Paljud väljaspool Euroopa Liitu elavad asutajad soovivad ELi ettevõtte eeliseid – Euroopa kliente, eurodes arvete esitamist ja tunnustatud juriidilist vormi – ilma Euroopasse kolimise, kontori üürimise või kuude kaupa paberimajandusega tegelemiseta. Konsultantide, vabakutseliste, SaaS-i meeskondade, agentuuride, IT-töövõtjate ja e-kaubanduse müüjate küsimus on lihtne: kas saate seaduslikult asutada ELis ettevõtte Euroopas elamata?
Jah, enamikul juhtudel. ELi õigus ei nõua ettevõtte asutajalt ELi kodakondsust ega residentsust ning mitu liikmesriiki lubavad mitteresidendil ettevõtet omada ja juhtida kõikjalt maailmast. Oluline on mõista, et omand, juhtimine, sisserändestaatus, maksuresidentsus, pangandus ja nõuetele vastavus on eraldi küsimused. Ühingu registreerimine on lihtne osa; selle kasutuskõlblikuna hoidmine ELi-välisest riigist nõuab planeerimist.
See juhend käsitleb teemat Euroopa tasandil: mida ELi-väline asutaja saab ja ei saa teha, mida ELi residentsuseta ELi ettevõte tegelikult annab, kuidas liikmesriigid kaugelt tegutsevate asutajate puhul erinevad, kus kolmandate riikide asutajad tavaliselt takerduvad ning miks tasub sageli esimesena uurida Eestit. Eesti reegleid käsitlevad põhjalikult kaks allpool lingitud täiendavat juhendit.
Lühivastus: jah. ELi-väline kodanik võib ELis ettevõtte asutada Euroopas elamata, ELi passi omamata ja viisat taotlemata. Liikmesriigist sõltub, kui palju reisimist, paberimajandust ja liitumisprotsessi takistusi see kaasa toob. Eestis saab kogu protsessi teha kaugelt ning see on jurisdiktsioon, millega enamik ELi-väliseid asutajaid teisi võimalusi võrdleb.
Kellele see juhend on: elate väljaspool ELi – näiteks Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Türgis, Indias, Pärsia lahe riikides, Ladina-Ameerikas või Aasias – ning soovite Euroopa ettevõtet ilma kolimise, viisa taotlemise või seal kontori avamiseta. Tüüpilised lugejad on konsultandid, vabakutselised, SaaS-i ja IT-meeskonnad, agentuurid ning rahvusvahelisi kliente teenindavad veebimüüjad. Kui elate juba ELi riigis, on enamik alltoodud küsimusi teie jaoks lahendatud ning parem lähtekoht on tavapärane asutamisteenus.
Kas ELi-väline kodanik saab ELis ettevõtte asutada?
Jah. ELis ei ole ühtset reeglit, mis piiraks ettevõtte omamist ELi kodanike või residentidega. Indias, Türgis, Brasiilias, Ameerika Ühendriikides või mujal elav välisriigi kodanik võib saada liikmesriigis registreeritud ettevõtte osanikuks või juhatuse liikmeks, kui selle riigi äriühinguõigus seda lubab – ja enamasti lubab.
Erinevused ilmnevad riikide tasandil. Mõni riik eeldab, et asutaja ilmub isiklikult notari juurde, määrab riigis elava juhatuse liikme või teeb sissemakse kohalikku panka enne ettevõtte registreerimist. Teised aktsepteerivad kvalifitseeritud e-allkirju ja võimaldavad kogu menetluse veebis. Praktiline küsimus ei ole seega, kas see on seaduslik, vaid millises ELi riigis saab ettevõtte asutada ilma kolimata ning kui palju takistusi see valik hiljem tekitab.
Omand, juhtimine, residentsus ja maksud on neli eri asja
Osanik omab ettevõtet. Juhatuse liige juhib seda. Maksuresidentsus määrab, kus tulu maksustatakse, ning nii isikul kui ka ettevõttel on oma maksuresidentsus. Sisserändestaatus määrab, kus isik võib elada ja töötada. Need neli võivad kattuda, kuid ükski neist ei tulene teisest automaatselt.
