Üheteistkümnendat aastat järjest on Eesti värskelt avaldatud 2024. aasta rahvusvahelise maksukonkurentsivõime indeksi (ITCI) tipus, säilitades positsiooni OECD kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemina. Eesti edu tuleneb suuresti ainulaadsest mudelist, mille järgi maksustatakse ainult jaotatud kasumit.
Tax Foundationi oktoobris avaldatud 2024. aasta väljaandes sai Eesti taas 100 punkti 100-st. Allpool vaatleme, kuidas edetabel koostatakse, millised riigid 2024. aastal liikusid ja mida viis hindamiskategooriat väärtustavad — ning miks Eesti maksuseadustik püsib OECD maksuedetabeli tipus.
Kuidas ITCI toimib: 40 näitajat viies kategoorias
Igal aastal hindab rahvusvaheline maksukonkurentsivõime indeks, kuidas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide maksusüsteemid toetavad majanduskasvu ja investeeringuid ning kui neutraalsed need on eri liiki ettevõtlustegevuse suhtes.
OECD 38 riiki võrreldakse enam kui 40 näitaja alusel viies põhikategoorias:
- ettevõtte tulumaks;
- füüsilise isiku tulumaks;
- tarbimismaksud;
- varamaksud;
- piiriülesed maksureeglid.
Indeksi eesmärk on tuua esile tõhusate ja läbipaistvate maksusüsteemidega riigid, mis koguvad avalike vajaduste jaoks piisavalt tulu, seades samal ajal majandustegevusele võimalikult vähe takistusi. Hindamine põhineb kahel põhimõttel: konkurentsivõime (madalad piirmäärad mobiilsele kapitalile) ja neutraalsus (tulu kogumine võimalikult väheste moonutuste ja sihitud soodustustega).
2024. aasta tulemused: Eesti esikohal üheteistkümnendat aastat
38 OECD liikmesriigi seas on Eesti 2024. aastal üheteistkümnendat korda järjest esikohal täiusliku 100 punktiga — Tax Foundationi sõnul OECD parima maksuseadustikuga. Järgnevad Läti, Uus-Meremaa, Šveits ja Leedu. Edetabeli lõpus püsib Colombia; alumisse otsa jäävad ka Itaalia, Prantsusmaa, Portugal ja Island.
| Koht | Riik | Punktid | Tulemust mõjutavad tegurid |
|---|---|---|---|
| 1 | Eesti | 100 | Maks ainult jaotatud kasumilt, maamaks, territoriaalne süsteem |
| 2 | Läti | 92.2 | Võttis kasutusele Eesti ettevõtte tulumaksu mudeli; tööjõutulu tõhus maksustamine |
| 3 | Uus-Meremaa | 84.2 | Ühtne madal tulumaksumäär; üks OECD laiaulatuslikumaid käibemaksubaase |
| 4 | Šveits | 83.6 | Madal ettevõtte tulumaksumäär (19.7%), madal laiapõhjaline käibemaks, piiriülestes reeglites esimene |
| 5 | Leedu | 79.5 | 15% ettevõtte tulumaksumäär, helded investeeringukulude mahaarvamised, ühtne füüsilise isiku tulumaks |
| 34 | Island | 55.9 | Täisväärtuselt arvutatav kinnisvaramaks, OECD kõrgeim R&D toetuse määr |
| 35 | Portugal | 53.7 | 31.5% ettevõtte tulumaksumäär, kuus ettevõtte tulumaksu astet, digiteenuste maks |
| 36 | Prantsusmaa | 50.2 | Kõrged ettevõtte ja füüsilise isiku tulumaksumäärad, lisamaksud, kitsas käibemaksubaas |
| 37 | Itaalia | 47.2 | Mitu varamaksu, valitud varadelt varamaks, üks kitsamaid käibemaksubaase |
| 38 | Colombia | 45.7 | 35% ettevõtte tulumaksumäär, netovaramaks, finantstehingute maks |
Edetabeli lõpuosas on muster ühtne: viies madalaima kohaga riigis ületab ettevõtte tulumaksu kombineeritud määr OECD keskmist ning enamik neist ühendab selle mitmekihiliste vara- ja kapitalimaksudega või arvukate erandite ja maksukrediitidega, mis lisavad keerukust ilma maksutulu suurendamata.
