Lühivastus
Eesti e-Residentsus on digitaalne isikut tõendav vahend, mitte maksustaatus — Maksu- ja Tolliamet (EMTA) käsitleb iga e-residenti mitteresidendina. Saate Eesti maksuresidendiks ainult siis, kui Teie kodu on siin või viibite Eestis füüsiliselt 183 päeva või rohkem mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Staatus registreeritakse EMTA-s vormi R kaudu ning selle tõendiks on EMTA elukoha- ja maksukohustuse tõend. Kui ka teine riik peab Teid residendiks, otsustab riikidevaheline maksuleping.
e-Residentsus vs maksuresidentsus: mida kaart tegelikult võimaldab
Sõna „residentsus“ nimetuses „e-Residentsus“ tekitab palju segadust. Inimesed kirjutavad meile veendunult, et sinine kaart on toonud nende isiklikud maksud Eestisse — või vastupidi, et nad peavad nüüd Eestis maksma maksu kogu oma ülemaailmselt teenitud tulult. Kumbki ei vasta tõele.
e-Residentsus annab välismaalasele Eesti digitaalse identiteedi: kaardi ja PIN-koodid dokumentide allkirjastamiseks, riigi e-teenuste kasutamiseks ning Eesti ettevõtte juhtimiseks kõikjalt. See ei ole ei elamisluba ega kodakondsus ning EMTA enda sõnul on e-resident maksustamise eesmärgil mitteresident. Teie isiklikud maksud jäävad täpselt sinna, kus need olid enne kaardi saamist — vaadake meie juhendit kuidas taotleda Eestis e-Residentsust, et mõista, milleks kaart tegelikult mõeldud on.
Sama kehtib elamisloa või diginomaadi viisa kohta: õigus Eestis elada ja Eesti maksuresidentsus on reguleeritud eri reeglitega ning üks ei too teist automaatselt kaasa.
Eesti maksukohustus e-residendist eraisikul piirdub Eesti allikast saadud tuluga — kõige sagedamini tema enda Eesti ettevõtte makstava juhatuse liikme tasuga, mida maksustatakse siin sõltumata töö tegemise kohast. Välismaal tehtud töö eest saadud töötasu ja juba ettevõtte tasandil maksustatud dividendid ei lisa e-residendi isiklikku Eesti maksuarvesse midagi. See, kuidas ja kus neid väljamakseid maksustatakse, on omaette teema; käesolev artikkel käsitleb staatust, mis vastuse määrab.
Mida tähendab olla Eesti maksuresident
Eesti maksuresidentsus vastab ühele küsimusele: kas Eesti võib maksustada Teie ülemaailmset tulu või ainult tema territooriumil teenitud tulu?
| Eesti maksuresident | Mitteresident (sh e-residendid) | |
|---|---|---|
| Maksukohustus | Piiramatu — ülemaailmne tulu deklareeritakse Eestis | Piiratud — ainult Eesti allikast saadud tulu: Eestis tehtud töö, Eesti ettevõtte makstav juhatuse liikme tasu, Eesti kinnisvara |
| Topeltmaksustamine | Leevendatakse Eestis välisriigis makstud maksu mahaarvamise või tulu vabastamisega vastavalt tulu liigile ja lepingule | Leevendatakse elukohariigis |
| Aastane tuludeklaratsioon | Jah | Tavaliselt mitte — Eesti väljamaksja peab maksu kinni |
| Maksuvaba tulu | Jah | Ainult EEA residentidele, kelle välisriigi residentsuse tõend on EMTA-l olemas |
Residendid maksavad üksikisiku tulumaksu kindlas määras (kirjutamise ajal 22%). Mida see eurodes tähendab, käsitleb meie ülevaade üksikisiku tulumaksust Eestis.
Kuidas saada Eesti maksuresidendiks: kodu siin või 183 päeva
Tulumaksuseaduse § 6 kohaselt on füüsiline isik Eesti maksuresident, kui täidetud on kumbki kahest tingimusest (kolmas, välislähetuses olevate Eesti diplomaatide kohta käiv tingimus, ei ole siin asjakohane). Staatust ei saa valida ega sellest loobuda — see tuleneb asjaoludest.
| Tingimus | Mida see praktikas tähendab |
|---|---|
| Teie elukoht on Eestis | Elate siin püsivalt või peamiselt — maja, korter või isegi üüritud tuba, mis on Teile pidevalt kasutada, mitte ainult lühiajaliseks reisiks |
| Viibite Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul | Puhas päevade arvestus libiseva 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mitte kalendriaasta järgi |
Elukohatest
„Elukoht“ tähendab kohta, kus Te püsivalt või peamiselt elate. See peab olema kodu — mitte hotellituba konverentsi ajaks ega suvine üürikorter. Eestis kinnisvara omamine ei tee Teist iseenesest residenti ning teistele välja üüritud korter ei ole Teie elukoht. Kui Teil on siin kodu, olete resident sõltumata riigis viibitud päevade arvust; päevade arv on oluline eelkõige inimestele, kes tulevad ajutiselt ja kellel Eestis kodu ei ole.
