Lühivastus
Rahapesu tõkestamise nõuded kohustavad iga Teid teenindavat ettevõtet, alates ettevõtteteenuse osutajast ja notarist kuni pangani, koostama ja säilitama Teie kohta oma toimiku. Seadus lubab neil tugineda üksteise tööle, kuid jätab vastutuse sellele, kes tugineb, mistõttu alustab igaüks praktikas nullist ning üks klient saab lõpuks kolm või neli eraldi toimikut. Iga toimik nõuab töötajaid ja tarkvara ning klient maksab nende kõigi eest. Väike osa sellest paberitööst vähendab riski. Enamik sellest on olemas selleks, et toimikut hoidev organisatsioon saaks inspektorile näidata, et ta küsis.
Tegelen nõuete täitmisega iga päev. Eesti Firma on litsentseeritud usaldus- ja äriühinguteenuse osutaja, mis teeb meist kohustatud isiku: ühe ettevõtte, mida kogu ELis suuresti samal kujul kohaldatav rahapesu tõkestamise (AML) õigus kohustab kliente kontrollima ja kahtlasena näivast teatama. Iga klient, kes registreerib meie kaudu ettevõtte, tuvastatakse, kontrollitakse ning temalt küsitakse raha päritolu kohta, ja usun, et seda tuleb teha nõuetekohaselt. Selge taustaga asutaja tuvastamine ning tema kontrollimine sanktsioonide ja poliitiliselt mõjuvõimsate isikute nimekirjade vastu võtab väljaõppinud inimesel umbes 15 kuni 20 minutit. Ülejäänud kliendiks võtmine on sellele veerandtunnile rajatud paberitöö ning sama paberitöö koostatakse seejärel algusest peale uuesti iga teise kohustatud isiku juures, kellega klient kokku puutub.
See ei ole argument „tunne oma klienti” (KYC) kontrollide vastu. See on argument selle kohta, milleks need on muutunud. Kõik ahelas teevad tööd hoolikalt, sest kõik kardavad selle tegemata jätmise tagajärgi, ning kusagil teel sai sellest hirmust eesmärk. Olen jõudnud arvamusele, et toimik on vähem olemas rahapesu tõkestamiseks kui selle tõendamiseks inspektori saabudes, et seda hoidev organisatsioon küsis õigeid küsimusi.
Üks klient, kolm või neli kontrollivooru
Nii näevad välja meie tüüpilise kliendi esimesed kuud: Saksamaalt, Hispaaniast või Türgist pärit asutaja soovib Eesti osaühingut (OÜ) ja toimivat kontot. Järjekord oleks Dublinis või Lissabonis suuresti sama, sest reeglid tulenevad samadest ELi direktiividest; Eesti lisab e-residentidele oma sammu.
- Riik e-residentidele. Asutaja, kes soovib Eesti digi-IDd, taotleb e-Residentsust ning Politsei- ja Piirivalveamet teeb enne kaardi väljastamist taustakontrolli. See ei ole õiguslikus mõttes AML-kontroll, vaid teise seaduse alusel tehtav taustakontroll, kuid küsitakse sama passi ja sama eesmärgi selgitust ning taotleja maksab selle eest riigilõivu.
- Teenuseosutaja. Kontrollime asutaja isikut, tuvastame tegeliku kasusaaja, kontrollime teda sanktsioonide ja PEP-nimekirjade vastu (PEP on poliitiliselt mõjuvõimas isik, kelle avalik ametikoht muudab altkäemaksu riskiks), küsime, millega ettevõte tegelema hakkab ja kust tuleb alustamisraha, ning määrame riskitaseme. See tähendab küsimustikku, dokumentide kogumit ja tavaliselt videokõnet.
- Notar. Eesti digi-IDta asutaja asutab ettevõtte hoopis notari kaudu ning notar on eraldi kohustatud isik samade kohustustega. Meie toimikul ei ole nende büroos kaalu; nad tuvastavad kliendi ja kontrollivad omanikku ise.
- Pank või makseasutus. Konto avaja, pank või fintech, kasutab oma vormi, oma dokumentide nimekirja ja oma intervjuud: äriplaan, eeldatavad mahud, peamised vastaspooled ja raha päritolu — taas. Teine konto, mida paljud meie kliendid vajavad, tähendab sama vooru veel kord.