Peamised muutused ja suundumused 2024. aastal
2024. aastal muutsid paljud OECD riigid oma maksusüsteeme ning ITCI 2024 kajastab seda maksuedetabeli uutes kohtades. Mõne riigi positsioon paranes maksukoormuse vähendamise ja reeglite lihtsustamise tõttu; teised kaotasid kõrgemate määrade ja keerukamate maksumehhanismide tõttu.
| Riik | Mis 2024. aastal muutus | Koht 2023 → 2024 |
|---|---|---|
| Austria | Viis lõpule ettevõtte tulumaksumäära kavandatud alandamise 23%-ni ning muutis hoonete kiirendatud amortisatsiooni alaliseks. | 17 → 15 |
| Kanada | Alustas kapitaliinvesteeringute täieliku kuludesse kandmise järkjärgulist kaotamist, kehtestas digiteenuste maksu (DST) ja tõstis kapitalikasumi maksustatava osa määra. | 15 → 17 |
| Tšehhi Vabariik | Lõpetas masinate erakorralise amortisatsiooni ja tõstis ettevõtte tulumaksumäära 19%-lt 21%-le. | 5 → 8 |
| Saksamaa | Taastas osaliselt masinate kiirendatud amortisatsiooni ning leevendas kahjumi edasikandmise piiranguid. | 18 → 16 |
| Sloveenia | Tõstis ettevõtte tulumaksumäära 19%-lt 22%-le. | 16 → 22 |
| Ühendkuningriik | Muutis seadmete ja masinate täieliku kuludesse kandmise maksusüsteemi alaliseks osaks. | 31 → 30 |
| Ameerika Ühendriigid | Jätkas 100% lisamortisatsiooni järkjärgulist vähendamist (2024. aastal 60%); piiriülene positsioon paranes, sest teised riigid võtsid kasutusele teise samba miinimummaksu reeglid. | 23 → 18 |
Need muutused näitavad, et isegi tagasihoidlikud kohandused võivad oluliselt mõjutada riigi atraktiivsust ettevõtjate ja investorite jaoks. Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide edukad reformid näitavad, et paindlikkus ja ülemaailmsete suundumustega kohanemine võivad edetabelikohta parandada. Samal ajal vähendavad määrade tõstmine ja soodustuste kaotamine — nagu Tšehhi Vabariigis ja Sloveenias — maksukonkurentsivõimet.
Ülemaailmne miinimummaks lisati hindamisse
Alates 2024. aasta väljaandest jälgib indeks, kas riik kohaldab teise samba tulude kaasamise reeglit, alammaksustatud kasumi reeglit ja riigisisest juurdemaksu. Need 2024. aastal kasutusele võtnud riigid muutsid oma piiriülesed reeglid keerukamaks; Ameerika Ühendriigid, mille puhul hinnatakse nende asemel varasemaid GILTI ja BEAT sätteid, tõusid viis kohta peamiselt seetõttu, et neid ümbritsev keskkond muutus keerukamaks, mitte riigisisese reformi tõttu.
Ettevõtete maksustamine: määr, kulude mahaarvamine ja keerukus
Ettevõtete maksustamise hindamisel arvestab indeks nii ettevõtte tulumaksu nominaalmäära kui ka kulude mahaarvamise mehhanismide kvaliteeti (kui kiiresti ja täielikult saavad ettevõtted kapitaliinvesteeringuid maha arvata). Samuti võetakse arvesse erisoodustusi ja süsteemi keerukust, sealhulgas patendikastid, R&D stiimulid, digiteenuste maksud, mitmed maksuastmed ja lisamaksud.
Ettevõtte tulumaksu nimetatakse sageli üheks investeeringute mahtu ja majanduskasvu kõige enam mõjutavaks teguriks. OECD analüüsi kohaselt pidurdavad majanduskasvu kõige rohkem ettevõtte tulumaksud, füüsilise isiku tulumaksud mõjuvad mõõdukalt negatiivselt ning varamaksud kõige vähem.
Kus on OECD kõrgeimad ettevõtte tulumaksumäärad?
OECDs on ettevõtte tulumaksu keskmine kombineeritud määr 23.9%. Kõrgeim on see Colombias (35%), madalaim Ungaris (9%), millele järgnevad Iirimaa (12.5%) ja Leedu (15%). Teiste suure määraga riikide hulka kuuluvad Portugal (31.5%) ning Austraalia, Costa Rica ja Mehhiko, kus määr on 30%.
Eesti ettevõtete maksustamise kõrge tulemus ei tulene eelkõige määrast — 20% määraga on Eesti selles alamkategoorias alles kuues, viie madalama nominaalmääraga riigi järel. Eesti tõstab ettevõtete kategoorias teisele kohale (Läti järel) kulude täielik mahaarvamine: kuna maks rakendub ainult jaotatud kasumile, arvatakse iga investeeritud euro tegelikult täielikult maha ning pilti ei muuda keerukamaks patendikast, R&D toetus ega digiteenuste maks.
Füüsilise isiku maksud: määrad, progressiivsus ja topeltmaksustamine
Füüsilise isiku tulumaksu hindamisel mõõdab indeks:
- teenitud tulule kohaldatavaid määrasid;
- progressiivsust (sealhulgas tululävendit, millest alates kõrgeim määr kohaldub);
- piirmäära ja keskmise maksumäära suhet;
- keerukust (lisamaksud, sotsiaalmaksed jne);
- dividendide ja kapitalikasumi maksustamist ehk seda, mil määral ettevõtte kasumit maksustatakse kaks korda.
Kõrged piirmäärad põhjustavad tavaliselt suuremaid moonutusi. Aruande järgi ulatub Sloveenia kõrgeim kogupiirmäär 67.5%-ni, Eestis aga vaid 21.6%-ni. Oluline on ka tulutase, mille puhul kõrgeim aste kohaldub, ning see, kas maksupoliitika soodustab või piirab täiendavat töötamist. Topeltmaksustamise osas on Iirimaal OECD kõrgeim füüsilise isiku dividendide maksumäär (51%), samas kui Eestis ja Lätis on see 0%, sest kasumit maksustatakse üks kord ettevõtte tasandil.
Tarbimis-, vara- ja piiriülesed maksud
Ülejäänud kolm kategooriat mõjutavad kasvu vähem, kuid määravad sageli keskmised kohad: lai käibemaksubaas, ainult maale kohaldatav kinnisvaramaks või selge territoriaalne kord võib riigi mitme koha võrra ülespoole viia.
Tarbimismaksud: käibemaksumäär ja -baas
Käibemaks on riikidele üks stabiilsemaid tuluallikaid. Olulised tegurid on käibemaksumäär (OECDs ühekohalistest määradest kuni 27%-ni, keskmiselt 19.1%) ja maksubaasi ulatus ehk tegelikult maksustatava lõpptarbimise osakaal. Mida laiem on baas, seda vähem on moonutusi. Uus-Meremaal on üks laiaulatuslikumaid käibemaksubaase ja suhteliselt madal määr (15%), mistõttu on selle kategooria tulemus kõrge. Seevastu kohaldab Itaalia 22% käibemaksumäära ühele kitsaimale baasile, mis vähendab tulemust.
Varamaksud: ainult maa või kogu väärtus?
See kategooria hõlmab varamakse — kuidas määratakse kinnisvaramaksu baas (maa, hooned või vara koguväärtus) — ning pärandi-, kingi-, vara- ja finantstehingute makse.
Süsteemid, mis maksustavad ainult maad (nagu Eestis) ega kehtesta täiendavaid kapitalipõhiseid makse, on neutraalsemad. Mitme varamaksuga riikides (näiteks Itaalias ja Colombias) on varade kogukoormus suurem, mis vähendab kogu süsteemi maksukonkurentsivõimet.
