Eesti saavutas üheteistkümnendat aastat järjest esikoha äsja avaldatud 2024. aasta rahvusvahelises maksukonkurentsivõime indeksis (ITCI), säilitades oma positsiooni kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemiga riigina. Eesti juhtpositsioon tuleneb suuresti ainulaadsest jaotatud kasumi maksustamise mudelist.
40 näitajat: ITCI hindamise põhiaspektid
Maksukonkurentsivõime indeks hindab igal aastal, kuidas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide maksusüsteemid toetavad majanduskasvu ja investeeringuid ning kui neutraalsed need on erinevate äritegevuse liikide suhtes.
OECD liikmesriike võrreldakse enam kui 40 näitaja alusel viies põhikategoorias:
- ettevõtte tulumaks;
- füüsilise isiku tulumaks;
- tarbimismaksud;
- varamaksud;
- piiriülese maksustamise reeglid.
Indeksi eesmärk on tõsta esile tõhusate ja läbipaistvate maksusüsteemidega riigid, mis suudavad koguda avalike vajaduste katmiseks piisavalt tulu, tekitades samal ajal majandustegevusele võimalikult vähe takistusi.
Peamised muudatused ja suundumused 2024. aastal
2024. aastal muutsid paljud OECD riigid oma maksusüsteeme, mis kajastus nende kohtades rahvusvahelises maksukonkurentsivõime indeksis (ITCI). Mõned riigid parandasid oma näitajaid maksukoormuse vähendamise ja reeglite lihtsustamisega, teised aga kaotasid kõrgemate maksumäärade ja keerukamate maksumehhanismide tõttu positsioone.
- Austria viis lõpule ettevõtte tulumaksumäära kavandatud vähendamise 23%-le ja tõusis 17. kohalt 15. kohale.
- Kanada alustas kapitaliinvesteeringute täieliku kohese kuludesse kandmise järkjärgulist kaotamist ja kehtestas digiteenuste maksu (DST). Samuti tõsteti kapitalikasumi maksumäära. Nende muudatuste tõttu langes Kanada 15. kohalt 17. kohale.
- Tšehhi langes 5. kohalt 7. kohale pärast seda, kui tühistas teatud seadmekategooriate kiirendatud amortisatsiooni ning tõstis ettevõtte tulumaksumäära 19%-lt 21%-le.
- Saksamaa seevastu taastas teatud põhivarade kiirendatud amortisatsiooni ja leevendas kahjumi edasikandmise piiranguid, parandades oma positsiooni 18. kohalt 16. kohale.
- Sloveenia tõstis ettevõtte tulumaksumäära 19%-lt 22%-le ja jäi 22. kohale.
- Ühendkuningriik kehtestas teatud põhivarade täieliku kohese kuludesse kandmise korra ja tõusis 31. kohalt 30. kohale.
- Ameerika Ühendriigid jätkavad seadmete 100% lisamortisatsiooni järkjärgulist vähendamist (praegu 60%). USA positsioon piiriüleste reeglite valdkonnas aga paranes, sest teised riigid võtsid kasutusele uued ülemaailmse miinimummaksu reeglid (Pillar Two). Kokkuvõttes tõusis USA 23. kohalt 18. kohale.
OECD riikide maksusüsteemides tehtud muudatused näitavad, et isegi väikesed kohandused võivad märkimisväärselt mõjutada nende atraktiivsust ettevõtete ja investorite silmis. Edukad reformid, nagu Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides, näitavad, et paindlikkus ja ülemaailmsete suundumustega kohanemine võivad parandada kohta edetabelis. Samal ajal võivad maksumäärade tõstmine ja soodustuste kaotamine, nagu Tšehhis ja Sloveenias, vähendada konkurentsivõimet.
Maksuvabad reinvesteeringud: Eesti edu saladus
2024. aasta aruande kohaselt säilitab Eesti esikoha tänu oma maksusüsteemi eripäradele, eelkõige ettevõtete maksustamise käsitlusele, mille kohaselt on reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba. Kuigi Eesti ettevõtte tulumaksumäär on 22%, maksustatakse kasumit alles siis, kui see tegelikult dividendidena välja makstakse. Reinvesteeritud kasumit ei maksustata.
Eestis on füüsilise isiku tulumaksumäär 22%, kuid maksuvaba tulu kohanduste tõttu sisaldab süsteem progressiivset elementi: väiksema sissetulekuga elanikud on praktikas maksust vabastatud, samal ajal kui suurema sissetulekuga inimesed kaotavad maksuvaba tulu ja maksavad rohkem.
