Mis on varapõhine token (ART)?

Stabiilne krüptomünt on vaid nii stabiilne, kui stabiilne on selle tagatis. Euroopa õigus jagab need tokenid tagatise liigi järgi nüüd kahte kategooriasse ning neist laiem on varapõhine token, mida peaaegu alati lühendatakse kujul ART.

See leht selgitab mõistet neile, kes puutuvad sellega esimest korda kokku: mis on ART, kuidas see erineb teisest stabiilse krüptomündi liigist, mis võib seda tagada ning mida peab emitent enne EL-is müümist tegema.

Varapõhine token: lihtne määratlus

Varapõhine token on krüptovara, mis püüab hoida stabiilset väärtust, viidates millelegi muule kui ühele ametlikule valuutale — valuutakorvile, kaubale nagu kuld, ühele või mitmele muule krüptovarale, õigusele või nende mis tahes kombinatsioonile.

Krüptovaraturgude määruse, lühendatult MiCA, sõnastuses on ART krüptovara, mis ei ole e-raha token — EMT — ning mille eesmärk on hoida stabiilset väärtust, viidates muule väärtusele või õigusele või nende mitme kombinatsioonile, sealhulgas ametlikele valuutadele. Igapäevakeeles nimetatakse seda varaga tagatud stabiilseks krüptomündiks.

Kolm liigituse määravat küsimust

• Kas see on krüptovara? See peab olema salvestatud ja ülekantav hajusraamatu tehnoloogia abil.
• Kas see lubab stabiilsust? Token, mis seda ei väida, on lihtsalt kõikuv krüptovara ega kuulu kumbagi stabiilse krüptomündi kategooriasse.
• Millele see viitab? Üks ametlik valuuta tähendab EMT-d. Kõik muu tähendab ART-d.

ART määratletakse eitavalt: selle alla kuulub kõik, mis lubab stabiilsust ega ole e-raha token. Üks juhtum jääb aga mõlemast kategooriast täielikult välja. Finantsinstrumendiks kvalifitseeruv token — näiteks tokeniseeritud aktsia või võlakiri — kuulub MiCA asemel väärtpaberiõiguse alla.

ART vs EMT: kus jookseb piir

Need kaks on sugulased, mitte vastandid. Mõlemad lubavad stabiilset väärtust, mõlemad on reguleeritud ning mõlemad annavad omanikele lunastamisnõude. Neid eristab ainult viide ning sellest tuleneb kõik muu.

Kuna varapõhine token võib olla seotud peaaegu ükskõik millega, lahendab selle reeglistik keerulisema probleemi: kuidas tõendada, et mitmekesise varakogumi väärtus vastab tokeni lubadusele. Ühe valuuta juhtum on lihtsam ning sellele kehtivad eraldi e-raha tokenite reeglid.

Mis tokenit tagab: valuutakorvid, kaubad ja tagatis

Peaaegu kogu kategooria hõlmavad kolm mustrit ning kvalifitseerub ka nende mis tahes kombinatsioon:

• Ametlike valuutade korvid. Token, mis järgib näiteks euro, dollari ja jeeni kaalutud kombinatsiooni. Just sellist üleilmset maksemünti käsitlev ettepanek, mille esitas suur sotsiaalvõrgustik, ajendas reguleerijaid seda kategooriat looma.
• Kaubad. Kaubaga tagatud tokenid on kõige tavalisem tegelik näide: kullaga tagatud token esindab hoidlas olevat kindlat metallikogust ning järgib selle hinda.
• Muud krüptovarad. Tagatiseks võib olla muude krüptovarade kogum, mis on tavaliselt ületagatud, et puhver neelaks nende hinnakõikumised.

Miks MiCA lõi eraldi stabiilse krüptomündi kategooria

Üks-ühele euroga seotud token sarnanes alati e-rahaga ning olemasolev õigus võis seda hõlmata. Viie valuuta ja kullakangiga seotud token ei sarnanenud aga millegi konkreetsega. MiCA raamistik täidab selle lünga. Eelnõu taga oli kolm muret:

• Kõrvalepõikamise võimalus. Ilma selle kategooriata võinuks emitent e-raha reeglitest mööda hiilida, lisades seotusele teise valuuta.
• Võimalik ulatus. Sadade miljonite inimesteni jõudev korviga tagatud token jääks maksesüsteemi ja fondi vahele, ilma et teda järelevalvataks kummana neist.
• Massilise lunastamise oht. Stabiilsed krüptomündid ebaõnnestuvad usalduse kadumisel ja siis, kui kõik soovivad korraga lunastada. Reeglid muudavad selle vähem tõenäoliseks ning juhtumise korral korrapärasemaks.