Kuidas arvestatakse 183 päeva reeglit
EMTA arvestab füüsilise kohaloleku kalendripäevi mis tahes 12 järjestikuse kuu jooksul. Iga päev, mil viibisite Eestis, loetakse täispäevaks, ükskõik kui lühike see oli — sealhulgas saabumis- ja lahkumispäev. Välismaal viibitud täispäevi ei arvestata. Viibimise põhjus ei ole oluline: töötamine, õppimine ja lihtsalt siin elamine lähevad arvesse ühtemoodi.
EMTA enda näide: inimene viibib Eestis 1. jaanuarist kuni 2. juulini (182 päeva) ja tuleb tagasi üheks päevaks 31. detsembril — täitub 183. päev ning isik on resident kogu aasta jooksul, sealhulgas vahepeal välismaal viibitud kuudel.
Kui lävi ületatakse, algab residentsus esimesest saabumispäevast, mitte 183. päevast; kui asjaolud selguvad alles hiljem, registreerib EMTA Teid tagasiulatuvalt. Vastupidi, isik, kes lahkub Eestist ja kellel siia enam kodu ei jää, muutub mitteresidendiks lahkumisele järgnevast päevast.
Topeltmaksuresidentsus: kuidas maksulepingu otsustusreegel lahendab olukorra
Enamikus riikides on oma 183 päeva reegel, mistõttu võite olla samaaegselt Eesti ja näiteks Hispaania resident. Topeltresidentsuse lahendab kahe riigi vaheline maksuleping — Eestil on kehtivaid lepinguid üle kuuekümne — mille otsustusreegel järgib kindlat järjekorda ja peatub esimese selge vastuse andva testi juures: alaline elukoht (kui Teil on see ainult ühes riigis, võidab see riik), seejärel eluliste huvide keskus (kus Teie perekondlikud, töö- ja ärisidemed on tugevamad), siis alaline viibimiskoht (kus veedate rohkem aega), seejärel kodakondsus ning lõpuks kahe maksuhalduri vastastikune kokkulepe.
Kui maksuleping määrab Teid teise riigi residendiks, registreerib Eesti Teid sellest kuupäevast mitteresidendina — isegi kui läbisite 183 päeva testi — kui esitate EMTA-le teise riigi maksuhalduri residentsuse tõendi (EMTA vorm TM3 või samaväärse välisriigi dokumendi). Maksulepingu puudumisel võivad mõlemad riigid Teid residendina maksustada.
Vorm R: residentsuse määramise taotlus
Maksuresidendi staatus ei ilmu EMTA andmebaasi iseenesest. Seadus kohustab Teid teatama kõigist residentsuse tekkimist või lõppemist põhjustavatest asjaoludest, esitades residentsuse määramise taotluse — vormi R — nii Eestisse jääma saabudes kui ka lõplikult lahkudes.
Vormi R saab esitada veebis e-MTA-s (Registrid ja päringud → Registreerimine → Residentsuse määramine, sisenedes e-Residentsuse kaardi või muu Eesti või EU eID-ga), digiallkirjastatud PDF-ina e-posti teel või paberil EMTA teenindusbüroos. See küsib faktilisi küsimusi — aadresse Eestis ja välismaal, saabumise kuupäeva, kas olete viibinud või kavatsete viibida 183 päeva, kus elab Teie pere — ning nende alusel registreerib EMTA Teid residendi või mitteresidendina. EMTA võib küsida tõendavaid dokumente ning võib otsustada oma andmete põhjal ka siis, kui Te midagi ei esita. Kanne ise on avalik teave.
Miks seda teha? Tööandjad ja muud väljamaksjad peavad maksu kinni EMTA kande alusel ning vale kanne parandatakse aastadeklaratsiooniga, mõnikord ebameeldiva maksunõudega. Lahkumisel võib esitamata vorm R jätta Teid residendina registreerituks kaua pärast lahkumist, nii et EMTA ootab endiselt Teie ülemaailmse tulu deklaratsiooni. Välismaal elaval e-residendil, kes kasutab kaarti üksnes ettevõtte juhtimiseks, pole midagi esitada kuni päevani, mil ta tegelikult siia kolib.
Kuidas saada Eesti maksuresidentsuse tõend
Kui EMTA on Teid residendina registreerinud, saate selle tõendava dokumendi: elukoha- ja maksukohustuse tõendi. Selle peamine kasutus on välismaal: maksulepinguriigi väljamaksja kohaldab Teie dividendidele, intressidele või tasudele lepingus ette nähtud vähendatud määra üksnes tõendi alusel, et olete Eesti maksuresident, ning sama tõendit küsivad välispangad ja maksuametid.
