Lühivastus
Eesti äriühing võib jääda äriregistrisse ilma juhatuseta, kuid mitte seaduslikult: seadus nõuab vähemalt üht juhatuse liiget. Sellisel äriühingul säilivad vara ja võlad, kuid puudub isik, kes saaks seda täielikult esindada; osa juhatuse kohustusi lähevad osanikele ning puuduse kõrvaldamata jätmisel võib kohus äriühingu lõpetada.
Eesti majandusuudiste väljaande Delfi Ärileht artikkel kirjeldas Tallinna kesklinnas Rävala pst 8 asuvat tühja hoonet, mille aadressile oli registreeritud üle 1 300 äriühingu. Artikli järgi ei olnud 958 seal registreeritud äriühingu registrikaardil juhatuse liiget. Küsimusele vastates teatas Tartu Maakohtu registriosakond, kes peab äriregistrit, et seadus ei keela äriühingul olla registris ilma juhatuseta.
See kõlab kummaliselt, sest sama seadus ütleb, et igal äriühingul peab olema juhatus. Mõlemad väited on õiged ning nendevaheline erinevus on oluline igale Eesti äriühingu omanikule.
Eesti seadus nõuab vähemalt üht juhatuse liiget
Juhatus juhib Eesti osaühingut (OÜ) ja esindab seda suhetes teiste isikutega. Selle liikmed on isikud, keda enamikus riikides nimetatakse äriühingu direktoriteks. äriseadustiku § 180 kohaselt peab juhatuses olema vähemalt üks liige ning iga liige peab olema täieliku teovõimega füüsiline isik. Teine äriühing ei saa juhatusse kuuluda. Elukohanõuet ei ole, seega võib juhatuse liige elada ükskõik kus. Meie juhatuse juhend käsitleb seda rolli lähemalt.
Juhatuse liikme ametiaeg sõltub äriühingu liigist. OÜ-s valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas või tema valimise otsuses ei ole määratud tähtaega (äriseadustiku § 184(2)). Aktsiaseltsis (AS) on ametiaeg vaikimisi kuni kolm aastat ega tohi kunagi olla pikem kui viis aastat (§ 309(2)). Tähtajaline ametiaeg ei pikene automaatselt, mistõttu lõpeb isiku juhatuse liikme staatus ametiaja lõppemisel, kui osanikud seda õigel ajal ei pikenda. Kui lõppkuupäev on kantud registrisse, eemaldab registri veebivärav e-Äriregister juhatuse liikme sel kuupäeval registrikaardilt automaatselt.
Kuidas äriühing jääb ilma juhatuse liikmeta
Äriühing jääb tavaliselt ilma juhatuseta ühel järgmistest põhjustest:
- Tähtajaline ametiaeg lõppes. Keegi ei pikendanud ametiaega õigel ajal, mistõttu kaotas äriühing lõppkuupäeval juhatuse liikme.
- Ainus juhatuse liige astus tagasi. Juhatuse liige võib põhjust esitamata igal ajal tagasi astuda ning osanikud ei saa seda takistada. Meie artikkel juhatusest tagasiastumisest, kui omanikud midagi ei tee selgitab, kuidas registrikanne seejärel kustutatakse.
- Ainus juhatuse liige suri. Kui see isik oli ka ainuosanik, ei saa pärijad tavaliselt enne pärimise lahendamist järeltulijat valida, kuigi kohus võib vahepeal määrata asendusjuhatuse liikme.
- Liige kutsuti tagasi ilma asendajata. Tagasikutsumine ja uue liikme valimine peaksid sisalduma samas otsuses, nagu selgitab meie juhend juhatuse liikme vahetamise kohta.
On ka tahtlik tee, mida Delfi Ärilehe artikkel kirjeldab. Raskustes äriühing antakse üle uuele omanikule, kes määrab juhatuse liikme lühikeseks ajaks, sageli umbes kuueks kuuks, ning pärast tähtaja lõppu jääb äriühing registrisse ilma juhtimiseta. Kliendid on meile aeg-ajalt rääkinud pakkumistest võtta nende äriühing üle „koos probleemidega“. Selline üleandmine ei lõpeta varasemate omanike vastutust, nagu näitab vastutuse osa.