Territoriaalne põhimõte: kõrge konkurentsivõime võti
Piiriülesed maksureeglid mõjutavad samuti riigi konkurentsivõime kohta. Olulised aspektid on välismaalt saadud tulu maksustamise lähenemine (ülemaailmne või territoriaalne), dividendide, intresside ja litsentsitasude kinnipidamismäärad, maksulepingute ulatus ning maksustamise vältimise vastased reeglid. Territoriaalse lähenemise ning madalate või nullmääraga kinnipidamismääradega riigid saavad tavaliselt parema tulemuse. Täiendavad lisamaksud ja ülemaailmse miinimummaksu nõuded lisavad keerukust ning teise samba reeglite (sealhulgas riigisiseste juurdemaksude) kasutuselevõtt mõjutab nüüd samuti edetabelit.
Maksuvabad reinvesteeringud: Eesti edu saladus
2024. aasta aruande kohaselt säilitab Eesti esikoha tänu oma maksusüsteemi ülesehitusele, eelkõige ettevõtete maksustamisele, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Eesti maksusüsteemis maksustatakse ettevõtte kasumit ainult siis, kui see tegelikult dividendidena välja jaotatakse; jaotamata ja reinvesteeritud kasum jääb maksustamata. Täiuslikku tulemust selgitavad koos neli omadust:
| Tegur | Kuidas see toimib |
|---|---|
| Ettevõtte tulumaks ainult jaotatud kasumilt | Nominaalmäär kohaldub ainult dividendidele. Reinvesteeritud kasum jääb maksustamata, mis annab ettevõtetele kasvuks rahastamisel rohkem paindlikkust ja teeb Eestist ühe vähestest OECD riikidest, kus kahjumit saab süsteemi ülesehituse tõttu piiramatult tagasi kanda. |
| Ühtne füüsilise isiku tulumaks | Üks määr lihtsustab süsteemi ja vähendab moonutusi. Ettevõtte tasandil juba maksustatud dividendidelt täiendavat füüsilise isiku tulumaksu ei võeta. Maksuvaba tulu järkjärguline vähenemine lisab mõõduka progressiivse elemendi ilma täiendavate astmeteta. |
| Kinnisvaramaks ainult maalt | Omanikud ei maksa maksu hoonetelt, mis väldib kapitali topeltmaksustamist ning soodustab ehitamist ja kinnisvara parendamist. Samuti puuduvad pärandi-, kingi-, vara- ja kinnisvara võõrandamise maksud. |
| Territoriaalne süsteem välismaalt saadud kasumile | Eesti ettevõtted ei maksa üldjuhul välismaal teenitud kasumilt Eestis maksu (põhitingimuste täitmisel), mis lihtsustab rahvusvahelist laienemist. |
Milliseid määrasid 2024. aasta indeks mõõtis
2024. aasta väljaandes hinnati 2024. aastal kehtivaid 20% ettevõtte tulumaksu ja 20% füüsilise isiku tulumaksu määrasid. Juba vastu võetud muudatuste kohaselt tõusevad mõlemad määrad 1. jaanuarist 2025 22%-ni — vaata ülevaadet dividendide maksustamisest Eestis 2025. aastal. Muudatus ei puuduta omadust, mida indeks kõige rohkem väärtustab: jaotamata kasumi nullmaksumäära.
Tänu neile omadustele saavutab Eesti silmapaistvad tulemused ettevõtete, füüsilise isiku ja varamaksude kategooriates: varamaksudes esimese, ettevõtte ja füüsilise isiku maksudes teise ning piiriülestes reeglites üheksanda koha. Nõrgim kategooria on tarbimismaksud (18. koht), kus 22% standardne käibemaksumäär ületab OECD keskmist. Isegi rahvusvaheliste maksureeglite muutudes — näiteks ülemaailmsete miinimummaksude kasutuselevõtuga — püsib Eesti ettevõtluse ja investeeringute jaoks ühe atraktiivseima jurisdiktsioonina.
Lihtsus ja läbipaistvus: ITCI edu võti
Eesti näide on eeskujuks riikidele, kes soovivad reformida ettevõtete ja füüsilise isiku maksustamist. Läti (2. koht) on juba kasutusele võtnud sarnase jaotatud kasumi maksustamise süsteemi. Kõrgeima tulemusega riikide — Eesti, Läti, Uus-Meremaa ja Šveitsi — kogemus rõhutab, et olulised ei ole ainult madalad nominaalmäärad, vaid ka lihtsad ja läbipaistvad maksustruktuurid.
Ettevõtjatele ja investoritele, kes hindavad eri jurisdiktsioone, annab Tax Foundationi maksukonkurentsivõime edetabel väärtusliku ülevaate pikaajalistest kuludest ja regulatiivsetest riskidest. Selles kontekstis on Eesti investorite jaoks jätkuvalt OECD kõige konkurentsivõimelisem maksujurisdiktsioon, suuresti tänu oma ebatavalisele, kuid väga tõhusale ettevõtete maksustamise mudelile.
Eesti Firma pakub eri turgudel, sealhulgas digitaalsete varade valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele õigus- ja konsultatsiooniteenuseid. Nõustame kõigis Eesti ja Leedu maksusüsteemide ning kehtiva ELi regulatsiooniga seotud küsimustes — alates ettevõtte asutamisest Eestis kuni jooksva raamatupidamise ja maksunõuete täitmiseni.
Korduma kippuvad küsimused
ITCI on Tax Foundationi iga-aastane edetabel, mis võrdleb 38 OECD riigi maksusüsteeme enam kui 40 näitaja järgi viies kategoorias: ettevõtte tulumaks, füüsilise isiku tulumaks, tarbimismaksud, varamaksud ja piiriülesed reeglid. See mõõdab konkurentsivõimet (madalad piirmäärad) ja neutraalsust (vähe moonutusi ja soodustusi). 2024. aasta väljaanne avaldati 2024. aasta oktoobris.
Neli omadust: ettevõtte tulumaksu võetakse ainult jaotatud kasumilt, ühtne füüsilise isiku tulumaks ei kohaldu ettevõtte tasandil juba maksustatud dividendidele, kinnisvaramaksuga maksustatakse ainult maa väärtust ning territoriaalne kord vabastab välismaalt saadud kasumi maksust. Eesti sai 100 punkti ning oli varamaksudes esimene, ettevõtte ja füüsilise isiku maksudes teine.
Ameerika Ühendriigid tõusid viis kohta (23. kohalt 18. kohale), sest teised riigid võtsid kasutusele ülemaailmse miinimummaksu reeglid. Sloveenia langes kuus kohta (16. kohalt 22. kohale), tõstes ettevõtte tulumaksumäära 22%-ni, ning Tšehhi Vabariik langes 5. kohalt 8. kohale pärast maksumäära tõstmist ja erakorralise amortisatsiooni lõpetamist.
2024. aasta indeks hindas 2024. aastal kehtinud 20% määra. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtiv 22% määr kajastub hilisemates väljaannetes, kuid indeksi enim väärtustatud omadus — jaotamata ja reinvesteeritud kasumi nullmaksumäär — säilib, nagu ka ainult maale kohaldatav kinnisvaramaks ja välismaalt saadud tulu territoriaalne käsitlus.
Kolme alamkategooria järgi: kõrgeim kombineeritud ettevõtte tulumaksumäär, kulude mahaarvamine (kui täielikult saab investeerimiskulusid maha arvata, koos kahjumi edasikandmise reeglitega) ning stiimulid ja keerukus (patendikastid, R&D toetused, digiteenuste maksud, lisamaksud ja mitu maksuastet). Eesti ja Läti puhul arvestatakse 100% kulude mahaarvamist, sest maks kohaldub rahavoogude väljamaksetele.
Ei. Eesti on varamaksudes esimene ning ettevõtte ja füüsilise isiku maksudes teine, kuid tarbimismaksudes alles 18. kohal 22% standardse käibemaksumäära tõttu ning piiriülestes reeglites üheksas. Üldtulemus 100 peegeldab tasakaalu kõigi viie kategooria vahel, mitte esikohta igas neist.