Kiireim viis maksuresidentsuse tõendi saamiseks on see e-MTA-s ise koostada (Registrid ja päringud → Minu päringud → Tõendite koostamine). DigiDoc-vormingus salvestatud tõendil on EMTA digitaalne tempel ning see on samaväärne ametniku allkirjastatud pabertõendiga. See võib hõlmata kindlat kuupäeva, perioodi või tervet aastat — kuid mitte kunagi tulevikku, sest EMTA kinnitab ainult väljaandmise päeval teada olevat staatust. Maksulepinguriigi jaoks valite e-MTA-s selle riigi ning tõend märgib siis, et see on topeltmaksustamise vältimise alus. Kui Te ei saa seda veebis koostada, väljastab EMTA selle taotluse alusel viie tööpäeva jooksul.
Sellel on kaks tagajärge. Eesti maksuresident mitteolevale e-residendile maksuresidentsuse tõendit ei väljastata — EMTA ei kinnita staatust, mida Teil ei ole. Samuti ei asenda tõend vormi R: see väljastatakse EMTA juba olemasoleva kande põhjal, seega tuleb residentsus kõigepealt kindlaks teha.
Teie Eesti ettevõtte maksuresidentsus
Juriidiline isik on Eesti maksuresident, kui see on asutatud Eesti õiguse alusel, seega on Teie OÜ residendist äriühing registreerimise päevast alates, sõltumata Teie enda staatusest. Selle omamine või juhtimine ei tee Teist Eesti maksuresidenti ning Teie välismaal elamine ei muuda ettevõtet mitteresidendiks — kuigi see võib tekitada püsiva tegevuskoha riigis, kus ettevõtet tegelikult juhitakse; see on eraldi küsimus, mida käsitleme artiklis Eesti ettevõtte juhtimisest välismaal elades.
Kui välispartner või pank küsib ettevõtte maksuresidentsuse tõendit, on ka see dokument olemas: sama elukoha- ja maksukohustuse tõend koostatakse juriidilisele isikule e-MTA-s ning ettevõtte residentsus on avalik teave.
Eesti Firma abi Eesti maksuresidentsuse küsimustes
Olenemata sellest, kas kolite Eestisse, lahkute siit või selgitate välispangale, miks e-resident ei ole Eesti maksumaksja, sõltub vastus asjaoludest, milles on lihtne eksida. Eesti Firma juristid ja raamatupidajad hindavad Teie residentsuse staatust, koostavad vormi R, hangivad EMTA tõendi ning koordineerivad Eesti poole teise riigi reeglitega. Kui soovite oma olukorda kontrollida enne, kui maksuamet seda Teie eest teeb, alustage meie õigusteenuste ja raamatupidamise meeskondadest.
Korduma kippuvad küsimused
Kui Teie püsiv või peamine elukoht on Eestis või viibite siin füüsiliselt vähemalt 183 päeva mis tahes 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Staatusega „liitumiseks“ taotlust ei ole: staatus tuleneb asjaoludest ning vorm R on viis, kuidas neist EMTA-le teatate.
Ei. e-resident on Eesti maksustamise eesmärgil mitteresident. e-Residentsus on digitaalne identiteet Eesti e-teenuste kasutamiseks ja ettevõtte kaugjuhtimiseks; see ei mõjuta, kus maksate üksikisiku tulumaksu.
Ei. Arvesse võetakse mis tahes 12 järjestikust kalendrikuud, mistõttu kahte kalendriaastat hõlmav viibimine võib kokku anda 183 päeva. Osalisi päevi, sealhulgas saabumis- ja lahkumispäevi, arvestatakse täispäevadena.
Mitte iseenesest. Luba võimaldab Teil Eestis elada; maksuresidentsus sõltub endiselt sellest, kas Teil on siin tegelikult kodu või viibite 12 kuu jooksul 183 päeva. Enamik loaga kolivaid inimesi saab küll residendiks — asjaolude, mitte loa tõttu.
Elukoha- ja maksukohustuse tõendiga, mille koostate e-MTA-s pärast seda, kui EMTA on Teid residendina registreerinud. Selle võib väljastada kuupäeva, perioodi või aasta kohta ning maksulepinguriikide puhul märgitakse, et see on topeltmaksustamise vältimise alus.
Jah. Vorm R on nõutav nii siis, kui asjaolud tekitavad Eesti residentsuse, kui ka siis, kui need selle lõpetavad. Ilma selleta võib EMTA jätkata Teie käsitlemist residendina, kes peab deklareerima ülemaailmse tulu.
Märkus
KKK on esitatud üksnes üldiseks teavitamiseks ega kujuta endast õigus-, maksu- ega finantsnõustamist. Nõuded ja menetlused võivad erineda sõltuvalt jurisdiktsioonist, ärimudelist ja konkreetsetest asjaoludest.