Sõltuvalt valitud teest läbib asutaja neist kolm või neli ning kontrollimine ei lõpe sellega. Kui klient tasub meie arve, võib meie enda pank küsida, kes maksja on ja mille eest raha makstakse. Ka raamatupidaja, kes hiljem ettevõtet teenindama hakkab, on kohustatud isik. Iga selline organisatsioon peab oma toimikut säilitama vähemalt viis aastat pärast suhte lõppemist, hoidma selle ajakohasena, kaitsma seda isikuandmetena ning selle alusel jälgima, sest igaüks vastutab eraldi selle eest, mida ta hoiab.
Iga vooru eest makstakse eraldi. Meiesugune teenuseosutaja palkab inimesi küsimustikke lugema, dokumente taga ajama, nimesid kontrollima, riskihinnangut koostama ja toimikut seejärel aastaid haldama ning tasu katab selle töö. Notar esitab arve aja eest. Pangad kulutavad ülekaalukalt kõige rohkem; ühe valdkonnauuringu järgi ületas finantskuritegevuse nõuete täitmise kulu ülemaailmses finantssektoris 2022. aastal €270 miljardit. Keegi ei liida neid summasid kokku, sest igaüks paikneb eri eelarves, kuid klient maksab nende kõigi eest tasude ja riigilõivudena ning iga peatuse nõuete täitmise töötajad ei näe kunagi, mida eelmine peatus leidis. Ning nagu ülejäänud ELi reeglistik, on see püsikulu: pank neelab selle alla, tosinast töötajast koosnev teenuseosutaja tunneb seda täiel määral.
Kuidas vormist sai toimik
Kümme aastat tagasi olid kontrollid olemas, kuid need olid vorm, mitte toimik. Konto avamine tähendas passi, allkirja ja mõnda küsimust ning meiesugune teenuseosutaja hoidis õhukest toimikut. Siis tulid skandaalid. EL kirjutas 2015. aastal ja taas 2018. aastal ümber oma rahapesu tõkestamise direktiivi, lisades iga kord kohustatud isikuid ja kohustusi. Eesti sai 2017. aastal uue riikliku seaduse ning 2018. aastal omistas Danske Banki raport Tallinna ühe haru kaudu liikunud mitteresidentide rahale, millest suur osa tunnistati hiljem kahtlaseks, ligikaudu €200 miljardi suuruse summa. Väikesest riigist sai rahapesu sünonüüm.
Danske probleem ei olnud vormide vähesus. Pangal olid mitteresidentidest klientide kohta toimikud, kuid ta eiras seda, mida tema enda seire näitas, ning järelevalveasutused ei vaadanud üht asutust piisavalt põhjalikult. Vastuseks olid siiski kõigile rohkem vorme. Iga pank ja iga järelevalveasutus tegi pärast avalikku häbistamist seda, mida iga organisatsioon teeb: küsis rohkem, säilitas rohkem ega usaldanud kedagi. Minu kogemuse järgi liigub see tsükkel vaid ühes suunas. Järelevalveasutust süüdistatakse skandaalis, mida ta ei suutnud ära hoida, mitte küsimustikus, mille ta laskis kümnel tuhandel ausal kliendil täita. Kohustatud isikut trahvitakse täitmata jäetud välja eest, mitte lisatud välja eest. Lihtsustamisprogramme on Brüsselis ja Tallinnas, kuid kellegi kontroll ei sõltu neist, seega kogunevad küsimused kiiremini, kui neid eemaldatakse.
Seadus lubab jagamist. Praktikas ei jaga keegi
Identiteet on tegelikult juba ühine. Kui e-resident või Eesti elanik logib sisse digitaalse isikutunnistusega, tuginevad kõik pangad ja teenusepakkujad riigi kontrollitud identiteedile. Jagamata jääb aga kõik muu toimikus: kes on omanik, millega ettevõte tegeleb, kust raha pärineb. Ka seadus lubab seda. Nii kehtiv ELi direktiiv kui ka uus ELi rahapesu tõkestamise määrus, mida kohaldatakse alates 2027. aasta juulist, võimaldavad kohustatud isikul tugineda teise kohustatud isiku juba tehtud kliendikontrollile ning uus ELi asutus AMLA peab andma juhised selle kohta, kuidas seda teha. Miks siis pank palub meie kliendil alustada nullist?
Sest vastutus jääb sellele, kes tugineb. Kui meie toimik osutub valeks, määratakse trahv pangale ning panga järelevalveasutus küsib pangalt, mitte meilt, miks ta usaldas ettevõtet, mida ta ei kontrolli. Teise ettevõtte menetluste hindamine maksab rohkem kui kliendile uue vormi saatmine, seega teeb iga asutus sama ratsionaalse valiku. Seadus lubab paberil tugineda ja karistab selle eest praktikas ning kõigi nende mõistlike üksikvalikute summa on pealkirja teater. Toimik ei ole enam tööriist, vaid toode: selle ülesanne on olemas olla, olla täielik ja olla nõudmisel esitatav, et selle hoidja oleks kaitstud.
Ettevõtte asutamine on minu näide, sest see on minu töö, kuid muster läbib kogu majandust. Mis tahes ELi linnas müüdud korter tekitab toimiku kinnisvaramaakleri juures, teise notari juures, kolmanda laenu andvas pangas ja mõnikord neljanda ostja sääste üle kandvas pangas — neli toimikut samade kahe inimese kohta ühe tehingu jaoks, kusjuures ükski neist ei kasuta eelmist. Vahetage Eesti valuutavahetuses sularahas üle €1 000 ning Teie isik tuvastatakse ja registreeritakse ning vahetuspunkt säilitab seda kirjet aastaid tuhandete samasuguste kõrval. Samalaadseid toimikuid hoiavad raamatupidajad, audiitorid, juristid ja väärisesemete kauplejad.
Mis toimikus vähendab riski
Tavapärane toimik, mida pangad ja teenuseosutajad turul uuelt ettevõttelt koguvad, jaguneb minu hinnangul kolme rühma: osa, mis teeb ettevõtte väärkasutamise raskemaks, osa, mis on peamiselt olemas selleks, et hoidja saaks inspektorit rahuldada, ning osa, mis on puhas rituaal. Tabel on minu enda, mitte õiguslik klassifikatsioon ning iga rea kontrollküsimus on lihtne: kas keegi kunagi selle teabe põhjal tegutseb?
| Tavatoimiku osa | Mida see teeb |
|---|---|
| Dokumendi alusel kinnitatud isik koos otse- või videokontrolliga | Vähendab riski. Ettevõttega on seotud tegelik inimene. |
| Tegelik kasusaaja on tuvastatud ja registri alusel kontrollitud | Vähendab riski. Varjatud omand on see, mida rahapesija kõige rohkem vajab. |
| Raha päritolu dokumendid: lepingud, väljavõtted, müügiaktid | Vähendab riski, kui keegi neid loeb. Allkirjastatud kinnitus, et raha on seaduslik, ei lisa dokumentidele midagi. |
| Ettevõtte lihtne kirjeldus: kes kellele ja mille eest maksab | Vähendab riski, kui hoidja jälgib tehinguid selle alusel. Pank teeb seda. Notar või asutamisteenuse osutaja ei näe kunagi tehingut, kuid kogub sama kirjelduse. |
| Sanktsioonide ja PEP-kontroll | Vähendab riski ja on odav, sest seda teeb tarkvara. |
| Eeldatav aastakäive lähima tuhande täpsusega ettevõtte jaoks, mida veel ei eksisteeri | Pangale kasulik seire lähteandmena. Iga teise toimiku hoidja jaoks on see arv, mida keegi enam ei vaata. |
| Kliendi kinnitus, et ta ei ole PEP ja tegutseb enda nimel | Peamiselt inspektori jaoks. Kui klient valetas, nihutab see süü talle; see ei tuvasta midagi. |
| Iga asutuse poolt uuesti kogutud sama kogum | Inspektori jaoks, nagu eespool selgitatud. Iga koopia kaitseb selle hoidjat; teine koopia ei kaitse süsteemi. |
| Perioodiline korduv KYC, täielik ülevaatus iga ühe või kahe aasta järel, kui midagi ei ole muutunud | Inspektori jaoks. See tõendab, et kalendrit järgiti. |
Tabelist tuleneb kaks asja. Esiteks tasub toimik end ära ainult seal, kus keegi selle alusel hiljem jälgib, mis eespool toodud ahelas tähendab panka ja ainult panka. Teiseks tuleb pikkus keskmisest rühmast. Inspektor ei näe, kas me klienti mõistsime, kuid näeb, kas väli 14 oli täidetud, seega lisatakse välju ja eemaldatakse neid harva.
Mida arvud näitavad
Kasutan Eesti näitajaid, sest tunnen neid kõige paremini ja Finantsluureüksus avaldab aastaraamatu. 2024. aastal sai üksus kohustatud isikutelt 14 185 teadet. Ta edastas uurijatele 133 analüüsitud teadet ja tegi veel umbes 1 700 teabeedastust ning uurijad arestisid 5,7 miljoni euro väärtuses vara, mille üksus oli külmutanud. riikliku riskihinnangu kohaselt viisid üksuse analüüsitud edastused 2024. aastal kümne uue kriminaalmenetluseni ning 2024. aastani ulatunud viie aasta jooksul tegid Eesti kohtud rahapesuasjades 32 kohtuotsust.
Nüüd teine pool. Eestis registreeritakse igal aastal üle 25 000 uue osaühingu, registris on umbes 370 000 igat liiki juriidilist isikut ja e-Residentsuse programm loendab üle 134 000 e-residendi. Iga uus ettevõte, iga konto ja iga digi-ID tähendab vähemalt üht täielikku KYC toimikut, tavaliselt mitut. Minu ligikaudne hinnang, ja rõhutan, et see on minu hinnang, on, et Eesti kohustatud isikud koostavad aastas kaugelt üle saja tuhande KYC toimiku ning kogu süsteem muudab need kümneks kriminaalmenetluseks ja mõneks miljoniks euroks arestitud varaks. Oletagem, et ühel kliendil kümnest tuhandest on kuritegelik kavatsus. Ülejäänud 9 999 läbivad kolm või neli kontrollivooru, et teda leida, ning eespool toodud arvud ütlevad, et tavaliselt teda ei leita.
On kaks põhjendatud vastuväidet ja soovin need välja tuua. Esimene on heidutus: kurjategijad, kes ei esita kunagi taotlust, kuna teavad, et neilt küsitakse, ei kajastu üheski statistikas. See on tõsi ja ühtlasi põhjus, miks keegi pole seda kunagi pidanud tõendama. Teine on ulatus: üks rahapesuskeem võib liigutada rohkem raha, kui tuhat ausat ettevõtet teenib, ja kui toimikud oleksid Danske peatanud, oleksid need end mitmekordselt ära tasunud. Kuid toimikud ei peatanud Dansket ning FIU aastaraamatus kirjeldatud süüdimõistmised algasid kahtlaste tehingute teadetest, mitte küsimustikest. Kliendisuhte alustamise toimik on koht, kus raha kulutatakse; seire on koht, kust tulemused tulevad. Rahvusvahelised tõendid osutavad samale. Europol hindas 2016. aastal, et ELis konfiskeeritakse kunagi vaid umbes 1% kuritegelikust tulust, ning uurija Ronald Pol, kes püüdis kulud ja tagasinõutud summad kõrvutada, järeldas, et vastavuskulud ületavad tagastatud vahendeid enam kui sajakordselt. Ükski Eesti järelevalveasutus ei ole avaldanud sellist võrdlust enda hallatava süsteemi kohta.
Ma ei oota, et tasakaal paraneks. Uus ELi reeglistik lisab Euroopa järelevalveasutuse, kogu ELis kehtiva €10 000 sularahamaksete ülempiiri ning mitu uut kohustatud isikute kategooriat, ühisrahastusplatvormidest jalgpalliklubideni. Iga uus kategooria tähendab uut sahtlit. Iga tulevane skandaal lisab välju, sest väljade lisamine on viis, kuidas asutus näitab, et ta on õppinud. Ning ühtne Euroopa reeglistik muudab igasuguse tagasivõtmise raskemaks, sest määrusesse kirjutatud küsimust ei saa eemaldada riigi parlament, kes märkab selle kasutustust.
Miks keegi seda valjusti ei ütle
Seda ei ole moes kaaluda. Avalikkuses on rahapesu ainus turvaline seisukoht „rohkem”: rohkem kontrolle, rohkem teavitamist, rohkem innukust. Igaüks, kes küsib, kas viimane reeglite voor midagi saavutas, riskib, et teda kuulatakse kui kedagi, kes soovib kurjategijatele vähem reegleid, mistõttu nõuete täitmise ametnikud ja juristid, kes minu kogemuse järgi jagavad paljusid neist kahtlustest eraviisiliselt, hoiavad need enda teada. Rahapesu tõkestamisest on saanud pigem eesmärk kui poliitika ning eesmärkidelt küsitakse harva nende kulude ja tulude näitajaid.
Seda tasub otse öelda, sest kui keegi ei kaalu, viib tee sinna. Euroopa, mis on kirjutanud maailma rangeima eraelu puutumatuse seaduse, on teise käega kohustanud miljoneid eraettevõtteid hoidma aastaid oma klientide kohta toimikuid, teatama neist kahtluse korral riigile ja vastutama selle eest, kui toimik on õhuke. Iga selline toimik avati heas usus kuritegevuse peatamiseks. Koos moodustavad need püsiva kirje sellest, kellele mis kuulub ja kes kellele maksis, ning neid hoitakse sahtlites, mis vastavad esimesena inspektorile. Ma ei arva, et keegi selle kavandas. Samuti ei arva ma, et see peaks kasvama edasi, ilma et keegi küsiks, milleks seda vaja on.
Mida ma muudaksin
Enamik sellest ei vaja uut seadust, vaid teistsuguseid otsuseid olemasoleva seaduse kohaldamise kohta. Esimene punkt vajab.
- Üks kinnitatud toimik, mida klient kannab kaasas. Keegi kontrollib isikut ühe korra ja võtab selle kontrollimise eest vastutuse, mille taga on litsents, kindlustus ja audit, et sellele tuginevat asutust ei karistataks, kui kontroll on vale. See kontrollija võiks olla pank, notar, litsentseeritud teenuseosutaja või digi-IDle rajatud riigiteenus; oluline on, kus vastutus asub. Tänased riiklikud ja ELi reeglid panevad selle sellele, kes tugineb, ning seetõttu ei tugine keegi. Selle muutmiseks on vaja seadusandjaid ja AMLA tulevased tuginemisjuhised on loomulik koht arutelu alustamiseks.
- Järelevalve tulemuste, mitte vormide üle. Kontroll peaks küsima, mida ettevõtte seire andis ja kuhu selle teated jõudsid, mitte seda, kas iga vormi iga väli oli täidetud.
- Ettevõttele vastavad vormid. Uus ühe asutaja ja käibeta ettevõte vajab kahte lehekülge, mitte kahtkümmet. Tõhustatud küsimused, sügavamad kontrollid, mille seadus jätab suurema riskiga klientidele, kuuluvad punkti, kus tegevus algab ja on midagi uurida.
- Korduv KYC muutuse, mitte kalendri alusel. Uus omanik, uus riik või uus tegevusala on põhjus uuesti vaadata. Kahe aasta möödumine ei ole.
- Kasutage andmeid, mis riigil juba olemas on. Olemasoleva ettevõtte kohta sisaldab äriregister omanikke, juhatust ja majandusaasta aruandeid. Kohustatud isik peaks need registrist võtma, selle asemel et paluda kliendil need uuesti sisestada. Eesti Riigikohus kohaldas sama loogikat järelevalveasutuse enda suhtes 2026. aasta jaanuaris, kui ta tunnistas õigusvastaseks 44 küsimusega vormi, mille FIU oli saatnud kõigile litsentseeritud teenuseosutajatele, osaliselt seetõttu, et riik peaks esmalt kasutama andmeid, mis tal juba on.
Kuidas läbida kontrollid ilma teatrita
Eesti Firmas küsime seda, mida seadus ja meie enda riskihinnang nõuavad, ning selgitame, miks iga dokument oluline on. Samuti aitame klientidel alguses koostada ühe dokumentide ja vastuste kogumi, mille saab pangale ja makseasutusele anda ilma ümber kirjutamata, sest minu kogemuse järgi ei hoia kliendiks võtmist lühikesena mitte lühem küsimustik, vaid ettevõte, mida kirjeldatakse ühtemoodi kõigile küsijatele. Ettevõtetele, kes ise muutuvad kohustatud isikuteks, koostame poliitikad ja menetlused, mida seadus nõuab; see on, tunnistan, osa samast teatrist, kuid meie erinevus seisneb selles, et kirjutame need kasutatavaks, mitte üksnes täielikuks. Kui asutate ettevõtet ja soovite, et nõuete täitmise osa käsitleksid inimesed, kes loevad seda, mida saadate, saame aidata ettevõtte asutamisega ja kõige sellega, mis sellele järgneb.
