Eriotstarbeline ettevõte (SPV) on äriühing, mis luuakse ühe kindla eesmärgi täitmiseks: ühe vara hoidmiseks, ühe projekti elluviimiseks või ühe tehingu tegemiseks, hoides seda omanike muust tegevusest eraldatuna. Investorid kasutavad SPV-sid raha koondamiseks ühte tehingusse, arendajad iga projekti riskide hoidmiseks eraldi äriühingus ning ostjad sihtettevõtete omandamiseks ilma ülejäänud kontserni ohtu seadmata.
Eesti õiguses puudub SPV jaoks eraldi äriühinguvorm ja selle järele pole ka vajadust — tavaline osaühing (OÜ), sama juriidiline isik, mille asutame igal nädalal oma ettevõtte Eestis registreerimise teenuse kaudu, täidab selle ülesande täielikult. Eesti OÜ muudab SPV-na erakordselt sobivaks kombinatsioon, mida vähesed jurisdiktsioonid ühe paketina pakuvad: täielikult digitaalne halduskeskkond, ettevõttesse jäetud kasumi maksuvabadus, väikesed tegevuskulud ning — paljude struktuuride puhul otsustava tähtsusega — võimalus osta ja müüa SPV-d ennast ilma notarita, kui ettevõte on algusest peale õigesti asutatud.
Viimane asjaolu määrab, kuidas tuleks SPV Eestis asutada, mistõttu tasub seda kohe alguses rõhutada: OÜ, mille põhikirjas on loobutud notariaalse vormi nõudest ning mille osakapital on vähemalt €10,000 ja täielikult sisse makstud, võib oma osi võõrandada lihtkirjalikus vormis — praktikas kõikjal maailmas sõlmitava digitaalselt allkirjastatud lepinguga. Ettevõtte puhul, mille kogu eesmärk on olla ostetav, müüdav või sündikaadi kaudu rahastatav, muudab see notariaalse tehingu lõpetamise lihtsaks allkirjade vahetamiseks. Korralduslikke üksikasju käsitletakse põhjalikult allpool.
SPV levinud kasutusviisid Eestis
Kinnisvaratehingud. Klassikaline struktuur: üks kinnisasi, üks ettevõte. Eesti kinnisvara otsemüük tuleb notariaalselt tõestada ja sellega kaasnevad vara enda võõrandamise formaalsused. Kui kinnisasi kuulub kinnisvara-SPV-le, struktureeritakse väljumine osade müügina — kinnisvara asemel müüakse ettevõte —, mistõttu vara omanik ei muutu, vaid võõrandatakse selle kohal olevad osad. Kui SPV asutati põhikirjas sisalduva notariaalse vormi nõudest loobumisega, ei ole ka selleks osade võõrandamiseks notarit vaja. Ettevõte eraldab ühtlasi kinnisvara rahastamise ja kohustused omaniku muudest varadest, mida ühte vara rahastavad laenuandjad üldjuhul niikuinii nõuavad.
Investeerimissündikaadid ja riskikapitalitehingud. Äriinglite sündikaadid ja ühisinvesteeringud kasutavad investeerimis-SPV-d, et koondada investorid sihtettevõtte kapitalisatsioonitabelis üheks reaks. Juhtinvestor peab läbirääkimisi ühe korra, sihtettevõte suhtleb ühe osanikuga ning üksikinvestoritele kuuluvad SPV osad. Just siin on vabavormiline osade võõrandamine kõige olulisem: investorid liituvad, väljuvad ja vahetuvad ettevõtte tegutsemisaja jooksul ning struktuur, mis nõuaks iga liikumise jaoks notariaalakti, oleks tosinas riigis asuvate osalejatega sündikaadi jaoks ebapraktiline.
Omandamisettevõtted. M&A tehingus omandab spetsiaalselt loodud omandamis-SPV (BidCo) sihtettevõtte, kannab omandamisvõlga ja eraldab tehingu ostja olemasolevast kontsernist. Eesti äriühingute maksustamise mudel töötab siin ettevõtte kasuks: SPV ei maksa kogutud kasumilt maksu, mistõttu saab sihtettevõttest ülespoole liikuvat raha kasutada võla teenindamiseks või järgmise omandamise rahastamiseks ilma vahepealse iga-aastase maksukohustuseta — toimemehhanism on sama mis Eesti valdusettevõtte puhul, kuid seda rakendatakse ühele tehingule.
Ühisettevõtted. Kui eri riikidest pärit partnerid midagi koos rajavad, ei soovi tavaliselt kumbki, et ühine juriidiline isik asuks teise koduriigi jurisdiktsioonis. Eestis asutatud ühisettevõte annab mõlemale poolele neutraalse EL-is asuva ettevõtte, mille põhikiri on piisavalt paindlik partnerite kokkuleppe vormistamiseks — erinevad õiguste liigid, võõrandamispiirangud ja väljumismehhanismid —, samas kui osanike lepingud jäävad elektrooniliselt allkirjastatavateks vabavormilisteks dokumentideks.
Vara kaitsmine ja projektiriski eraldamine. Kolme projekti ühe ettevõtte kaudu ellu viiv arendaja seab iga projekti ohtu kahe ülejäänud ebaõnnestumise tõttu. Iga projekti paigutamine eraldi SPV-sse piirab seda riski: ühe projekti võlausaldajad pääsevad ligi ainult selle projekti varadele. Sama loogika kehtib mis tahes väärtusliku üksikvara puhul — näiteks äritegevusega ettevõttele litsentsitud intellektuaalomand või kontserni ettevõttele renditud seadmed —, kus omandi eraldamine tegevusest annab varale kaitsekihi, mida üksnes äritegevusega tegelev ettevõte pakkuda ei saa. Eesti OÜ väikesed tegevuskulud muudavad põhimõtte „üks ettevõte iga vara kohta“ pelga eesmärgi asemel rahaliselt teostatavaks.
Miks asutada SPV Eestis, mitte tavapärastes jurisdiktsioonides?
Tehingute SPV-d on traditsiooniliselt koondunud Delaware’i, Luksemburgi, Madalmaadesse või offshore-keskustesse. Järgnevalt võrdleme Eesti SPV-d kahe kõige levinuma alternatiiviga:
| Eesti (OÜ) | Delaware (LLC / Corp) | Luksemburg (S.à r.l.) | |
|---|---|---|---|
| Jaotamata kasumi maks | 0% — maksukohustus tekib alles jaotamisel | Äriühingutele 21% föderaalmaks; LLC-de kasum omistatakse omanikele, millega kaasnevad USA deklareerimiskohustused | Äriühingu tulumaksu kogumäär ligikaudu 24%, arvestades erandeid, millel on oma kohaldumistingimused |
| Kohustuslikud aastakulud | Riigilõivud puuduvad; majandusaasta aruanne esitatakse veebis | Frantsiisimaks ja registreeritud esindaja tasud | Minimaalne netovaramaks ja registrijärgse asukoha teenuse tasud |
| Asutamine | Täielikult kaugteel ja digitaalselt | Kiire, registreeritud esindaja kaudu | Nõutav notariaalakt |
| Osade võõrandamine | Notarit pole vaja, kui osakapital on vähemalt €10,000 ja põhikirjas on vorminõudest loobutud | Lepingu alusel, notarita | Võimalik lihtkirjaliku lepinguga, kuid osade võõrandamiseks kolmandatele isikutele on vaja osanike heakskiitu ja registrikannete tegemist |
| Jooksev haldus | Kõik allkirjastatakse elektrooniliselt kõikjalt maailmast | Suures osas kaugteel | Praktikas eeldatakse kohalikku sisulist kohalolekut ja registrijärgse asukoha teenust |
| EL-i ühtse turu juriidiline isik | Jah | Ei | Jah |
Delaware on endiselt ületamatu tehingutes, mille investorid on ameeriklased ja eeldavad USA dokumentatsiooni; Luksemburg säilitab oma koha struktureeritud finantseerimise kõrgemas segmendis. Kõige muu puhul — Euroopa vara, rahvusvaheline investorite ring, ettevõte, mille kulud peavad oma ainsat tehingut oodates väikesed püsima — teeb Eesti OÜ sama töö ära väiksema bürokraatiaga. Lisaks on üks tegur, mida ükski tabel ei kajasta: offshore-ettevõtete suhtes ettevaatlikuks muutunud pangad, sihtettevõtted ja kaasinvestorid suhtuvad kliendiks võtmise ja hoolsusmeetmete rakendamise käigus läbipaistva avaliku registriga EL-i maismaaettevõttesse hoopis teisiti.
Osade võõrandamine ilma notarita: kuidas Eesti OÜ seda võimaldab?
Vaikimisi nõuab Eesti OÜ osa käsutamine notariaalset tõestamist. Alates 1. augustil 2020 jõustunud äriseadustiku muudatustest võib osaühing sellest nõudest täielikult loobuda. Loobumist reguleerivad kolm tingimust:
| Tingimus | Üksikasjad |
|---|---|
| Osakapital vähemalt €10,000 | Ja täielikult sisse makstud — sissemaksmata või minimaalse osakapitaliga ettevõte tingimustele ei vasta |
| Loobumine põhikirjas | Põhikirjas peab olema sõnaselgelt sätestatud, et osade käsutamisele ei kohaldata notariaalse vormi nõuet |
| Hilisemal kehtestamisel ühehäälsus | Olemasolev ettevõte peab loobumissätte lisamiseks muutma põhikirja kõigi osanike nõusolekul |
Kui loobumine on registrisse kantud, kehtib osa võõrandamine või pantimine mis tahes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellele nõudele vastab kvalifitseeritud e-allkirjadega allkirjastatud müügileping, nagu ka tavaline kirjalik leping. Seejärel peab juhatus osanike nimekirja ja teavitab muudatustest viivitamata äriregistrit, et avalikud andmed püsiksid ajakohased ka ilma notari osaluseta.
SPV kavandamisel tuleneb sellest kaks praktilist järeldust:
Lisage loobumissäte põhikirja juba asutamisel. Selle hilisem lisamine nõuab kõigi osanike nõusolekut ja põhikirja muutmist — ühe asutaja puhul lihtne, kuid potentsiaalselt võimatu, kui registrisse on kantud kahekümnest investorist koosnev sündikaat. Müügiks või sündikaadi kaudu rahastamiseks mõeldud SPV tuleks asutada €10,000 sissemakstud osakapitaliga ja põhikirjas juba sisalduva loobumissättega. Äriseadustik ei näe enam ette märkimisväärset miinimumkapitali ning paljude ettevõtete puhul on sümboolne summa õige valik; SPV teadlik kapitaliseerimine €10,000 ulatuses annab aga vorminõude erandi ja on tavaliselt seda väärt.
Välisriikide pooled viivad tehingu lõpule kaugteel. Loobumissätte puudumisel tähendab välismaiseid ostjaid hõlmav osade müügitehing kohtumist Eesti notariga — isiklikult või kaugtõestamise teel videokõne vahendusel koos sellest tulenevate isikusamasuse tuvastamise ja keelekorralduse küsimustega. Loobumissätte olemasolul allkirjastatakse tehingu lõpetamise dokumendid seal, kus pooled parasjagu viibivad. Piiriüleste sündikaatide ja rahvusvaheliste M&A tehingute puhul on see sageli otsustav tegur ettevõtte asutamisjurisdiktsiooni valikul.
Teine võimalus sama tulemuse saavutamiseks on osade registreerimine Eesti väärtpaberite registris (Nasdaq CSD), mille järel toimuvad võõrandamised notariaalaktide asemel väärtpaberikontode kaudu. See lahendus sobib ettevõtetele, kus eeldatakse sagedasi standardiseeritud võõrandamisi; enamiku SPV-de jaoks on põhikirjapõhine loobumine lihtsam ja sellega ei kaasne registri jooksvaid kulusid.
Praktiline näide: Eesti sündikaadi-SPV arvudes
Juhtinvestor koondab seitsmest riigist viisteist investorit, et investeerida €600,000 Saksamaa iduettevõtte A-seeria rahastamisvooru. Eesti OÜ asutatakse €10,000 osakapitali ja põhikirjas sisalduva notariaalse vormi nõudest loobumisega; investorid märgivad osasid proportsionaalselt oma investeerimiskohustustega ning tasuvad ülejäänud osa €600,000-st ülekursina. Keegi ei pea reisima — asutamisdokumendid, märkimisdokumendid ja osanike leping allkirjastatakse elektrooniliselt ning sihtettevõtte kapitalisatsioonitabelis kajastub viieteistkümne osaniku asemel üks.
Kaheksateist kuud hiljem vajab üks investor likviidsust ja müüb oma osaluse teisele sündikaadi liikmele. Võõrandamine vormistatakse digitaalselt allkirjastatud lepinguga; juhatus ajakohastab osanike nimekirja ja teavitab samal päeval äriregistrit. Liikumise kulu: dokumendi koostamiseks kuluv aeg. Ilma loobumissätteta tähendaks sama liikumine kahe välisriigi poolega notariaalakti — ning viieteistkümne liikmega ettevõtte kogu tegutsemisaja peale korrutatuna on selline halduskoormus täpselt põhjus, miks sündikaadid valivad jurisdiktsiooni osade võõrandamise korra järgi.
Väljumisel omandatakse sihtettevõte ja SPV saab oma osaluse eest €1.8 miljonit. Laekumisel ei teki Eestis maksukohustust: tulu võib jääda ettevõttesse või rahastada maksuvabalt sündikaadi järgmist tehingut. Kui liikmed otsustavad selle asemel ettevõtte lõpetada ja kogu raha välja maksta, kohaldub äriühingu tulumaks määraga 22/78 — kogu €1.8 miljonilt ligikaudu €396,000, jättes liikmetele enne nende koduriikides maksustamist €1,404,000. Sündikaat otsustab iga tehingu puhul eraldi, kas brutotulu reinvesteerida või jaotada maksujärgne netosumma.
Eesti SPV maksustamine
Eesti SPV ei maksa jaotamata kasumilt äriühingu tulumaksu. Maksukohustus tekib alles kasumi jaotamisel — määraga 22/78 netodividendist — ning Eesti ei pea riigist välja makstavatelt dividendidelt midagi kinni. Kinnisvara-SPV-sse kogunev renditulu või omandamisettevõttesse liikuvad dividendid kasvavad seega brutosummas seni, kuni omanikud otsustavad need välja võtta. Kui SPV-le kuulub teises ettevõttes oluline osalus, võib osaluse maksuvabastus kaotada edastatavate kvalifitseeruvate dividendide puhul isegi jaotamisetapi maksu — üksikasjalikke tingimusi käsitletakse meie artiklis Eesti valdusstruktuuride kohta.
SPV haldamine Eestis: jooksvad kohustused
SPV on tegelik ettevõte, mitte üksnes registrikanne. Ta peab pidama raamatupidamisarvestust ja esitama igal aastal majandusaasta aruande, isegi kui talle kuulub ainult üks vara ja raamatupidamises kajastatakse kolm tehingut. Kui juhatus asub väljaspool Eestit, vajab ettevõte Eestis registreeritud juriidilist aadressi ning juhul, kui ükski juhatuse liige ei ole Eesti resident, määratud kontaktisikut — need on tavapärased küsimused, mis lahendatakse ühe päevaga ja mida hallatakse mõõduka aastatasu eest, kuid tegemist on siiski kohustustega. Pangad ja makseasutused kohaldavad eriotstarbeliste ettevõtete suhtes täielikku AML-kontrolli, mistõttu peaks SPV-st kõrgemal asuv omandiahel olema enne konto avamise taotluse esitamist dokumenteeritud ja selgelt selgitatav. Täielikult välismaalt juhitava Eesti ettevõtte puhul võivad juhtide koduriigis tekkida ka maksuresidentsuse küsimused — see tuleb lahendada struktuuri kavandamise etapis, mitte pärast tehingut.
Kuidas asutada SPV Eestis õigesti?
Enamik Eesti SPV toimimiseks olulisi asjaolusid otsustatakse enne registreerimist: osakapitali suurus, loobumisklausel, põhikirja lisatud võõrandamispiirangud ja väljumismehhanismid ning ettevõtte positsioon omanike ja sihtvara suhtes. Nende valikute õige tegemine alguses maksab vähe, kuid nende parandamine pärast osanike arvu mitmekordistumist on märksa kulukam.
Meie Tallinna juristid struktureerivad ja asutavad Eestis eriotstarbelisi ettevõtteid kinnisvaratehingute, investeerimissündikaatide ja omandamistehingute jaoks — asutamine ise toimub meie ettevõtte Eestis asutamise teenuse kaudu ning meie raamatupidamismeeskond tagab ettevõtte nõuetele vastavuse kogu selle tegutsemisaja vältel. Öelge meile, mida SPV peab tegema, ja koostame põhikirja nii, et väljumine oleks sama lihtne kui sisenemine.
