Eesti, Läti või Leedu: kus asutada ettevõte Balti riikides

Kes kaalub ettevõtte asutamist Baltikumis, võrdleb tavaliselt kõiki kolme riiki korraga. Paberil on need tõesti sarnased: väikesed, digitaalsed, Euroopa Liidus ja euroalal, madalate riigilõivudega ning osaühinguga, mille ainus osanik võib elada välismaal. Erinevused peituvad sügavamal: kuidas iga riik kasumit maksustab, kuidas välismaalane saab dokumente allkirjastada ja mida maksuamet ettevõttelt kuust kuusse ootab.

Selles võrdluses paneme Eesti, Läti ja Leedu kõrvuti nii, et iga kriteerium on eraldi tabelis, ja selgitame mõisteid seal, kus need esimest korda ette tulevad. Kui valik on juba kahe riigi vahel, leiate põhjalikuma võrdluse artiklitest Eesti või Läti ja Eesti või Leedu.

Viis mõistet, mis selles juhendis korduvad

Ettevõte Balti riikides ühe pilguga

Sama muster kordub kõigis järgmistes tabelites. Eesti ja Läti maksustavad kasumit ühtemoodi, kuid välismaalane pääseb nende süsteemidesse eri moodi; Leedu maksustab kasumit igal aastal, ent pakub väikestele kohalikele ettevõtetele piirkonna madalaimaid määrasid.

Ettevõtlusvormid: OÜ, SIA ja UAB ning nende väiksemad variandid

Igas riigis on ka lihtsam vorm väga väikesele ettevõttele. Neid soovitatakse foorumites sageli, seepärast toome need siin kõrvuti välja.

Välismaalasest asutaja jaoks on tegelik valik OÜ, SIA ja UAB vahel. Väikese kapitaliga SIA ja MB on kohalikele mõeldud vormid, mida pangad ja äripartnerid peavad teisejärguliseks. Eestis pole sellist vormi vaja, sest tavaline OÜ algab niigi ühest sendist.

Ettevõtte registreerimine Eestis, Lätis ja Leedus

Kõigis kolmes riigis registreeritakse ettevõte mõne päevaga, nii et vahe on selles, mida välismaalasest asutaja peab tegema enne registreerimist ja hiljem iga kord, kui on vaja tema allkirja. Eesti e-resident teeb kõik sülearvutist. Leedus on praktiline otsetee valmisfirma, mille keegi on juba registreerinud, kuid mida pole kunagi kasutatud; uue UAB asutamine välismaalt tähendab aga notariaalset ja apostilliga volikirja või sõitu Vilniusesse. Lätis pole ei e-residentsust ega sellist otseteed. Eesti tähtajad iga variandi kohta leiate artiklist kui kaua võtab ettevõtte registreerimine Eestis aega.

Ettevõtte tulumaks kolmes Balti riigis

Ettevõtte tulumaks on maks, mida ettevõte maksab oma kasumilt. Kolm riiki erinevad mitte niivõrd maksumäära, kuivõrd selle poolest, millal maks tuleb tasuda: igal aastal kogu teenitud kasumilt või alles siis, kui omanikud kasumi välja võtavad.

Leedus maksab ettevõte 17% igal aastal, olenemata sellest, kas te raha välja võtate või mitte; Eestis ja Lätis ei maksa ettevõte midagi seni, kuni ta dividende välja ei maksa. Kui plaanite kasumit mitu aastat reinvesteerida, on see vahe näha iga aasta aruandes. Kui võtate kogu kasumi igal aastal välja, kahaneb vahe mõne tuhande euroni, nagu näitab järgmine tabel.

100 000 euro suurune kasum kolmes riigis

Pidage meeles, et teie elukohariik võib dividendi uuesti maksustada, kui see teieni jõuab, ning ettevõtet, mida juhitakse täielikult teisest riigist, võidakse maksustada seal, olenemata sellest, kus see on registreeritud. Läti valikuline 15% + 6% režiim muudab arvutuskäiku, mitte lõpptulemust: samalt 100 000 eurolt tuleb maksu vaid umbes 100 € rohkem kui tavalise 20% määraga.

Käibemaks kolmes Balti riigis

Käibemaksu peab ettevõte arvetele lisama siis, kui tema käive ületab registreerimiskohustuse piirmäära.

Läti ja Leedu madalam määr aitab, kui müüte tarbijatele selles riigis, kuid ei muuda midagi, kui esitate arveid välismaa ettevõtetele. Just seda teeb enamik asutajaid, kes juhivad Balti ettevõtet eemalt.

Igapäevane asjaajamine Balti riikides

Panganduses on kolm Balti riiki teineteisele lähemal, kui asutajad arvavad. Makseasutus on tegevusloaga ettevõte, näiteks Wise või Revolut, mis annab IBAN-iga konto, kuigi ei ole pank. Meie kogemuse järgi jõuavad nii Eesti kui ka Leedu kliendid lõpuks just sellise kontoni, nii et riigi valikut otsustab pank harva. Otsustavaks saab hoopis asjaajamine. Lätis kehtib sama maksumudel nagu Eestis, kuid e-residentsusega sarnast võimalust pole, kõik dokumendid esitatakse läti keeles ja meie klientide kogemuse põhjal vastab Läti maksuamet aeglaselt. Omanik, kes läti keelt ei oska, sõltub seetõttu iga ametliku kirja puhul kohalikust raamatupidajast. Leedu on etteaimatavam: välisomanik töötab esimesest päevast raamatupidaja ja volikirja kaudu. Eesti on kolmest ainus, kus omanik saab oma ettevõtte asju ise ajada ja ametiasutused peavad välisomanikuga ettevõtet tavaliseks.

Ettevõtted Balti riikides arvudes

Kui võrrelda ettevõtteid Balti riikides lihtsalt arvu järgi, on Eestis kõige vähem elanikke ja kõige rohkem ettevõtteid. Seda vahet ei seleta ainult maksud, sest Lätis kehtib sama maksumudel. Täielikud andmed ja metoodika leiate meie uuringust Balti riikide ettevõtete arvust elaniku kohta, ning ülevaade Baltikumi aadressidest, kus on registreeritud kõige rohkem ettevõtteid, näitab, kus need ettevõtted registreeritud on.

Milline Balti riik millises olukorras sobib

Ühte parimat Balti riiki ettevõtluseks pole olemas ja ükski tabel „Eesti, Läti või Leedu“ ei otsusta teie eest. Sobiv riik sõltub sellest, kus te elate, kuhu kasum läheb ja kas äri on seotud kindla kohaga.

Meie kogemuse põhjal jäävad Leedu juurde need asutajad, kes oskavad täpselt öelda, miks neil just Leedut vaja on: Leedu Panga tegevusluba, Leedu turg, ladu Klaipėda lähedal. Ülejäänud valivad tavaliselt Eesti, kui on näinud maksutabelit ja mõistnud, mida e-residentsus võimaldab neil ise teha.

Ettevõtte asutamine Baltikumis Eesti Firma abiga

Registreerime ettevõtteid kolmest Balti riigist kahes, Eestis ja Leedus, ning enamik meie kliente valibki nende kahe vahel. Kui teie äri on seotud Lätiga, on teile parem Läti teenusepakkuja ja ütleme selle ka ausalt välja. Kirjeldage, kuidas ettevõtet hakatakse juhtima ja kuhu raha liigub, ning me soovitame sobiva Balti riigi, asutame ettevõtte ja võtame seejärel enda kanda juriidilise aadressi, kontaktisiku ja raamatupidamise.

Saada päring

Korduma kippuvad küsimused