Mida saab ja ei saa juhatuseta äriühing teha
Juhatuseta äriühing eksisteerib jätkuvalt juriidilise isikuna. Sellel säilivad pangakontod, vara, lepingud ja võlad ning õigusvõime lõpeb alles registrist kustutamisel. Kuid ta ei saa tegutseda. Kui varem ei ole määratud prokuristi ehk registrisse kantud ärilist esindajat, ei saa keegi tema nimel lepingut sõlmida, makset teha, registrile avaldust esitada ega maksudeklaratsiooni esitada, sest need ülesanded kuuluvad juhatusele. Maksu- ja Tolliamet lõpetab tagasikutsutud juhatuse liikme ligipääsu e-teenustele automaatselt registri uuendamisele järgnevast päevast.
Võlausaldajad ei jää hätta. Kohus võib juhatuseta äriühingule dokumendid kätte toimetada avaliku kättetoimetamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui tavapärane kättetoimetamine registrijärgsel aadressil on ebaõnnestunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317(1¹)). Seega võib nõue jätkuda ja lõppeda äriühingu vastu tehtud kohtuotsusega, isegi kui keegi tema nimel ei vasta.
Kas prokurist saab juhatust asendada?
Prokuristil on prokuura ehk registrisse kantud eriline äriline volitus (äriseadustiku §§ 16–20). See annab talle õiguse esindada äriühingut selle majandustegevusega seotud tehingutes. Prokuura ei lõpe juhatuse kadumisega. Äriühing võib selle igal ajal lõpetada, kuid kuni seda ei tehta, saab prokurist jätkata ärilepingute allkirjastamist.
Prokurist ei saa siiski juhatust asendada. Majandusaasta aruande esitamise ligipääs on juhatuse liikmetel, likvideerijatel ja pankrotihalduritel, mitte prokuristidel; juhatuse valimine on osanike või selle olemasolul nõukogu ülesanne. Registri seisukohast on juhatus endiselt puudu, seega toimuvad registripidaja hoiatuse ja lõpetamise sammud tavapäraselt.
Registripidaja hoiatus ja sundlõpetamine
Juhatuseta äriühing ei vasta seaduse nõuetele ning registripidaja ehk kohtu registriosakond käsitleb seda kõrvaldatava puudusena. Registripidajal on isegi sundlõpetamise standardhoiatus äriühingule, mille juhatuse ametiaeg on lõppenud. Edasine tuleneb äriregistri seadusest, äriseadustikust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
| Etapp | Mis toimub | Õiguslik alus |
|---|---|---|
| Hoiatus | Registripidaja määrab juhatuse seadusega kooskõlla viimiseks vähemalt kuuekuulise tähtaja | Äriregistri seadus § 58 |
| Sundlõpetamine | Tähtaja möödumisel võib kohus äriühingu lõpetada; seda võib teha ka siis, kui juhatuse ametiaeg lõppes üle kahe aasta varem ja uut juhatust ei valitud | Äriregistri seadus § 58, äriseadustik § 203 |
| Likvideerimine või kustutamine | Likvideerija lõpetab äriühingu tegevuse; kui keegi ei nõustu tegutsema ja pankrotimenetlust ei algatata, määrab kohus kustutamise ilma likvideerimiseta | Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 604 |
See selgitab ka, miks juhatuseta ja tasumata võlgadega äriühingud võivad püsida registris aastaid. Registripidaja võib äriühingu ilma likvideerimiseta kustutada üksnes siis, kui sellel puudub vara, ta ei ole ühegi kohtu-, kriminaal- ega täitemenetluse pool ning asjaomased asutused nõustuvad (äriregistri seaduse § 60(2)). Sama kontroll kehtib, kui äriühing lõpetab majandusaasta aruannete esitamise. Maksuvõlgade ja pooleliolevate täitemenetlustega äriühing ei vasta sellele tingimusele ning võlausaldajad soovivad harva tasuda tagatist pankrotimenetluse algatamiseks varata äriühingu vastu.
