Leedu äriühingu tegelikud kasusaajad: kuidas esitada andmed JANGISes ja vältida trahve

Äriühingu registreerimine Leedus ei lõpeta asjaajamist. Kui äriühing on kantud juriidiliste isikute registrisse, peab selle juhatuse liige esitama eraldi nimekirja tegelikest kasusaajatest ehk isikutest, kes selle taga seisavad. Paljud välismaised asutajad, kellega töötame, ei teadnud sellest kohustusest ja eeldasid, et registreerimine hõlmas kõike.

Kohustus kehtib iga Leedu UAB kohta, sealhulgas tegevuseta UAB kohta, ning iga struktuuri puhul alates ühest asutajast kuni valdusäriühingute ahelani. Kui teate, kes nimekirja kanda, on esitamine lühike ning välismaal elav juhatuse liige võib selle usaldada esindajale.

Kes on Leedu äriühingu tegelik kasusaaja

Tegelik kasusaaja, keda sageli nimetatakse UBO-ks (ultimate beneficial owner), on alati füüsiline isik, mitte kunagi äriühing. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus vaatab esmalt omandit ja kontrolli ning pöördub kõrgema juhtivtöötaja poole vaid siis, kui need ei anna selget vastust. Isiku teeb tegelikuks kasusaajaks ka kontroll muul viisil, näiteks kokkuleppe alusel teiste osanikega.

Omand valdusäriühingu kaudu

Meie praktikas tekib enamik vigu siis, kui isikute ja UAB vahel on äriühing, sest siis tuleb osalused arvutada mitmel tasandil, lüli haaval.

Oletame, et Annale kuulub 60% Saksa äriühingust ja sellele äriühingule kuulub 40% UAB-st. Anna on tegelik kasusaaja, sest ta kontrollib Saksa äriühingut ja sellele äriühingule kuulub üle 25%, kuigi tema proportsionaalne osalus on vaid 24%. Oletame nüüd, et Annale ja kolmele partnerile kuulub igaühele 25% Saksa äriühingust, millele kuulub kogu UAB. Keegi neist ei kontrolli Saksa äriühingut ega oma selle kaudu üle 25%, seega märgitakse juhatuse liige kõrgema juhtivtöötajana, välja arvatud juhul, kui üks neljast kontrollib äriühingut muul viisil.

JANGISesse kantakse ka iga ahelas olev äriühing koos nime, registreerimiskoodi, õigusliku vormi, aadressi ja osalusega.

JANGIS ja JADIS: kaks esitust

Leedu hoiab omandiandmeid kahes kohas, mida mõlemat haldab riiklik registripidaja Registrų centras. JADIS, juriidiliste isikute osalejate infosüsteem, kajastab osanikke. JANGIS on JADISe allsüsteem ehk sisuliselt Leedu UBO-register ning kajastab, kes osanike taga seisavad. Ühele isikule kuuluva UAB puhul näitavad mõlemad sama nime; valdusäriühingule kuuluva UAB puhul näitab JADIS äriühingut ja JANGIS selle taga olevaid isikuid.

Tegeliku kasusaaja nimekirja ei saa esitada enne, kui osanike andmed on JADISes, seega ajakohastab juhatuse liige pärast tegelikke kasusaajaid muutvat osaluse võõrandamist esmalt JADISe ja seejärel kohe JANGISe.

JANGISe tähtajad: pärast registreerimist ja muudatust

Esimene nimekiri tuleb esitada 10 päeva jooksul registreerimisest. Uus nimekiri tuleb esitada 10 päeva jooksul alati, kui märgitud andmed muutuvad, näiteks kui tegelik kasusaaja kolib või ahelas kõrgemal asuv valdusäriühing saab uue kontrolliva osaniku.

Äriühingud jätavad kõige sagedamini tähelepanuta muudatused ahelas kõrgemal. UAB enda osanike nimekiri jääb samaks, mistõttu omanikud unustavad Leedu registri ning JANGISe andmed aeguvad.

Kuidas esitada tegelike kasusaajate andmeid JANGISesse

Andmed esitatakse ainult veebis Registrų centras iseteenindusportaali kaudu ning nimekiri allkirjastatakse kvalifitseeritud e-allkirjaga. Juhatuse liige võib selle esitada isiklikult või volitada selleks teise isiku portaali kaudu või paberil volikirjaga.

Välismaise juhatuse liikme jaoks on allkiri tavaliselt takistuseks, sest paljudel neist puudub portaalis aktsepteeritav e-allkiri. Seetõttu allkirjastab enamik meie välismaiseid kliente volikirja ning esindaja esitab äriühingu eest JANGISe andmed.

Iga tegeliku kasusaaja kohta märgitakse esituses nimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus, elukohariik ja kodune aadress. Samuti märgitakse tema omandi- või kontrolliosaluse suurus ning välismaalase isikut tõendav dokument lisatakse kaasa. Kui ahelas on välisriigi äriühing, on vaja ka väljavõtet selle riigi registrist, legaliseerituna ja leedu keelde tõlgituna. Väljavõtte võib esitamata jätta ainult juhul, kui samad andmed on selles riigis avalikust registrist tasuta kättesaadavad.

Trahvid hilinenud või ebaõigete tegelike kasusaajate andmete eest

Haldusõiguserikkumiste seadustiku artikkel 223(1) käsitleb hilinenud, puuduvaid ja ebaõigeid andmeid ning trahv määratakse isiklikult juhatuse liikmele, mitte äriühingule.

Meie praktikas Registrų centras eelnevalt meeldetuletust ei saada. See koostab juhatuse liikme nimele protokolli ehk rikkumise ametliku dokumendi ning esimene kiri, mille juhatuse liige saab, puudutab juba menetlust. Ametlikud kirjad jõuavad äriühinguni riikliku e-kättetoimetamissüsteemi või selle registreeritud aadressi kaudu Leedus, seega vajab välismaal elav juhatuse liige usaldusväärset võimalust mõlema vastuvõtmiseks.

Trahvi tasumine ei asenda esitamist: õige nimekiri tuleb siiski JANGISesse kanda, sest selle esitamine on üks Leedu äriühingu juhatuse liikme kohustustest.

Pangad ja makseasutused kontrollivad samuti JANGISt, kui nad tuvastavad kliendi omanikke, ning kui andmed erinevad nende enda andmetest, paluvad nad äriühingul need parandada. See võib edasi lükata Leedu äriühingule pangakonto avamist või makse läbivaatamist.

JADISe ja JANGISe esitused Eesti Firma abil

Esitame ja ajakohastame oma klientide JADISe ja JANGISe andmeid volikirja alusel pärast registreerimist ja alati, kui omand muutub. Selgitame koos Teiega välja omandiahela, valmistame ette selles oleva välisriigi äriühingu dokumendid ning esitame andmed tähtajaks, kui Te meile muudatusest teatate.

Kui asutate uut äriühingut, saab esitamisi kavandada koos äriühingu registreerimisega Leedus. Kui Teie esitamine on juba hilinenud, saatke meile päring ja ütleme Teile, mida ja mis ajaks tuleb esitada.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused