Eesti päevalehele Postimees antud intervjuus (eesti keeles) ütles Revoluti Euroopa pangandustegevuse juht Kuba Fast 2026. aasta novembris, et ettevõttel on Eestis üle 170 000 kliendi. See on rohkem kui neli korda rohkem kui 40 000, kellest teatati 2021. aastal, kui panga tegevus siin algas. Revolut on selle tulemuse saavutanud tootega, mida inimestele meeldib kasutada. Eesti jaoks nõuab see arv aga pelga õnnitlemise asemel tõsist arutelu.
Toetan täielikult võitlust rahapesuga ning seetõttu teeb mulle muret üks küsimus: mis juhtub siis, kui see võitlus hakkab eemale tõrjuma just neid inimesi ja ettevõtteid, keda see peaks kaitsma?
Miks lahkuvad Eesti pankadest ka seaduskuulekad kliendid
Välispartneritega seaduskuulekale ettevõtjale on konto avamine Leedu või Briti fintech-ettevõttes sageli lihtsam kui Eesti pangale selgitamine, mis on iga ülekande eesmärk. Lisaks on debanking ehk de-risking, mil pank sulgeb konto või keeldub seda avamast. Eesti keskpanga Eesti Panga andmetel sulgesid Eesti pangad 2024. aastal 64 928 kliendi maksekontod. Neist klientidest 14 884 olid ettevõtted ning peaaegu kõik olid registreeritud Eestis, seega ei ole see kaugeltki ainult välisklientide probleem.
Osa sulgemisi toimub kliendi enda valikul, kuid pangad viitavad sageli ka oma riskivalmidusele või ebapiisavale seosele Eestiga, mis tähendab, et omanikud ja suurem osa tegevusest asuvad välismaal. Õigluse huvides ei ole välisseostega väike klient pangale sageli niigi kasumlik, ent iga lisaring AML-kontrolle muudab selle kliendi veel vähem atraktiivseks.
Lahkujad ei ole ainult kliendid, keda pangad peavad kõrge riskiga klientideks. Revoluti sõnul on ligi pooled tema uutest klientidest äsja asutatud ettevõtted ning kui pilt Eestis on sarnane, ei alustagi paljud asutajad Eesti pangast. Ka tavalised inimesed Eestis hoiavad üha sagedamini palka ja igapäevamakseid rakenduses, kus kõik käib paari puudutusega, sest seda soosivad mugavus, väiksemad tasud ja vähem küsimusi.
Kui klient on kord liikunud, võtavad harjumused võimust. Kui palk, tellimused ja arved liiguvad välismaise konto kaudu, on seda klienti väga raske tagasi võita. Hüpoteeklaenud seovad paljusid inimesi endiselt Eesti pankadega, kuid isegi see ankur ei pruugi igavesti pidada: Revolut juba annab Leedus kodulaene ning plaanib lisada teisi riike sammhaaval.
Kontrolli paradoks
ELi ühtse turu vaatenurgast on see tavapärane konkurents. Raha jääb Euroopasse ning Revolut teenindab Eesti kliente oma Leedu panga kaudu, mille üle teeb järelevalvet Euroopa Keskpank. ECB ei ole kaugeltki leebe: pressiteadete kohaselt piiras see 2025. aastal ajutiselt Revoluti võimalust tuua Euroopa Majanduspiirkonnas turule uusi tooteid.
Eesti riigi vaatenurgast on pilt teistsugune. Kontrolli paradoks seisneb selles: mida pealetükkivamaks muutub kontroll kodumaal, seda suurem osa rahast liigub kohtadesse, kus Eesti ametiasutused näevad seda üksnes teise riigi kaudu ja palju aeglasemalt. Maksu- ja Tolliamet, politsei ning Rahapesu Andmebüroo ei saa Leedu pangale lihtsalt korraldada väljavõtte üleandmist ega konto külmutamist; nad peavad suhtlema välismaiste partnerasutuste kaudu. Kiirus on siin oluline: Eesti Rahapesu Andmebüroo juht on kirjeldanud varastatud raha, mis saadeti välismaale ja oli järgmiseks päevaks jaotunud 14 krediidiasutuse kontode vahel. Võime raha nii kiiresti jälitada on osa riigi julgeolekust, mitte ainult maksuküsimus.
Midagi sarnast toimub riigi juurdepääsuga pangakontodele. Eesti parlament võttis 2026. aasta oktoobris vastu muudatused, mis sätestavad, kuidas Maksu- ja Tolliamet ning Rahapesu Andmebüroo võivad konto väljavõtteid taotleda. Ma ei ole põhimõtteliselt selle juurdepääsu vastu, sest uurijad vajavad väljavõtteid. Kuid sellised uudised panevad inimesi oma privaatsuse pärast muretsema ning osa viib oma igapäevase raha välismaale isegi siis, kui neil pole midagi varjata. Mida rohkem seda tehakse, seda vähem jääb vaadata.
Ka ELi-ülesed vahendid ei sulge seda nähtavuslünka. Riiklikud pangakontode registrid tuleb ühendada kogu ELis 2029. aasta juuliks, kuid need näitavad, kus isikul konto on, mitte seda, mis kontol toimub.
Mis võiks suunda muuta
Ka reguleerivad asutused näevad probleemi. Euroopa Pangandusjärelevalve andis 2023. aastal välja põhjendamatu de-risking’u vastased suunised. Kodule lähemal nimetab Eesti, Läti ja Leedu rahapesu andmebüroode ühisuuring üheks teguriks, mis suunab riski vähem reguleeritud sektoritesse, pankade kontode hulgiviisilist sulgemist ilma iga klienti hindamata. Isegi kui kliendid jõuavad välismaal hästi järelevalvatud panka, on tulemus Eesti riigi jaoks sama: ta näeb vähem.
Minu arvates ei ole vastus vähem kontrollida, vaid kontrollida mõistlikumalt. Riskipõhine lähenemine peab toimima praktikas, seega ei tohiks läbipaistva struktuuriga väike eksportiv ettevõte läbida samu takistusi kui ettevõte, mille raha päritolu ei ole selgitatav. Suuri välismaiseid tegijaid võiks samuti julgustada teenindama kohalikke kliente kohalike filiaalide kaudu, mis tooksid kontod kohalike reeglite alla. Revolut teeb seda juba Iirimaal, kus tema klientidel on Iiri IBANid. Riik võiks oma edu mõõta ka selle järgi, kui suurt osa maksevoogudest ta tegelikult näeb, mitte selle järgi, mitu kontrolli ta teeb.
Kui midagi ei muutu, võib viie kuni kümne aasta jooksul välismaale liikuvate rahavoogude ja klientide risk kaaluda üles rahapesuriski, millest oleme harjunud rääkima. Suur osa pingutusest kuluks siis heatahtlike reeglite kõrvalmõjudega tegelemisele. Hea uudis on see, et selleks ei ole vaja uusi asutusi, vaid üksnes teistsugust edukuse mõõdikut.