Kes vastutab, kui äriühingul puudub juhatus
Juhatuse puudumisel annab seadus osa selle kohustustest osanikele ning varem ametis olnud isikute enda vastutus säilib.
| Isik | Mille eest ta vastutab |
|---|---|
| Nõukoguta OÜ osanikud | Majandusaasta aruande esitamine (enamus- või ainuosanik) ning pankrotiavalduse esitamine, kui nad teadsid või pidid teadma, et äriühing on püsivalt maksejõuetu |
| Endised juhatuse liikmed | Ametiajal toime pandud rikkumised ja maksuvõlad, mis tekkisid nende tahtluse või raske hooletuse tõttu |
| Igaüks, kes juhib äriühingut tegelikult | Kahju, mis on põhjustatud juhatuse liikme või prokuristi survestamisest tegutsema äriühingu huvide vastaselt, ning tahtlikult tekitatud maksuvõlad |
Osanikud võtavad üle kaks juhatuse kohustust
Kaks äriseadustiku reeglit annavad juhatuse kohustused osaühingu osanikele, kui äriühingul puuduvad nii juhatuse liikmed kui ka nõukogu, mida enamikul väikeettevõtetel niigi ei ole. Enamus- või ainuosanik peab esitama majandusaasta aruande registrile (§ 179(4³)). Teine reegel puudutab maksejõuetust. Kui äriühing on püsivalt maksejõuetu ehk ei suuda oma võlgu tasuda ja probleem ei ole ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva jooksul, esitama pankrotiavalduse ja lõpetama maksete tegemise. Juhatuse puudumisel lähevad mõlemad kohustused osanikele, kui nad teadsid või pidid teadma maksejõuetusest (§ 180(5¹)).
Juhatuse liikmelt eeldatakse äriühingu rahalise seisu pidevat jälgimist, samas kui osaniku kohustus sõltub sellest, mida ta teadis või oleks pidanud teadma. Kohustust eiravat osanikku võidakse siiski kohustada hüvitama pärast maksejõuetust tehtud maksed ning pankrotimenetluse tagatise tasunud võlausaldaja võib seda nõuda tagasi isikutelt, kes jätsid avalduse esitamata.
Reeglid on samad ka siis, kui osanik on välismaine äriühing. Nende jõustamine välisriigis on siiski aeglasem ja kulukam ning ärikeeldu ehk kohtu keeldu juhtida äriühinguid saab kohaldada ainult füüsilistele isikutele, mitte välismaisele äriühingule endale.
Endised juhatuse liikmed vastutavad oma ametiaja eest edasi
Juhatusest lahkumine tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu lõpetab Teie vastutuse äriühingu edasise juhtimise eest, kuid mitte ametiajal toimunu eest. Äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude juhatuse liikme vastu võib esitada viie aasta jooksul rikkumisest (äriseadustiku § 187) ning Eesti Riigikohus on lubanud kümmet aastat, kui liige rikkus kohustusi tahtlikult ja heade kommete vastaselt (asi 1-17-2359). Võlausaldajad võivad selle nõude ise esitada, kui äriühing ei suuda neile tasuda. Maksu- ja Tolliamet võib samuti võtta endise juhatuse liikme isiklikult vastutusele maksuvõlgade eest, mis tekkisid tema ametiajal tahtluse või raske hooletuse tõttu (maksukorralduse seaduse § 40).
Äriühingu üleandmine ei lõpeta vastutust
Pakkumised võtta äriühing üle „koos probleemidega“ arvestavad sellega, et see jääb registrisse puutumata, kuni võlausaldajad loobuvad. Algsete omanike ja juhatuse liikmete jaoks ei lahenda see midagi. Nende vastutus oma ametiaja eest jääb ning igaüks, kes jätkab äriühingu varjatud juhtimist, vastutab kahju ja tahtlikult tekitatud maksuvõlgade eest (äriseadustiku § 167¹, maksukorralduse seaduse § 40). Kui äriühing hiljem pankrotistub, võib kohus kohaldada ärikeeldu ka juhatuse liikmetele, kes lahkusid kolme aasta jooksul enne menetluse algust, vähemalt kümnendikku osadest omavatele osanikele ning prokuristidele.
Äriühingu, mis suudab veel võlgu tasuda, saab lõpetada likvideerimise kaudu. Püsivalt maksejõuetu äriühing peab läbima pankrotimenetluse. Äriühingu üleandmine võõrale ei asenda kumbagi võimalust.
Lõppenud juhatuse ametiaeg võib jääda aastateks märkamata
Meie praktikas on tähtajaline ametiaeg, mida keegi ei jälgi, üks sagedasemaid põhjuseid, miks äriühing jääb ilma juhatuseta. Eesti Riigikohtu lahendatud kriminaalasi (asi 1-23-5392) näitab, kui kaugele see võib minna. Osaühingu juhatuse liige valiti kolmeks aastaks, ametiaeg lõppes ja osanik ei pikendanud seda kunagi. Ta jätkas äriühingu juhtimist veel kaheksa aastat. Registris ei näidanud miski, et tema ametiaeg oli lõppenud, mistõttu ta jäi registrikaardile ja säilitas juurdepääsu pangakontole. Kui kohus määras lõpuks kellegi teise asendusjuhatuse liikmeks, kandis ta vähem kui tund pärast kohtumääruse saamist €220,000 temaga seotud äriühingule.
Riigikohus leidis, et ta ei saanud enam vastutada juhatuse liikmena, sest tema ametiaeg oli lõppenud. Siiski pidi ta äriühingule hüvitama kahju õigusvastaste tegude üldreeglite alusel. Äriühingu jaoks tähendas see aastaid, mil registrikaardil olnud isikul puudus igasugune õiguslik esindusõigus.
Selle vältimiseks kontrollige iga juhatuse liikme ametiaja lõppkuupäeva e-Äriregistris ja pikendage seda enne lõppemist, näiteks samas otsuses, millega kinnitatakse majandusaasta aruanne. Ametiaja pikendamine iseenesest riigilõivu ei maksa. Kui ametiaeg on juba märkamatult lõppenud, peaksid osanikud juhatuse liikme uuesti valima ja otsuse kohe esitama. Nad võivad kinnitada ka isiku vahepealsed tegevused, mida Riigikohus on tsiviilasjades aktsepteerinud. Ühest inimesest sõltuvas äriühingus tagab teise juhatuse liikme määramine, et alati on keegi, kes saab allkirjastada.
Kuidas taastada Eesti äriühingu juhatus
Kui osanikud on kättesaadavad, on puuduse kõrvaldamine tavaliselt lihtne:
- Kontrollige e-Äriregistris registrikaarti, sealhulgas juhatuse liikmete ametiaegade lõppkuupäevi.
- Võtke vastu osanike otsus, millega valitakse uus juhatuse liige või, kui praegune ametiaeg ei ole veel lõppenud, pikendatakse seda. Uus liige peab andma nõusoleku ning osanik võib valida iseenda. Kui äriühingul on nõukogu, valib juhatuse selle asemel nõukogu.
- Esitage muudatus e-Äriregistris. Kui äriühingul ei ole enam ühtki juhatuse liiget, allkirjastab osanik avalduse koos uue liikmega (äriseadustiku § 184(1³)). Igaüks, kellel puudub Eesti digitaalne ID (ID-kaart, e-Residentsuse kaart, Mobiil-ID või Smart-ID), saab allkirjastada notari kaudu, kes võtab lisaks riigilõivule tasu. Juhatuse liikme valimise riigilõiv on €25, samas kui veel lõppemata ametiaja pikendamine on tasuta.
- Pärast kande tegemist ajakohastage andmed pangas ja teiste partnerite juures, kellel on vanad andmed.