Praktikas tähendab see, et ELi-väline resident võib Euroopa ettevõtet omada ja juhtida, jäädes samal ajal oma koduriigi maksuresidendiks ning omamata Euroopa viisat. Ka vastupidine kehtib: ettevõtte registreerimine liikmesriigis ei anna õigust seal elada, töötada ega Schengeni alal vabalt liikuda. Ettevõtjatele on olemas sisserändevõimalusi, näiteks Eesti iduettevõtte viisa ja ettevõtlusel põhinev elamisluba, kuid need on eraldi taotlused, mida hinnatakse oma kriteeriumide järgi. Asutajad, kes soovivad kolida, peaksid ettevõtte asutamist ja residentsuse planeerimist käsitlema kahe paralleelse projektina.
Mida ELi ettevõte annab ja mida mitte
Enamik ELis mitteelavate asutajate pettumusi tuleneb eeldusest, et ettevõte lahendab probleeme, mille lahendamiseks see pole kunagi mõeldud. Tabel eristab Euroopa ühingu pakutavat sellest, mis jääb muutmata.
| Valdkond | Mida ELi ettevõte ELi-välisele asutajale annab | Mida see ei anna |
|---|---|---|
| Turulepääs | Euroopa lepingupartneri, eurodes arvete esitamise ühtsel turul ning kande avalikus äriregistris, mida kliendid saavad kontrollida | Võimalust vältida tootenõudeid, tollireegleid või litsentse, mis kehtivad seal, kus kaupu või teenuseid tegelikult müüakse |
| Maksed | Võimaluse saada Euroopa IBAN ning kasutada SEPA makseid pankade ja litsentseeritud makseasutuste kaudu | Garanteeritud kontot; iga pank või asutus teeb oma liitumiskontrolli ja rakendab oma riigipoliitikat |
| Maksud | Ettevõtte maksustamise valitud liikmesriigi reeglite alusel ning vajaduse korral ELi käibemaksukohustuslase numbri | Vabastust selle riigi maksureeglitest, kus asutaja elab ja ettevõtet juhib |
| Sisseränne | Iseenesest mitte midagi | Viisat, elamisluba, tööluba ega Schengeni alal vaba liikumise õigust |
| Usaldusväärsus | Reguleeritud äriühinguvormi, avaldatud majandusaasta aruandeid ja selget omandistruktuuri | Tegelikku kohalolu: töötajate, kontori või tegevuseta ELi ühingut hinnatakse endiselt selle järgi, kust seda tegelikult juhitakse |
Lugege parempoolset veergu tähelepanelikult. Iga sealne punkt on küsimus, millele asutaja vastab eraldi, tavaliselt enne registreerimist, ning liikmesriigi valik määrab, kui keeruline neist igaüks on.
Ettevõtte kaugasutamine Euroopas: mis ELi riigiti erineb
Kaugelt asutamine ei ole üks menetlus. Riigist ja asutaja olukorrast sõltuvalt võib see tähendada täielikult veebipõhist registreerimist kvalifitseeritud digiallkirjaga, volikirja alusel juristi kaudu tehtavat notariaaltoimingut või hübriidlahendust, kus osa dokumente allkirjastatakse koduriigis ja legaliseeritakse ELis kasutamiseks. Veebiregistreerimine annab asutajale otsese kontrolli ja enamikus jurisdiktsioonides samasuguse digitaalse juurdepääsu ka hilisematele äriühingu otsustele; esindaja kaudu registreerimine on sageli ainus võimalus, kui välismaalastele ei pakuta digitaalset allkirjastamist, ning see võib tähendada, et ka edasine haldus käib esindaja kaudu.
