELi jurisdiktsioon”. Mitu ELi liikmesriiki — Iirimaa, Ungari, Küpros ja Bulgaaria — konkureerivad madalate ettevõtte tulumaksu nominaalmääradega, kuid maksustavad kasumit igal aastal, olenemata reinvesteerimisest. Eesti määr on kõrgem, kuid seda kohaldatakse üksnes jaotamisel. Kasvava ja reinvesteeriva ettevõtte maksukoormus on Eestis sageli väiksem; kõike kohe välja maksva ettevõtte puhul sageli suurem. Kumbki mudel ei ole maksuparadiis; mõlemad on ELi reeglistikus lubatud maksukonkurents ning Eesti valimise põhjused ulatuvad määrast palju kaugemale.

Kellele Eesti maksusüsteem tegelikult kasulik on

Kuna eelis seisneb maksu edasilükkamises, sõltub Eesti ettevõtte väärtus sellest, mida kasumiga tehakse.

• Kasvufaasis iduettevõtted ja SaaS-ettevõtted, kes reinvesteerivad tulu tootesse ja inimestesse, ei maksa neilt kasumitelt tegevuse kasvatamise ajal midagi. Eesti edasilükkamise mudel on loodud just sellele rühmale.
• Valdus- ja investeerimisettevõtted saavad kasumi ja tulu ettevõttes reinvesteerida ning kvalifitseeruvatelt tütarettevõtetelt saadud dividende saab sageli edasi maksta ilma Eesti maksu teise kihita.
• Asukohast sõltumatud asutajad saavad täielikult veebis hallatava ELi ettevõtte puhta rahvusvahelise mainega: pangad, kauplemiskohad ja investorid käsitlevad Eesti OÜ-d tavapärase ELi üksusena, mitte offshore-variettevõttena.

Pettuvad need, kes loodavad kasumi maksuvabalt välja võtta, omandit varjata või koduriigis isiklikust maksust pääseda. Registreerimine ei lahenda ka küsimust, kus on ettevõtte maksuresidentsus: kui seda juhitakse täielikult teisest riigist, võib see riik nõuda õigust seda maksustada. Mõistlik esimene samm on arutada enne Eestis ettevõtte registreerimist oma tegelikku olukorda, mitte minna maksuparadiisi otsingule.

Järeldus: madala maksuga, läbipaistev ja onshore

Kui blogipealkirjad kõrvale jätta, kirjeldavad Eestit täpselt kolm sõna: madala maksuga, läbipaistev, onshore. Maksumudel on uuenduslik — maksu ei võlgnetagi enne kasumi jaotamist, süsteem on ühetaoline ja lihtne ning haldus toimub veebis — kuid see toimib Euroopa Komisjoni, OECD ja kõigi partnerite maksuametite täieliku järelevalve all.

Ettevõtjatele ja diginomaadidele võib Eesti tunduda maksuparadiisina: reinvesteeritud kasumilt ei ole maksu, haldus on paberivaba ja ettevõttel on ELi kodu. Inimesele, kes soovib maksudest kõrvale hoida või nähtamatuks jääda, on see vale riik. Eesti järgib reegleid ja eeldab seda ka oma ettevõtetelt — maine allikaks on just see, mitte salastatus.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused