Mis on kasutustoken? Algajate juhend

Kasutustoken on plokiahelal põhinev krüptovara, mis toimib digitaalse võtmena: hoiad seda, et kasutada projekti pakutavat teenust või toodet. Võrgus olev salvestusruum, mängusisesed esemed, juurdepääs platvormi premium-tasemele — token avab ukse. See ei ole mõeldud rahaks ega investeeringuks.

Euroopa õigus sätestab selle nüüd selgelt. MiCA määrus krüptovaraturgude kohta annab terminile kogu ELis ühe õigusliku tähenduse; see on oluline, sest aastaid oli see turundussilt, mida võis kinnitada millele tahes. Sellel lehel selgitatakse määratlust lihtsas keeles: mis kvalifitseerub, mis mitte ja mida ostja tegelikult saab.

Kasutustokeni õiguslik määratlus

Krüptovaraturgude määruse artikkel 3 määratleb termini kitsalt: kasutustoken on krüptovara, mis on ette nähtud üksnes „juurdepääsu võimaldamiseks selle emitendi pakutavale kaubale või teenusele”. Selle fraasi iga sõna on tähenduslik.

„Üksnes” on kõige rangem osa: token, mis lubab ka tulu või nõuet projekti varale, kuulub teise regulatiivse kategooriasse. „Emitendi pakutav” sulgeb ringi: token toimib emitendi enda tootes, nagu mängusaali žetoon mängusaalis.

Kuidas kasutustokenid toimivad: viis põhiomadust

Praktikas esineb ehtsatel kasutustokenitel korraga viis tunnust. Kui üks neist puudub, on token tavaliselt midagi muud, millele on see silt külge pandud.

• See ostab juurdepääsu, mitte omandiõigust. Tokeni hoidmine annab õiguse toodet kasutada. See ei anna osalust ega hääleõigust ettevõttes.
• See lunastatakse emitendi juures. Kaup või teenus tuleb tokeni emiteerinud projektilt, mistõttu jääb see suletud ringi ega ringle üldotstarbelise rahana.
• See ei luba finantstulu. Ei dividende, intressi ega kasumiosa. Hinna hilisem muutus ei kuulu pakkumise juurde.
• See ei ole loodud stabiilset väärtust hoidma. Erinevalt stabiilrahast ei hoita reservi, et hoida hinda valuuta lähedal. Selle väärtus sõltub sellest, kui kasulik teenus tegelikult osutub.
• See on asendatav. Üks token on teisega vahetatav nagu kaks piletit samale seansile.

Kasutustoken vs. väärtpaberitoken ja stabiilrahad

MiCA jaotab krüptovara mõnda kategooriasse — stabiilrahad, finantsnõuet sisaldavad tokenid ja kõik muu — ning kohaldatavad reeglid sõltuvad sellest, millisesse kategooriasse token kuulub. Kõrvuti vaadates on piirid lihtsamini mõistetavad.

Projektide jaoks on probleemne rida väärtpaberitoken. Kõik, mis käitub nagu aktsia või võlakiri, kuulub hoopis ELi finantsinstrumentide reeglite alla. Järelevalveasutused vaatavad tokeni tegelikku funktsiooni, mitte veebisaidil kasutatud nimetust.

Kas NFT-d on kasutustokenid?

Tõeliselt unikaalsed ja mitteasendatavad krüptovarad jäävad MiCA kohaldamisalast välja, kuid erand on kitsam, kui esmapilgul paistab. Iga eseme eraldi tunnusega märgistamisest ei piisa ning suure seeria või kollektsiooni väljaandmine viitab asendatavusele. Kui iga ese avab sama teenuse, on see funktsionaalselt kasutustoken.

Mida tokeni emitendid peavad valges raamatus avaldama

Kasutustokenitega kaasnevad stabiilrahadest leebemad kohustused, kuid „leebem” ei tähenda „puuduvad”. Kui korraldate ELis tokenimüüki või taotlete kauplemisele võtmist, kehtib lühike loetelu kohustusi.

• Olge tegelik ja tuvastatav üksus. Avaliku pakkumise peab tegema juriidiline isik, mitte anonüümne konto.
• Avaldage krüptovara valge raamat. See on peamine avalikustamisdokument: mis projekt see on, kes selle taga on, millised õigused token annab, kui palju tokeneid on ja millised on riskid. See peab sisaldama lihtsas keeles kokkuvõtet ning selget märget, et ükski asutus pole seda heaks kiitnud.
• Teavitage järelevalveasutust, seejärel avaldage. Valge raamat esitatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ja avaldatakse emitendi veebisaidil. Erinevalt aktsiaprospektist see üldjuhul registreeritakse, mitte ei saa eelnevat heakskiitu.
• Turundage ausalt. Emitendid peavad tegutsema õiglaselt ja professionaalselt, hoidma reklaammaterjalid valge raamatuga kooskõlas, juhtima huvide konflikte ja tagama oma süsteemide turvalisuse.

Millal valget raamatut ei nõuta

MiCA tõmbab siin kaks piiri, millel on erinev mõju. Mõni pakkumine on lihtsalt liiga väike või liiga piiratud, et paberimajandus oleks põhjendatud — ostjaid on väga vähe, kogutav summa tagasihoidlik või pakkumine on avatud vaid kutselistele investoritele. Neil juhtudel valget raamatut ei nõuta, kuid ülejäänu jääb alles: pakkuja peab endiselt olema juriidiline isik ning käituma ja turundama ausalt.

Teine piir läheb kaugemale ja jätab pakkumise sellest MiCA osast täielikult välja. See hõlmab tasuta jagatavaid tokeneid, tehingute valideerimise eest preemiaks loodud tokeneid, vaid piiratud kaupmeeste võrgustikus kasutatavaid tokeneid ning — just sellele kategooriale suunatud erandit — tokenit, mis annab juurdepääsu juba olemasolevale ja toimivale kaubale või teenusele. Põhjendus on, et ostjad saavad toodet ise hinnata.

Kaks erandit. Kui teatate kavatsusest taotleda kauplemisele võtmist, kaovad kõik erandid. Kui teenus on alles lubadus, erandit ei kohaldata: valge raamat on endiselt kohustuslik ja pakkumine ei tohi kesta üle kaheteistkümne kuu. Praktiline rakendamine on Euroopa väärtpaberijärelevalve ja riiklike järelevalveasutuste ülesanne.

Ostjakaitse ja taganemisõigus

Valge raamat on peamine kaitse, sest see sunnib emitenti kirja panema, mida token teeb ja mis võib valesti minna. MiCA lisab jaeinvestorist hoidjatele taganemisõiguse: kui ostate otse pakkujalt, on teil üldjuhul neliteist kalendripäeva aega meelt muuta, tasuta ja põhjust esitamata. Õigus lõpeb, kui token võetakse kauplemisele või kui tähtajaline märkimisperiood on suletud.

Ükski reegel ei kaitse selle eest, et projekt ei ehita lubatut valmis. Token on nõue tulevasele kasulikkusele; kui teenust kunagi ei tule, pole midagi avada.

Kasutustokenite näited praktikas

Kui žargoon kõrvale jätta, on muster tuttav. Tüüpilised kasutustokenite kasutusjuhud on:

• Hajutatud salvestusvõrk, kus tokeniga makstakse failide võrgus hoidmise eest.
• Mäng, kus mängijad kulutavad tokeneid mängusisestele esemetele, tasemetele või tellimusele.
• Tarkvarateenus, kus kasutust mõõdetakse tokenites, mitte kuutasuga.

Börsitokenid on keeruline juhtum. Paljud annavad soodustust tasudelt, mis on klassikaline kasutusotstarve, samal ajal kui mõnel on juhtimis- või kasumiga seotud tunnused, mis sarnanevad rohkem omandiõigusega. Just selliste hübriidide puhul hägustuvad selged kategooriad.

Miks tokeni liigitus on oluline

Krüptoprojekti jaoks määrab liigitus, milline reeglistik kohaldub. Ostja jaoks kujundab see õiged ootused: see sarnaneb rohkem teenuse eest ettemaksmise kui ettevõttesse investeerimisega. See, mida hoiate, on väärtuslik üksnes juhul, kui teenust tasub kasutada.

Korduma kippuvad küsimused