Allolev kontrollnimekiri hõlmab punkte, mis määravad, kas mitteresident saab ettevõtte asutada ja seda pidada ilma reisimata. See on küsimuste loetelu, mitte riikide paremusjärjestus.
| Nõue | Miks see on ELi residentsuseta oluline | Mida valitud riigis kontrollida |
|---|---|---|
| Asutaja residentsus | Mõni riik ei sea omanikele ega juhatuse liikmetele residentsusnõuet; teised nõuavad vähemalt üht kohapeal elavat juhtijat | Osanike ja juhatuse liikmete residentsusnõuded, kui neid on |
| Isikusamasuse tuvastamise viis | Määrab, kas registreerimise saab lõpetada reisimata | Kaugidentimise, digiallkirjade või volikirja aktsepteerimine |
| Notari kaasamine | Notariaalsed menetlused võivad nõuda isiklikku kohaletulekut või legaliseeritud dokumente | Digitaalse või esindaja kaudu allkirjastamise võimalused asutamisakti jaoks |
| Juriidiline aadress | Iga ettevõte vajab registris ametlikku aadressi | Litsentseeritud kohalike teenusepakkujate pakutavate aadresside reeglid |
| Kohalik esindaja | Mõni riik nõuab ametlike saadetiste vastuvõtmiseks kohalikku esindajat | Kas see on kohustuslik või vabatahtlik ning kes võib seda rolli täita |
| Kapitali sissemakse | Sissemaksereeglid võivad nõuda pangakonto olemasolu enne registreerimist | Sissemakse tegemise aeg ja kohaliku panga vajadus |
| Jooksvad deklaratsioonid | Aruanded ja maksudeklaratsioonid tuleb esitada sõltumata omaniku elukohast | Digitaalse esitamise ja raamatupidamise sisseostmise võimalused |
Asutajad, kes kaaluvad veel mitut ELi riiki, saavad tutvuda meie Euroopa ettevõtte asutamise teenuse lehega, kus on toodud riigid, millega töötame, või lugeda artiklit parimast riigist ettevõtte alustamiseks, et saada ülevaade jurisdiktsioonidest.
Miks Eesti on tavaliselt esimene ELi riik, mida mitteresidendid uurivad
Võrrelge eeltoodud kontrollnimekirja Eestiga ja peaaegu iga punkt on korras: asutajatele ega juhatuse liikmetele ei ole residentsusnõuet, e-residentidele on digitaalne isikutuvastus ja kõigile teistele volikirja kaudu tegutsemise võimalus, litsentseeritud teenusepakkuja võib pakkuda juriidilist aadressi, enne registreerimist ei ole vaja kohalikku pangakontot ning äriregister võtab avaldusi vastu veebis. Eesti ei ole ainus ELi riik, mis on välisriigi kodanikele avatud, kuid see on üks väheseid, mis lähtub eeldusest, et asutaja ei viibi kunagi füüsiliselt kohal.
Tavapärane vorm on osaühing ehk OÜ. See juhend ei korda teadlikult Eesti reegleid, sest kaks täiendavat artiklit käsitlevad neid põhjalikult. Esimene, teemal kas välismaalane võib Eesti ettevõtet omada, selgitab omandireegleid, asutajatele esitatavaid nõudeid ning seda, mida mitteresidendist omanik võib ja ei või teha. Teine, teemal kuidas Eesti OÜ-d juhitakse väljastpoolt riiki, käsitleb e-residentsust, registreerimisviise, iga-aastast nõuetele vastavust, maksustamist ja maksekontosid. Lugege esimest, kui teie küsimus puudutab omandit, ning teist, kui küsimus on igapäevases juhtimises.
Isegi Euroopa tasandi juhendis tasub esile tuua kaks Eesti eripära. Esiteks on e-residentsus digitaalne isikut tõendav vahend allkirjastamiseks ja avalduste esitamiseks, mitte residentsuse vorm, ning see on vabatahtlik: meie ettevõtte asutamise e-residentsusega teenus on mõeldud kaardi omanikele, kõik teised saab liita volikirja alusel. Teiseks nõuab register igalt ettevõttelt aadressi ning kui aadress on välismaal, kohalikku kontaktisikut; mõlemad on litsentseeritud teenusepakkujate tavapärase juriidilise aadressi teenuse osa.