Kui osanikud ei saa tegutseda, näiteks kuna ainuosanik on surnud ja pärimine ei ole lahendatud, võib kohus pärija, osaniku või muu huvitatud isiku taotlusel määrata asendusjuhatuse liikme (äriseadustiku § 184(6)). Äriühing tasub asendajale mõistliku tasu ja kulud ning määramine kestab, kuni osanikud valivad uue juhatuse.
Kui registripidaja on juba määranud tähtaja, peatab juhatuse valimine enne selle möödumist lõpetamise. Tähtaja ületanud majandusaasta aruanded tuleb siiski esitada.
Korrastage oma äriühingu juhatus Eesti Firmaga
Kui Teie äriühing on kaotanud juhatuse liikme või ametiaeg on peagi lõppemas, saame koostada osanike otsuse, esitada Teie eest juhatuse muudatuse ja korraldada notariaalse allkirjastamise omanikele, kellel puudub Eesti digitaalne ID. Kui äriühingul puudub tulevik, kuid ta suudab veel võlgu tasuda, saame aidata Teil selle nõuetekohaselt likvideerida, selle asemel et jätta see registrisse seisma.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Äriseadustik nõuab vähemalt üht juhatuse liiget, mis on Eesti vaste direktorile. Register ei takista äriühingut ilma juhatuse liikmeta, kuid käsitleb seda puudusena: registripidaja määrab selle kõrvaldamiseks vähemalt kuuekuulise tähtaja ning tegevusetuse korral võib kohus äriühingu lõpetada.
Ametiaeg lõpeb sel kuupäeval ega pikene automaatselt. Kui lõppkuupäev on registris, eemaldatakse juhatuse liige registrikaardilt automaatselt. Sama isiku jätkamiseks peaksid osanikud ametiaega enne selle lõppu pikendama, mis on riigilõivuvaba. Kui ametiaeg on lõppenud, tuleb ta uuesti valida.
Keegi ei saa seda täielikult esindada. Varem määratud prokurist võib endiselt allkirjastada äritehinguid, kuid ei saa esitada majandusaasta aruannet ega muuta juhatust. Osanikud valivad uue juhatuse liikme ning üks neist allkirjastab registriavalduse koos selle isikuga. Kui osanikud ei saa tegutseda, võib kohus määrata asendusjuhatuse liikme.
Mitte äriühingu võlgade eest kui selliste eest. Kui osaühingul puuduvad nii juhatuse liikmed kui ka nõukogu, peab enamus- või ainuosanik siiski esitama majandusaasta aruande ning osanikud peavad esitama pankrotiavalduse, kui nad teadsid või pidid teadma, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Seda kohustust eiravat osanikku võidakse kohustada hüvitama kahju, näiteks pärast maksejõuetust tehtud maksed.
Jah, oma ametiaja eest. Äriühingule tekitatud kahju nõude võib esitada viie aasta jooksul ning Riigikohus on lubanud kümmet aastat, kui rikkumine oli tahtlik ja heade kommete vastane. Maksu- ja Tolliamet võib samuti võtta endise juhatuse liikme vastutusele maksuvõlgade eest, mis tekkisid tema tahtluse või raske hooletuse tõttu.
Äriühing eksisteerib edasi, kuid sellel puudub juht. Kui on teisi osanikke, valivad nad uue juhatuse liikme. Kui surnu oli ka ainuosanik, võib pärija või muu huvitatud isik taotleda kohtult asendusjuhatuse liikme määramist, kuni pärijad uute osanikena juhatuse valivad.
Seadus kuupäeva ei määra. Registripidaja annab juhatuse korda tegemiseks vähemalt kuus kuud ning kohus võib lõpetada äriühingu, mille juhatuse ametiaeg lõppes üle kahe aasta varem. Võlgade ja pooleliolevate täitemenetlustega äriühingud võivad püsida registris aastaid, sest registripidaja ei saa neid menetluste kestel omal algatusel kustutada.