Emitendi kohustused: tegevusluba, reservid ja kapital

ART-ga seotud kohustused on raskemad kui enamiku krüptovarade puhul ning kehtivad kogu tokeni eluea jooksul, mitte ainult turuletoomisel.

Kes võib EL-is ART-d emiteerida

ART avalik pakkumine liidus või sellega kauplemisele võtmine eeldab liikmesriigi pädeva asutuse tegevusluba ning taotleja peab olema liidus asutatud juriidiline isik. Tegevusloaga krediidiasutusele kehtib lihtsam kord. Väikesemahuline emiteerimine jääb menetlusest välja — kui ringluses olev keskmine summa püsib jooksva 12 kuu jooksul alla €5 miljoni või tokenit pakutakse vaid kutselistele investoritele —, kuid krüptovara valge raamat tuleb mõlemal juhul avaldada.

Tagatisvarade reserv

Iga emitent peab hoidma ringluses olevaid tokeneid igal ajal katvat reservi. See on emitendi enda varast õiguslikult eraldatud, mistõttu ei konkureeri omanikud ettevõtte ebaõnnestumisel tavaliste võlausaldajatega, ning seda hoiab kvalifitseeritud hoidja. Reserve investeeritava osa võib paigutada ainult väga likviidsetesse instrumentidesse, mille turu-, krediidi- ja kontsentratsioonirisk on minimaalne. Selle koosseisu ja väärtustamist kontrollitakse sõltumatult.

Püsiv lunastamisõigus

Omanikel on emitendi vastu püsiv lunastamisõigus. Taotluse korral maksab emitent välja viidatud varade turuväärtusega võrdse summa või annab need varad üle ega tohi lunastamise eest tasu võtta. Omanikule kuulub nõue emitendi vastu, mitte omandiõigus reservile. See nõue ankurdab ka turuhinda: kui tokeniga kaubeldakse viiteväärtusest madalamal, tasub alusvara lunastamine ja müük ära ning arbitraaž viib hinna tagasi üles.

Oma vahendid, stressitestid ja lõpetamiskavad

Lisaks reservile peab emiteeriv ettevõte hoidma puhvrina oma kapitali — vähemalt €350,000, 2% keskmisest reservist või veerand eelneva aasta püsikuludest, olenevalt sellest, milline summa on suurim. Kui järelevalveasutus peab tokenit riskantseks, võib ta nõuda kuni viiendiku võrra rohkem. Emitendid teevad ka stressiteste, järgivad juhtimis- ja huvide konflikti poliitikaid ning koostavad taastamis- ja lunastamiskavad korrapäraseks tegevuse lõpetamiseks.

Piisavalt suureks kasvav token liigitatakse ümber oluliseks varapõhiseks tokeniks. Järelevalve läheb üle Euroopa Pangandusjärelevalvele, omavahendite alammäär tõuseb 2%-lt 3%-le reservvaradest ning likviidsus- ja aruandluskohustused karmistuvad.

Mida ART omamine praktikas tähendab

Omaniku seisukohast on tegevusloaga ART ja reguleerimata stabiilse krüptomündi vahel kolm erinevust: saate teada, mis tokenit tagab; lunastamine on õigus, mitte teene; ning arvutusi kontrollib keegi muu peale emitendi.

Üht piirangut tasub teada. Kui varapõhist tokenit kasutatakse ühe valuuta piirkonnas palju makseteks — kvartali keskmisena üle ligikaudu miljoni tehingu ja €200 miljoni väärtuses päevas —, peab emitent uue emiteerimise peatama ja esitama kava kasutuse vähendamiseks alla piirmäära. Nii ei saa eraviisiline token ametlikku valuutat märkamatult välja tõrjuda.

Korduma kippuvad küsimused