Eesti sobib tavaliselt SaaS-i ja tarkvaratoodetele, IT- ja arendusmeeskondadele, konsultatsiooni- ja professionaalsetele teenustele, turundusagentuuridele, veebiharidusele ja teistele digitaaltoodetele, rahvusvahelistele B2B-teenustele ning kaugtöö-kesksetele ettevõtetele, mille meeskonnaliikmed asuvad mitmes riigis: asukohast sõltumatutele veebiettevõtetele, mis vajavad usaldusväärset Euroopa ühingut ja korrastatud raamatupidamist, kuid mitte füüsilist kohalolu ELis.
Kus ELi-välised asutajad Euroopas ettevõtet alustades takerduvad
Allolevad takistused ilmuvad riigijuhendites harva, sest need ei puuduta üldse sihtriiki. Need tulenevad asutaja poolelt piiri tagant ja kehtivad sõltumata valitud ELi riigist.
Väljaspool ELi väljastatud dokumendid: apostill, legaliseerimine ja tõlge
Välismaal asuv asutaja tõendab isikusamasust, elukoha aadressi ja vajaduse korral tegelikku kasusaajat koduriigis väljastatud dokumentidega. Euroopa registrid, notarid ja pangad aktsepteerivad neid ainult usaldusväärses vormis: tavaliselt Haagi konventsiooni kohase apostilliga või sellesse mittekuuluvate riikide puhul konsulaarse legaliseerimisega ning registri töökeelde tehtud kinnitatud tõlkega. Esindaja kaudu registreeriv asutaja vajab samal viisil koostatud notariaalset volikirja. See on ELi-väliste asutajate kõige tavalisem viivituse põhjus ning seda saab täielikult vältida: tellige apostill ja kinnitatud tõlge enne asutamisprotsessi algust, mitte pärast seda, kui registripidaja toimiku tagasi lükkab.
Kodakondsus ei ole õiguslik takistus, kuid pangad hindavad riigiriski
Äriühinguõigus ei hooli asutaja kodakondsusest. Pangad, makseasutused ja litsentseeritud äriühinguteenuse pakkujad aga hoolivad: iga ELi reguleeritud ettevõte teeb kliendi tundmise (KYC) ja rahapesuvastaseid (AML) kontrolle, milles arvestatakse asutaja kodakondsus- ja elukohariiki, riike, kus ettevõte kaupleb, ning tegevusvaldkonda. Euroopa asutuste poolt kõrgema riskiga liigitatavatest jurisdiktsioonidest pärit asutajad saavad endiselt ELis ettevõtte asutada, kuid peaksid arvestama rohkema teabe küsimise, aeglasema liitumisprotsessi ja väiksema hulga koostöövalmite pankadega. Parem on seda ette planeerida kui avastada alles pärast registreerimist.
Asutamine ei ole maksuplaneerimine: ettevõtte maksuresidentsus vs isiklik maksuresidentsus
Ühes ELi riigis registreeritud ettevõtet maksustatakse seal selle tegevuse ulatuses. See ei takista asutaja koduriigil uurimast, kust ettevõtet tegelikult juhitakse. Paljud riigid hindavad seda otsustaja asukoha järgi, arvestades kahe riigi vahelist topeltmaksustamise vältimise lepingut, kui see on olemas. Tulemuseks võivad olla koduriigi maksukohustused ELi kohustuste kõrval, mitte nende asemel. See on üks punkt, mille puhul iga kolmanda riigi asutaja peaks enne registreerimist küsima professionaalset nõu; täiendav juhend Eesti OÜ juhtimisest väljastpoolt riiki selgitab selle toimimist eelkõige Eesti puhul.
Kas ELi residentsuseta ELi ettevõte on õige valik?
Väljaspool ELi elades asutatud Euroopa ettevõte on hea otsus siis, kui struktuur sobib ettevõttega, ning kulukas kõrvalepõige siis, kui see ei sobi.
See on mõistlik, kui
- teie kliendid asuvad Euroopas või eeldavad lepingus Euroopa lepingupartnerit;
- teie ettevõte on digitaalne, B2B- või teenusepõhine ning seda saab juhtida kõikjalt;
- te ei vaja töötajaid, ruume ega litsentsi kindlas ELi riigis;
- soovite ettevõtet ise kaugelt hallata, mitte kohalike vahendajate kaudu;
- olete kontrollinud, kuidas teie koduriik seal juhitavat ettevõtet maksustab.
Mõelge kaks korda, kui
- teie igapäevane tegevus toimub füüsiliselt teises riigis, olgu see ELis või väljaspool seda;
- tegevus vajab klientide asukohariigis kohalikku luba või reguleeritud tegevuslitsentsi;
- soovite elamisluba rohkem kui ettevõtet;
- teie maksuolukord on ebaselge ja te pole veel nõu küsinud;
- pangad ja makseteenuse pakkujad ei võta seda mudelit tõenäoliselt vastu ilma suurema tegeliku kohalolu või dokumentatsioonita.
Ettevõte, mille kliendid, töötajad ja juhtimine asuvad kõik Saksamaal, Prantsusmaal või Hispaanias, peaks kontrollima, kas kohaliku kohalolu, töösuhete ja litsentsimise reeglid muudavad kohaliku ettevõtte selgemaks lahenduseks; meie juhend uue ettevõtte asukoha valimisest aitab seda võrdlust teha.
Kuidas Eesti Firma saab aidata
Eesti Firma on Eestis litsentseeritud usaldus- ja äriühinguteenuse pakkuja. Selle asemel, et käsitleda asutamist formaalsusena, kontrollime esmalt, kas Eesti sobib ELi-välise ettevõtja tegeliku ärimudeliga, seejärel valmistame ette struktuuri, korraldame juriidilise aadressi ja kontaktisiku, seadistame raamatupidamise, nõustame käibemaksu küsimustes ning toetame ettevõtet pärast registreerimist.
Kui olete valmis uurimisest asutamiseni liikuma, hõlmab meie Eesti ettevõtte asutamise teenus mitteresidendist asutajatele OÜ registreerimist algusest lõpuni, täielikult kaugelt.
Korduma kippuvad küsimused
Jah. ELi õigus ei nõua asutajalt ELi kodakondsust ega residentsust ning mitu ELi riiki, sealhulgas Eesti, lubavad mitteresidendil ettevõtte kaugelt asutada. Täpne menetlus, aadressireeglid, pangandusvõimalused ja maksutagajärjed sõltuvad valitud riigist.
Jah. Ei kodakondsus ega residentsus ole ettevõtte omamise tingimus, seega võib kolmanda riigi kodanik ELis ettevõtlusega alustada väljaspool Euroopat elades. Riiklikud reeglid võivad mõnes riigis siiski nõuda kohalikku juhatuse liiget, notarikülastust või sissemakset kodumaisesse panka, mistõttu on jurisdiktsiooni valik oluline.
Ei. Ettevõtte omamine või juhtimine ei anna õigust ELis elada, töötada ega viibida. Ettevõtjatele mõeldud sisserändevõimalused on olemas, kuid need on eraldi taotlused oma kriteeriumidega.
Äriühinguõiguse seisukohast tavaliselt jah. Praktilised piirangud tulenevad pankadest, makseasutustest ja äriühinguteenuse pakkujatest, kes rakendavad liitumisprotsessis riigiriski põhimõtteid. Arvestage rohkema dokumentatsiooni ja väiksema hulga koostöövalmite pankadega ning lahendage panganduse küsimus enne registreerimist.
Jah. Mis tahes liikmesriigis asutatud ettevõte võib kaubelda klientidega kogu ühtsel turul. Käibemaksukohustus, tootenõuded ja litsentsid hinnatakse siiski müügiriigiti, seega lihtsustab ELi ühing lepingute sõlmimist, kuid ei kõrvalda kohalikke nõudeid seal, kus kliendid asuvad.
Ei. Isiklik maksuresidentsus sõltub sellest, kus te elate ja aega veedate, mitte ettevõtte registreerimiskohast. Eraldi küsimus on, kus ettevõtet ennast käsitletakse maksuresidendina; see sõltub juhtimise asukohast. Seepärast on enne asutamist oluline küsida nõu oma koduriigis.