Eesti maksusüsteem: minimaalne koormus ettevõtetele
Eesti süsteemis ei maksustata hooneid ega rajatisi kinnisvaramaksuga; maksustatakse üksnes maad, mis vähendab kinnisvaraomanike koormust. Lisaks ei maksustata Eestis väljaspool Eestit teenitud kasumit, mis hõlbustab märkimisväärselt rahvusvahelise äritegevuse laiendamist.
Selle tulemusena on Eesti 2024. aastal 38 OECD liikmesriigi seas üheteistkümnendat korda järjest esikohal. Eestile järgnevad Läti, Uus-Meremaa, Šveits ja Leedu. Colombia on endiselt viimasel kohal ning indeksi alumisse ossa kuuluvad ka Itaalia, Portugal, Prantsusmaa ja Island.
Tähelepanuväärne on see, et edetabeli lõpus olevate riikide madala koha peamised põhjused on kas kõrged üldised ettevõtte tulumaksumäärad või ülemäära keerukad süsteemid, kus on arvukalt maksuvabastusi ja maksukrediite ning vara ja kapitali maksustatakse liigselt.
Ettevõtete maksustamine
Ettevõtete maksustamise hindamisel võetakse indeksis arvesse nii ettevõtte tulumaksu nominaalmäära kui ka kulude mahaarvamise mehhanismide kvaliteeti (st kui kiiresti ja täielikult saavad ettevõtted kapitaliinvesteeringuid maha arvata). Samuti arvestatakse erisoodustusi ja süsteemi keerukust, sealhulgas patenditulu erirežiime, R&D stiimuleid, digimakse, mitut maksuastet, lisamakse ja muud.
Kus on OECD kõrgeimad ettevõtte tulumaksumäärad?
OECD riikides on ettevõtte tulumaksu keskmine kombineeritud määr 23,9%. Kõrgeim on see Colombias (35%) ja madalaim Ungaris (9%), millele järgnevad Iirimaa (12,5%) ja Leedu (15%). Teiste märkimisväärselt kõrge määraga riikide hulka kuuluvad Portugal (31,5%) ning Austraalia, Costa Rica ja Mehhiko, kus kõigis on määr 30%.
Ettevõtte tulumaksu nimetatakse sageli üheks kõige mõjukamaks investeeringute taset ja majanduskasvu mõjutavaks teguriks. OECD analüüsi kohaselt takistavad arengut kõige enam ettevõtlusmaksud, füüsilise isiku tulumaksul on mõõdukas negatiivne mõju ning varamaksud mõjutavad majanduskasvu kõige vähem.
Eraisikute maksud
Füüsilise isiku tulumaksu hindamisel mõõdetakse indeksis järgmist:
- töötulule kohaldatavad määrad
- progressiivsus (sealhulgas sissetuleku piirmäär, millest alates kohaldatakse kõrgeimat määra)
- piir- ja keskmise maksumäära suhe
- keerukus (lisamaksud, sotsiaalmaksed jne)
- dividendide ja kapitalikasumi maksustamine ehk see, mil määral maksustatakse ettevõtte tulu kaks korda
Kõrged piirmaksumäärad tekitavad tavaliselt suuremaid moonutusi. Näiteks märgitakse aruandes, et Sloveenia efektiivne piirmaksumäär võib ulatuda 67,5%-ni, samas kui Eestis on see vaid 21,6%. Samuti on oluline arvestada, millisest sissetulekutasemest alates kohaldatakse kõrgeimat maksuastet ning kuidas üldine maksupoliitika täiendavat töötamist soodustab või piirab.
Kuidas mõjutab sissetuleku tase maksukoormust?
Käibemaks (VAT) on paljude valitsuste jaoks üks stabiilsemaid tuluallikaid. Peamised tegurid on käibemaksumäär (mis jääb OECD riikides tavaliselt ligikaudu 10% ja 27% vahele) ning maksubaasi laius (maksustatava lõpptarbimise osakaal). Mida laiem on baas, seda vähem esineb moonutusi. Näiteks on Uus-Meremaal üks laiemaid käibemaksubaase ja suhteliselt madal maksumäär (15%), mistõttu saavutab riik selles kategoorias kõrge tulemuse. Seevastu Itaalias kehtib 22% käibemaksumäär, kuid maksubaas on üks kitsamaid, mis vähendab riigi tulemust.
Varamaksud ja piiriülene maksustamine
See kategooria hõlmab varamakse – sealhulgas seda, kuidas määratakse kinnisvaramaksu baas (maa, hooned või vara koguväärtus) – ning pärandi-, kinke-, vara- ja finantstehingute makse.
Süsteemid, milles maksustatakse ainult maad (nagu Eestis) ja täiendavaid kapitalipõhiseid makse ei kehtestata, on üldjuhul neutraalsemad. Mitme varamaksuga riikides (nagu Itaalia ja Colombia) on varade kogukoormus suurem, mis vähendab nende maksusüsteemide konkurentsivõimet.
Territoriaalsuse põhimõte: suure konkurentsivõime võti
Piiriülese maksustamise tavad mõjutavad samuti riigi kohta konkurentsivõime edetabelis. Peamised aspektid hõlmavad välisriigist saadud tulu maksustamise käsitlust (ülemaailmne või territoriaalne), dividendide, intresside ja litsentsitasude kinnipidamismäärasid ning maksulepingute ja maksude vältimise vastaste reeglite ulatust. Territoriaalse käsitluse ja suhteliselt madalate või nullmääraga kinnipidamismaksudega riigid saavutavad tavaliselt parema tulemuse. Täiendavad lisamaksud ja ülemaailmse miinimummaksu nõuded võivad süsteemi keerukamaks muuta. Edetabelikohti mõjutab ka ülemaailmse miinimummaksu reeglite, sealhulgas „riigisiseste“ lisamaksude kasutuselevõtt.
Eesti: vaieldamatu liider
Eesti on olnud ITCI-s esikohal üksteist aastat järjest tänu neljale peamisele tegurile:
- Jaotatud kasumi ettevõtte tulumaks. Nominaalmäär on 22%, kuid seda kohaldatakse ainult dividendidele. Reinvesteeritud kasumit ei maksustata, mis annab ettevõtetele kapitaliinvesteeringute haldamisel suurema paindlikkuse.
- Ühtne 22% füüsilise isiku tulumaksumäär. Ühtne määr lihtsustab maksusüsteemi ja vähendab moonutusi. Dividendid, mida on ettevõtte tasandil juba maksustatud, maksustatakse eraisiku tasandil minimaalselt või üldse mitte.
- Kinnisvaramaksu kohaldatakse ainult maale. Omanikud ei maksa maksu hoonete endi pealt, mis hoiab ära topeltmaksustamise ning soodustab ehitamist ja kinnisvara parendamist.
- Välisriigis teenitud kasumi territoriaalne maksusüsteem. Eesti ettevõtted ei maksa üldjuhul välismaal teenitud tulult Eestis maksu (teatud põhitingimuste täitmisel), mis lihtsustab rahvusvahelist laienemist.
Tänu neile omadustele saavutab Eesti suurepäraseid tulemusi ettevõtete maksustamise, füüsilise isiku tulumaksu ja varamaksude valdkonnas. Isegi rahvusvaheliste maksureeglite muutudes, näiteks ülemaailmsete miinimummaksude kasutuselevõtuga, jääb Eesti ettevõtluse ja investeeringute jaoks üheks atraktiivsemaks jurisdiktsiooniks.
Eesti Firma osutab õigus- ja konsultatsiooniteenuseid erinevatel turgudel, sealhulgas digitaalsete varade valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Iga kliendi ainulaadseid vajadusi arvestades pakub Eesti Firma nõustamist ja selgitusi kõigis Eesti ja Leedu maksusüsteemide ning kehtivate EL-i õigusnormidega seotud küsimustes.
Lihtsus ja läbipaistvus: ITCI-s edu saavutamise võti
Eesti eeskuju on võrdlusaluseks riikidele, kes soovivad reformida ettevõtete ja eraisikute maksustamist. Läti (2. koht) on juba kasutusele võtnud sarnase „jaotatud kasumi maksu“. Edetabeli tipus olevate riikide, nagu Eesti, Läti, Uus-Meremaa ja Šveits, kogemus rõhutab, et määrava tähtsusega pole mitte ainult madalad nominaalmäärad, vaid ka lihtsad ja läbipaistvad maksustruktuurid. Majanduse kriisidest taastudes ja ülemaailmsete reformidega kohanedes peavad riigid tasakaalustama kapitali, talentide ja ettevõtlikkuse pärast konkureerimise vajaduse piisava avaliku sektori tulu tagamisega.
Erinevaid jurisdiktsioone hindavatele ettevõtetele ja investoritele pakub ITCI väärtuslikku teavet pikaajaliste kulude ja regulatiivsete riskide kohta. Selles kontekstis on Eesti investeeringute jaoks endiselt väga atraktiivne, suuresti tänu oma ebatavalisele, kuid väga tõhusale ettevõtete maksustamise mudelile.
